Mrgalad Mrgala Mrgala on liigniiske ala Mrgalade hulka

Märgalad

Märgala • Märgala on liigniiske ala. Märgalade hulka kuuluvad nii alaliselt liigniisked alad – sood ja madalad veekogud – kui ajutiselt liigniisked alad – üleujutatavad jõeluhad, lauged mereranniku alad jt üleujutusalad.

Märgalade levik

Soo • Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.

Soo arenguastmed (tüübid) • Madalsoo • Siirdesoo • Kõrgsoo e. raba

Madalsoo • Madalsoo on soo arengu esimene järk, kus soo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega.

Madalsoo

Saarejärve madalsoo

Siirdesoo • Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoolt kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal.

Siirdesoo

Raba • Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. • Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. • Suurtes rabades koguneb vesi rohkeisse pisiveekogudesse (älvestesse ja laugastesse), mis koos mätaste ja rabapeenardega moodustavad rabale iseloomuliku maastiku.

Raba

Kakerdaja raba

Endla raba

Polügonaalsoo tundras Tundravööndis külmalõhedest hulknurkseteks plaatideks ehk polügoonideks liigestunud pinnasel on levinud polügonaalsood.

Kühmusood e. palsasood Metsatundras kohtab igijäätunus pinnasega aladel kühmusoid, mis koosnevad turbaga kaetud küngastest, mille sisemuses on jääst tuumik.

Kühmusood e. palsasood

Aabasood e. peenarsood • Aabasoo on laiade älveste ja kitsaste piklike või kaarjate rabapeenardega siirdesoo. • Älved ja rabapeenrad moodustavad mosaiigi. • Aabasood paiknevad lamedates seljakutevahelistes nõgudes (kaldpindadel), seetõttu on nad läbivoolulised • Aabasood moodustavad suure osa maailma turbavarudest. • Aabasoo on tüüpiline taigavööndi põhjaosale • Aabasoode peamine levikuala on Skandinaavia mäed, Kesk-Soome, Karjala ja Põhja-Siber (Lääne-Siberi põhjaosas võtavad nad enda alla tohutu pindala). Põhja. Ameerikas on aabasood peamiselt Alaskas, kus on külm kontinentaalne kliima.

Aabasood e. peenarsood Lääne-Siber (aerofoto)

Soo lapimaal

Troopiline soo

Padur e. marš • Padur (ka marš, maršimaa, padurannik) on mere või suure järvega külgnev märgala, mis on perioodiliselt veega kaetud. • Enamik paduraid asub merede ääres ning on seega soolase veega.

Padur Floridas

Padur

Mangroov • Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste jõgede suudmetes ja merede rannikul. • Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. • Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle.

Mangroov

Mangroov

Pantanal

Everglades

Doonau delta

Okavango delta

Matsalu

Rahvusvahelise tähtsusega märgalad Eestis • Matsalu rahvuspark (tollal Matsalu looduskaitseala; 11. oktoober 1976) • Alam-Pedja looduskaitseala (17. juuni 1997) • Emajõe-Suursoo ja Peipsi Piirissaar (17. juuni 1997) • Endla looduskaitseala (17. juuni 1997) • Hiiumaa saared ja Käina laht (17. juuni 1997) • Muraka looduskaitseala (17. juuni 1997) • Nigula looduskaitseala (17. juuni 1997) • Puhtu-Laelatu-Nehatu kaitseala (koosneb Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitsealast) (17. juuni 1997) • Soomaa rahvuspark (17. juuni 1997) • Vilsandi rahvuspark (17. juuni 1997) • Laidevahe looduskaitseala (31. märts 2003) • Sookuninga looduskaitseala (3. veebruar 2006)

Vastused küsimustele • Polügonaalsoo ruutude või trapetsite küljepikkus on 10 -20 m • Kõige paksem teadaolev turbalasund asub Kreekas ja on u. 200 m paks • Eestis kõige paksem turbalasund 16, 6 m, keskmine 4 m • Turba juurdekasv Eestis madalsoos 0, 21, 5 mm/a, rabas 1 -2, 5 mm/a • Laugaste sügavus u. 3 -4 m

Soos säilinud inimkehad Grauballe mees, Taani (u. 290 e. Kr) Tollund’i mees, Taani (2. -3. saj e. Kr)