Modulatsioon IRO 0010 Maht 4 L 1 H

Modulatsioon IRO 0010 Maht: 4 L 1 H 2 KT + E Prof. A. Meister, II-401 1

Modulatsioon IRO 0010 : 4 L 1 H 2 KT + E Modulatsioon on informatsiooni edastamiseks kasutatava füüsikalise nähtuse (elektrivool, elektromagnetväli jne) mingi parameetri muutmine vastavalt ülekantava signaali muutusele Moduleerimise eesmärk on: − võimaldada edastada signaali m(t) sidekanalis, mille sagedusomadused on piiratud − vähendada edastatava signaali kuju või mõne tema olulise parameetri moonutusi edastusel − võimaldada mitme signaali üheaegset edastamist (ajalise ja sagedustihenduse abil) Modulatsioon raadio- ja sidetehnikas on kõrgsagedusliku elektrivõnkumise (kandevõnkumise, kandesignaali, kandja) või impulsijada mingi parameetri muutmine tunduvalt madalama sagedusega moduleeriva signaali rütmis 2

Modulaatori plokkskeem Moduleeriv signaal m(t) Moduleeritud signaal sm(t) Modulaator Kandesignaal sc(t) 3

Analoogmodulatsioon • Analoogmodulatsioon edastab pidevalt muutuvat signaali m(t), püüdes säilitada tema kuju ja taastada see vastuvõtjas võimalikult täpselt • Selle protsessi kvaliteeti iseloomustab signaali ja müra suhe (ka signaal-müra suhe, signaali mürasuhe SNR), mis määratakse järgmiselt: kus S on signaali keskmine võimsus ja N on müra ja moonutuste keskmine koguvõimsus Korralikul edastusel peab SNR olema võimalikult suur 4

Digitaalmodulatsioon edastab piiratud arvu erinevate väärtustega sümboleid. Lihtsaimal digitaaledastusel − binaaredastusel − on vaid kaks erinevat sümbolit 0 ja 1. Erinevate sümbolite arv võib olla suurem (4, 8. . . 1024) Edastuse eesmärk on kanda sümbolid üle võimalikult väikeste vigadega. Selleks valitakse: − sobiv signaali kuju − selle moduleerimise moodus Edastuse kvaliteeti iseloomustab vigaste sümbolite osakaal sümbolite hulgas. Binaaredastusel hinnatakse seda bitivea sagedusega (ka bitivea määr, bit error rate): . 5

Amplituud- ja nurkmodulatsioon • Amplituudmodulatsioon (AM) kasutab moduleeriva signaali m(t) edastamiseks moduleeritud signaali sm(t) amplituudi muutmist modulaatoris. Tema alaliigid on: − kandjaga AM − kandjata AM (e balanss-AM) − ühekülgriba modulatsioon SSB − kärbitud külgribaga modulatsioon VSB Muud variandid: QAM, ISB, PAM jt. • Nurkmodulatsioon kasutab moduleeriva signaali m(t) edastamiseks moduleeritud signaali sm(t) faasinurga θ muutmist modulaatoris. Tema alaliigid on: − sagedusmodulatsioon FM − faasmodulatsioon PM 6

Loengumaterjalid on võrgus RSTI koduleheküljel www. lr. ttu. ee → Õppematerjalid → → Modulatsioon IRO 0010 pt. 1 �Amplituudmodulatsioon pt. 2 � Nurkmodulatsioon pt. 3 � Müra mõju pt. 4 � Analoog-digitaalmuundamine pt. 5 �Digitaaledastus põhiribas (2 osa) pt. 6 � Digitaalmodulatsioonid (4 osa) pt. 7 � Muud modulatsiooniviisid 7

Kirjandus. A. Meister, Modulatsioon, TTÜ, Tallinn 1999, 140 lk. (+ • • • parandused!) F. Xiong, Digital Modulation Techniques, Artech House, 2000, TTÜ: 621. 37/X-63 B. P. Lathi, Communication Systems, John Wiley & Sons, 1968 venek. B. P. Lathi, Sistemõ peredatši informatsii, Svjaz, Moskva, 1971, 324 lk. B. P. Lathi, Modern Digital and Analog Communication Systems, Oxford University Press, 1998, 781 p, TTÜ: VB -87985 S. G. Wilson, Digital Modulation and Coding, 1999, TTÜ 8

Näide: sidesüsteem RD 3 9