Moodul E Sotsiaalne pdevus Mooduliosa E 1 Phialused
- Slides: 13
Moodul E Sotsiaalne pädevus Mooduliosa E 1 Põhialused Lisa E 1 b Nägemispuudega laste psühhosotsiaalne areng
Sotsiaalne pädevus “Oskused, mis on vajalikud sotsiaalsest keskkonnast tulenevate probleemide ületamiseks ja mis hõlmavad endas igapäevaelu põhioskusi (daily living skills), toimetulekut ühiskondlikus elus, liikumisoskusi (mobility) ning suhtlemis- ja enesekehtestamisoskusi tavakeskkonnas“ (F. Mersi 1975, lk 400).
Nägemispuudega õpilaste elu raskendavad tegurid Nägemispuue Nägemispuudega õpilase iseloom
Kogemisvõimaluste vähenemine Mitteküllaldane kehataju Vähe motoorseid kogemusi Vähe stiimuleid motoorseks arenguks Liigutuste õppimine imiteerimise teel vaid osaliselt / üldse mitte võimalik Koordineerimata liigutused, tasakaaluvõime puudumine, mitteküllaldane kehataju Olulised kogemused pädevuse kasvamiseks puuduvad
Kõne areng pidurdunud Puudulik / puuduv ülevaade sotsiaalsetest olukordadest Ümbruse tajumine raskendatud Miimika / žestid üldse mitte/raskesti äratuntavad Kommunikatsiooniprobleemid Foto: Wolf-Dietrich Weißbach
Vanemate roll Lootuse kaotamine Täitmatud lootused Keskkonna negatiivne reaktsioon Süütunne Negatiivsed kogemused Häbi asjatundjatega Vanematepoolne puude mitteaktsepteerimine Ülehoolitsemine/ülinõudlikkus Negatiivne enesehinnang Ülepaisutatud nõudmised Agressioon
Nägemispuudega õpilaste elu raskendavad tegurid Nägemispuue Nägemispuudega õpilase iseloom Sotsiaalne keskkond
Eakaaslaste roll Vähesed/puuduvad kogemused puudega inimestega suhtlemisel Vähenenud võimalus osavõtuks mängudest/ eakohastest hobidest Puuduv sotsiaalne tunnustus Negatiivne mina-pilt Ebaõnnestamisootus Ebarealistlik võimete hindamine Sotsiaalne eemaletõmbumine Abi tagasilükkamine Puude mitteaktsepteerimine Foto: Wolf-Dietrich Weißbach
Ühiskonna roll Ühiskondlikud eelarvamused Stigma Ebasobiv kaastunne Vähe teavet nägemispuude kohta Negatiivne mina-pilt Sotsiaalne tagasitõmbumine Enesedefineerimine puude läbi Enesestigmatiseerimine
Nägemispuudega õpilaste elu raskendavad tegurid Vanematepoolne puude mitteaktsepteerimine Eakaaslastel vähene/puuduv kogemus nägemispuudega inimestega suhtlemisel Miimika/žestid üldse mitte/ raskesti äratuntavad Kõne areng pidurdunud Nägemispuue Ebapiisavalt ajendeid liigutuslikuks arenguks Stigma Ühiskondlikud eelarvamused Ümbruskonna tajumine raskendatud Vanemate poolne ülehoolitsemine/ülinõudlikkus Puudulik ülevaade sotsiaalsest olukorrast Liigutuste õppimine imitatsiooni läbi vaid osaliselt /üldse mitte võimalik Vähesed osalemisvõimalused mängudes /eakohastes hobides Puudulik sotsiaalne tunnustus
Sotsiaalsed võrdlusprotsessid Sotsiaalse keskkonna reaktsioon Uudishimu ja kaastunde ilmutamine, ebapiisav abistamine, stereotüüpsed ettekujutused puudest jne Vajakajäämiste ja piirangute tajumine Negatiivne enesehinnang
Võimalikud mõjud nägemispuudega õpilastele Ümbruse tajumine Kõne (probleemid) (verbalismid) Uni (häired) Hoiakud (hirmud) (Liigne) sõltuvus olulistest isikutest Kommunikatsioon (probleemid) Agressiivsus (ennastkahjustav käitumine, agressioon) Enese võimete hindamine (ebarealistlik) Sotsiaalsed kontaktid (sotsiaalne tagasitõmbumine) Mina-pilt (negatiivne) Abi nõudmine Stereotüübid (liialdatud) Taju (probleemid) Mõistete kujunemine (probleemid) Orienteeritus edule/läbikukkumisele Abi kasutamine (abist keeldumine) Avastamissoov (kahanenud) Enesedefineerimine (läbi puude) Foto: Wolf-Dietrich Weißbach
„Puudepädevus“ Nägemispuude ulatuse täpne tundmine Põhjuse, prognoosi ja mõjude määratlemise oskus Nägemise adekvaatne hindamine võrdlevalt normaalsele nägemisele Turvalisus abivahenditega ümberkäimisel Suurendatud kirjalt punktkirjale üleminek Õppematerjalide kohandamine - Kompensatsioonitehnikate tundmine ja kasutamine nägijatespetsiifilistes õpimeetodites (grafoprojektor, tahvel, tabelid. . . ) näiteks väljavõtete tegemiseks, graafikute koostamiseks ja interpreteerimiseks Elu praktilised oskused. . (Rullof, 1997, lk 34)