Muinasusund koostas V Stepanova Eestlaste muinasusundit tuntakse halvasti

  • Slides: 10
Download presentation
Muinasusund (koostas V. Stepanova)

Muinasusund (koostas V. Stepanova)

Eestlaste muinasusundit tuntakse halvasti. l Muistsed usundeid kajastavad allikad on vähe säilinud. l Usundiga

Eestlaste muinasusundit tuntakse halvasti. l Muistsed usundeid kajastavad allikad on vähe säilinud. l Usundiga seotud arheoloogilised kinnismuistendid: kalmed, hiiekohad, ohvrikivid, allikad. l

Vägi Kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. l Väge

Vägi Kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. l Väge oli ka sõnades. l Sõnade abil võis: loitsida, nõiduda, haigusi ravida. l Inimesed, kes oskasid seda teha, olid targad või nõiad l

Hing oli inimese isikupära kandja. l Magamise ajal hing võis kehast lahkuda ja asuda

Hing oli inimese isikupära kandja. l Magamise ajal hing võis kehast lahkuda ja asuda teise olendi sisse. l Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. l Oli usk hauatagusesse ellu. l Surnule pandi hauda ehted, tööriistad, tarberiistad, relvad, toitu. l

Hingede aeg Hilissügisel, mihkli- (29. 09) ja mardipäeva (10. 11) vahel oli aeg, mil

Hingede aeg Hilissügisel, mihkli- (29. 09) ja mardipäeva (10. 11) vahel oli aeg, mil surnute hinged liikusid ringi ja võisid tulla kodu külastama ning neid tuli kostitada. l See pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, sest see võis pahandada hingi. l 2. (teisel) novembril eesti rahvakalendri järgi on hingedepäev. l

Suhtumine loodusesse Loodust austati ja peeti omataoliseks. l Inimesed ei pidanud ennast looduse valitsejateks.

Suhtumine loodusesse Loodust austati ja peeti omataoliseks. l Inimesed ei pidanud ennast looduse valitsejateks. l

Vaimud, haldjad, jumalad Need olendid asustasid maad, vett, metsa ja isegi inimeste kodu või

Vaimud, haldjad, jumalad Need olendid asustasid maad, vett, metsa ja isegi inimeste kodu või selle ümbrust. l Konkreetsetest jumalatest Henriku Liivimaa kroonikas on nimetatud ainult Tarapitha või Taara. l Hilisemal ajal austati veel Ukut l

Ohvripaigad Vaimude, haldjate ja jumalate heatahtlikkust püütinsaavutada andide toomisega ehk ohverdamisega. l Selleks olid

Ohvripaigad Vaimude, haldjate ja jumalate heatahtlikkust püütinsaavutada andide toomisega ehk ohverdamisega. l Selleks olid kindlad ohvripaigad. l Ohverdamiseks kõige sobivamaks nädalapäevaks oli neljapäev – eestlaste “püha päev”. l

Ennustamine, nõidumine ja maagia Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemust. l

Ennustamine, nõidumine ja maagia Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemust. l Seda tulemust püüti mõjutada ohvritoomise või nõidumise abil. l Maagia püüdis mõjutadaseoseid asjade ja nähtuste vahel. l Tähtsal kohal oli ravimaagia. l

Ristiusu mõjud Eestlastele polnud ristiusk tundmatu (ristiusulised naabermaad Rootsi, Taani, Venemaa) l Ristiusulisi mõjutusi

Ristiusu mõjud Eestlastele polnud ristiusk tundmatu (ristiusulised naabermaad Rootsi, Taani, Venemaa) l Ristiusulisi mõjutusi on näha eestlaste kommete muutumises (laibamatmise komme) l Ristiusku ei suhtutud algul vaenulikult. l Võitlus ristiusu vastu oli võitlus oma vabaduse eest l