Multide omadused Rpina Aianduskool Sirje Tooding Mullapetus Puukoor

Multšide omadused Räpina Aianduskool Sirje Tooding Mullaõpetus

Puukoor Mullaõpetus 2

Puukoor n n n Keemilistelt omadustelt sobib kõige paremini männikoore multš. Värske puukoor on happeline (p. H 4, 1… 4, 8). Pannakse kohe mullapinnale või kasutatakse vahel filterkangast vm. Hoiab pinnases niiskust, takistab umbrohtude levikut. Parandab mulla õhu- ja veerežiimi. Mullaõpetus 3

Puukoor n n n Koorepuru paksuseks võetakse peenravaiba kasutamise korral kuni 8 cm, mullapinnale laotamise korral 10… 20 cm. Vajadusel täiendada igal aastal. Müügil erinevad fraktsioonid. Puidutükid soovitav välja korjata, sest tselluloosi lagundamiseks kasutavad bakterid vaba lämmastikku. Umbrohtude arengu häirimiseks on soovitav suvel 1… 2 korda rehaga liigutada. Mullaõpetus 4

Põhk Mullaõpetus 5

Põhk n n n Sobib suurekasvulistele laialehelistele taimedele, mis vajavad vähe lämmastikku. Paremini sobib nisupõhk, kaera õlgedes arenevad limaseened. Enne kasutamist tükeldada või komposteerida. Kuivab peale vihma kiiresti, õhurikas tuuline koht ei sobi. Kõduneb kiiresti, ülemistes kihtides suureneb CO 2 sisaldus. Kasutusiga 1 aasta. Mullaõpetus 6

Põhk n n n Väetusväärtust ei oma, laguneb kiiresti. Mulda kaevates parandab (muudab) mulla õhustatust. Kasutada koos roheliste taimeosadega või lisada lämmastikväetist kuni 4 g/m 2, esmakordsel multšimisel 1, 5… 2 kg/m 2. Peale kokkuvajumist peaks kihi paksus olema 8… 10 (… 20) cm. Kevadel peab eemale tõmbama, et maa soojeneks paremini. Mullaõpetus 7

Põhk n n n Laseb õhku läbi ka peale vihma, kuivab kiiresti. Suurendab mulla huumusesisaldust. Võib meelitada hiiri Eemaldamist ei vaja, kuna laguneb kiiresti. Maasikaistanduses võib peale saaki põletada koos lehtedega. Välimuselt ei ole eriti ilus. Mullaõpetus 8

Turvas n n n Kasutatakse happelist mulda vajavate taimede multšimiseks. Kasutatakse segus mullaga, kuna parandab mulla struktuuri ja suurendab selle veemahutavust. Mulla temperatuur on turba all päeval madalam ja öösel kõrgem. Kihi paksus 2… 5… 8… 10 cm. 1 ruutmeetrile 5… 6 kg turvast. Mullaõpetus 9

Turvas n n Parandab mulla liiv- ja savimulla õhu- ja veerežiimi. Varakevadel multšides takistab maa soojenemist. Mineraliseerub ja vajub kokku. Vajadusel lisada lubiväetist ja kompleksväetist. Mullaõpetus 10

Puulehed n n n Värsked lehed lagunevad kiiremini, vanemad katavad kauem. Puhas lehekompost on happeline, sobib turbaaiale. Tammelehekompost näiteks rododendronitele. Neutraliseerimiseks lisada puutuhka või muid neutraliseerivaid materjale. Soovitav katta (segada) mõne koredama multšiga. Toored lepalehed ja muud võsalaadse puu lehed on sama lämmastikurikkad kui rohuhake. Haigused ja kahjurid talvituvad lehtede all. Vältida haigestunud lehti. Mullaõpetus 11

Muruniide n n n Laotada 2… 3 cm (kuni 10 cm) paksuse kihina, paksem kiht ei lase õhku läbi. 1 ruutmeetrile umbes 5 kg. Soovitav kasutada koos koredama materjaliga (liiv, turvas). Parim on liblikõieliste haljasmass. Suve teisel poolel lisades soodustab taimede kasvu ja takistab õigeaegset võrsete puitumist. Paksu kihina on libe. Kuivades muutub kollaseks ja ei ole esteetiline. Võib muuta mulla happelisemaks. Mullaõpetus 12

Muruniide n n n Hoiab mulla niiskust. Takistab umbrohtude kasvamist. Lagunedes parandab pinnase struktuuri, muld püsib kobe, ergutab vihmausside tegevust, sügisel võib mulda kaevata. Sobib marjapõõsaste ja viljapuude alla. Noor rohi sisaldab palju taimele vajalikke toitaineid. Mullaõpetus 13

Saepuru n n n Puukoorest 2… 2, 5 korda vähem taimetoitaineid (vähe). Lisada lämmastikku, rikub pinnase lämmastiku tasakaalu. Sobib kasutada peenarde vahel. Värske laast võib olla toksiline, kuna kõdunemise protsessis moodustuvad orgaanilised happed. Paigaldatakse 2… 3… 4… 6… 7… 8…(12…kuni 30) cm paksuselt. Paks kiht ei lase õhku läbi. Veesisaldus ja läbilaskvus on keskmine. Mullaõpetus 14

Saepuru n n n Saepurus leiduvate taime kasvu pidurdavate ühendite lagundamiseks on enne kasutamist soovitav lasta 2 aastat seista. Võimalusel eelistada lehtpuu saepuru. Vaarikate saagikus tõuseb 15… 20%. Kapsale, kartulile ja porrole ei sobi. Kõduneb aeglaselt. Võib meelitada aeda sipelgaid. Mullaõpetus 15

Pabermultš n n n Valmistatakse spetsiaalset pabermultši või pappkraesid. Kasutatakse ka peenestatud ajalehti, paremini sobib lainepapp Laguneb täielikult vee ja päikese mõjul ühe suve jooksul. Imab hästi vett, vee läbilaskvus hea. Takistab umbrohtude arengut, tigude ja nälkjate tegevust, hoiab niiskust. Mullaõpetus 16

Pabermultš n n Kevadel laotada 2… 5… 15 lehe paksuselt maapinnale, saab tõrjuda ka juurumbrohtusid Kasutatakse ka õhema kihina, kui taimed istutatakse väikestesse sisselõigetesse Esteetilisuse tagamiseks ja paigal hoidmiseks katta pealt kivide, koorepuruga, taimse materjaliga vm. Laguneb ühe hooajaga ja sügisel võib maa sisse kaevata, kus ta parandab mulla struktuuri. Mullaõpetus 17

Pappkraed Mullaõpetus 18

Kakaovello n n n n Kakaotootmise ülejääk. 50 l kott maksab 25. Laguneb kiiresti, võib kasutada näiteks suvelillepeenras. Vee läbilaskvus hea ja siduvus rahuldav. Peletab kahjureid, šokolaadi aroomiga. Parema struktuuriga, kui harilik koorepuru. 50 l kogusega saab katta 1, 5 m 2. Mullaõpetus 19

Kivid Mullaõpetus 20

Savipotid Mullaõpetus 21

Kruus Kivid n n n Kasutatakse püsimultšina peenarde katteks, kiviktaimlas, kivimüürides, soolokivina või teede tegemisel. Mitmes suuruses ja värvitoonis, saab luua huvitavamaid peenraid, dekoratiivne. Karbonaatne materjal neutraliseerib mulla happesust. Asetada kangale paksusega 2… 3 cm või maapinnale 8… 10 cm paksuselt. Rasketel muldadel pannakse vee filtreerimiseks taime alla 2… 3 cm kihina. Mullaõpetus 22

Kruus Kivid n n Kruuskillustik on parema tihenemisega ja seega teedel kasutamiseks tunduvalt parem kui graniit- ja paekivikillustiku sõelmed. Kuna kivil on omadus kuumeneda, siis pole soovitav teda panna tüve ligidale. Alumised kihid vajuvad mulla sisse, seguneb mullaga. Paigaldamine ja eemaldamine töömahukas. Mullaõpetus 23

Kergkruus Mullaõpetus 24

Kergkruus n n n n Kasutatakse välis- ja sisehaljastuses, mullapinna kattematerjalina või pottidevahelise pinna täiteks. Valmistatud looduslikust lähteainest erineva tera suurusega. Põletamatu, külmakindel, niiskuskindel, tugev. Kerge, hea paigaldada. Hea soojus ja heliisolaator Ei sisalda kahjulikke ühendeid, ei hallita ega mädane. Ei meeldi närilistele ega putukatele. Mullaõpetus 25

Kergkruus n n Välishaljastuses parandab juurestiku mikrokliimat, reguleerib mulla niiskust ja õhurežiimi. Purustatud kergkruusa segamisel saab taime juurtele parema keskkonna. Peenardes kasutamisel võib kasutada koos peenravaibaga. Ei meeldi närilistele ega putukatele. Mullaõpetus 26

Kile n n n n Valge kile, helesinine kile on kasutusel katmikalal. Musta ja pruuni kilet kasutatakse maasika-, kurgi-, rabarberipõldude jm multšimiseks. Umbrohtude kasv täielikult mahasurutud. Saak valmib varem, on suurem (20%), viljad suuremad (kastmissüsteemiga) ja puhtad. Kuna ei harita, siis taimede juured vigastusteta. Aitab säilitada mullaniiskust ja soojust, areneb tugevam juurestik. Paraneb taimede toitumine ja veerežiim. Kasutusaeg 3… 5 aastat. Mullaõpetus 27

Kile n n n Kile paigaldamine töömahukas ja eemaldamine tülikas. Ei lase läbi õhku ja vett. Kuival ajal paigaldades jääb muld kauaks ajaks kuivaks. Suureneb öökülmade oht. Taimede väetamine (teha varuväetamist) ja taimekaitsetööd raskendatud. Läbipaistva kile kasutamisel tõstavad umbrohud kile üles, selle vältimiseks kaetakse õhukese mullakihiga. Mullaõpetus 28

Kile n n n Kilepeenra ääred vajavad umbrohutõrjet. Ergutab maasikal võsundite kasvu ja nende eemaldamine toimub käsitsi. Maasika tütartaimed ei saa juurduda. Põhjustab mulla kuumenemist, mis mõjub taimejuurtele ja mikroorganismidele halvasti. Kilet lõhuvad loomad, sipelgad pesitsevad meelsasti. Mullaõpetus 29

Peenravaip Mullaõpetus 30

Peenravaip n n n Kootud peenikestest polüpropüleenribadest (või tihedalt augustatud). Taimede joondamiseks on sissekootud jooned. Hõre, laseb õhu ja vihmavee läbi. Painduv, rebenemiskindel, vigastuste, tallamiskindel, ei kõdune, ilmastikukindel. Peenravaibale asetatud esemetest ei kasva umbrohi läbi, kasutatakse taimepottide all. Mullaõpetus 31

Peenravaip n n n Uudismaale või umbrohtunud alale on võimalik rajada istutusala vm. Kasutatakse kompostihunniku katmiseks. Puuduseks on äärte hargnemine. Takistab gaaside liikumist. Ilma lisamultšita kestvus 8… 10 aastat, multšikihi all on iga pikem. Mullaõpetus 32

Tekstiilmultš n n n Mustakiuline niiskust läbilaskev materjal. Vastupidav UV kiirgusele. Takistab umbrohtude kasvu. Hoiab maapinna niiske ja sooja. Vähendab erosiooni. Võib täiendavalt katta koorepuru või kividega. Mullaõpetus 33

Tekstiilmultš n n n Kasutatakse erinevate pinnasekihtide eraldamiseks. Rebeneb kergesti, kuid vigastatud koht ei hakka hargnema 1. . . 1, 5 aasta pärast on võimatu tervelt kokku rullida. Takistab tigude ja nälkjate tegutsemist taimede vahel Kaal 50 g / m 2, rullis 1, 6 m x 100 m. Hind 13. - jm. Mullaõpetus 34

Geotekstiil, filterkangas n n n Polüpropeenkiududest valmistatud viltjas kiudkangas, mida kasutatakse haljastuses ja teedeehituses pinnase tugevdamiseks. Kasutatakse erinevate pinnasekihtide eraldamiseks või segunemise vältimiseks. Vähendab juurte külmakahjustusi Sobib umbrohu leviku tõkestamiseks. Filterkanga abil on võimalik mudased kaldad muuta liivarandadeks. Vett läbilaskev ja keemiliselt neutraalne. Katte peal idanenud umbrohi kasvab läbi riide. Mullaõpetus 35

Lõpp Mullaõpetus 36