MORDVALASED KADRI MADISSON 4 A KLASS MORDVALASED Mordvalased

MORDVALASED KADRI MADISSON 4. A KLASS

MORDVALASED • Mordvalased on mordva keeli kõnelevad soomeugri rahvad – ersad ja mokšad. Nad elavad Volga keskjooksul, mokšad lääne ja ersad ida pool. • 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 744 237 mordvalast, neist Mordva Vabariigis 333 112 (40, 0% elanikkonnast). [1] • Ersad ja mokšad räägivad vastavalt ersa keelt ja mokša keelt ning "erinevad mõneti ka antropoloogiliselt tüübilt ja kultuurilt. "[2] • Sellegipoolest on neid nimetatud üheks rahvaks. [2] Rahvanimetus mordvalased on teistesse keeltesse levinud vene keelevahendusel. Mordvalased ise nimetavad end ersadeks või mokšadeks ja ütlevad: "Oleme ühe pea, kuid kahe suuga rahvas. "[3] http: //et. wikipedia. org/wiki/Mordvalased

MORDVALASED • Pärast Kaasani vallutamist 1552. aastal jäid ersad Vene riigi alluvusse. Algas vägivaldne vene õigeusku pööramine. Vana omausu sugemeid on siiski säilinud tänaseni. Olulised on hiies toimuvad külapalvused põllutööde alguse ja lõpu puhul ning ikalduste ja epideemiate korral. Kui inimesed tunnevad, et ei suuda üleloomulike jõududega ühendust ise võtta, paluvad nad abi arbujatelt. Paljud ersade-mokšade jumalad on naissoost ja nende nimed koosnevad kahest osast: esimene pool näitab jumaluse mõjupiirkonda, teine pool on ava - ema, naine: Moda-ava (Maaema), Vir-ava (Metsaema), Ved-ava (Veeema), Varma-ava (Tuuleema), Tol-ava (Tuleema), Kudo-ava (Koduema).

MORDVALASED Murdvalased käivad palju rahva riiedega. Neile meeldib väga tantsida. nad küttivad palju.

MORDVALASED • Eesti-Mordva Selts tutvustab laiemalt ersa ja moksha rahvakultuuri. Selle eesmärgi nimele tegutseb Eesti. Mordva Selts juba 20 aastat. • Meie Selts tugevdab Eestis elavate ersalaste ja mokshalaste rahvuslikku identiteeti ja ühtekuuluvustunnet. Säilitab ning annab edasi oma esivanemate kultuurilisi ja rahvuslikke väärtusi ka järgnevate põlvkondadele. • Eestis elab ligi 560 mordvalast (ersad ja mokshad). Meie seltsi ülesandeks on propageerida noored inimesi austama ja väärtustama oma keelt ja kultuuri. Samas konsolideerida soome-ugrilasi ja teha ennast nähtavamaks. • Aastal 2011 on loodud Eesti-Mordva Seltsi folklooriansambel "Vastoma".

MORDVALASED Ersa ja mokša keel kuuluvad koos mari keelega soome-ugri keelte volga rühma. Lähimaks elavaks sugulaskeeleks peetakse mari keelt. Samasse rühma kuulunud merja ja muroma keel kadusid juba varasel keskajal. Need kaks keelt on sama lähedased kui eesti ja soome keel. Mokšade keeles ja ka välimuses on veidi pärsia mõju, seevastu ersade keel ja välimus on lähedasem Läänemere rahvastele. Ersa ja mokša kirjekeel hakkasid välja kujunema 19. sajandi lõpul. Ametliku standardiseeritud kirjakeeleni jõuti ersa keele puhul 1925. aastal ja mokša keele puhul 1933. aastal. Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal. Vastavalt Mordva vabariigi põhiseadusele (1995) on riigikeeli kolm – vene, ersa ja mokša. Viimaste ametlik staatus on siiski puhtformaalne ning tegelikult pole neil avalikus elus ega hariduses erilist kaalu.