Mobiiltelefonide kasutamisega seotud terviseriskid ning vltimine Andrei Jeltsov

Mobiiltelefonide kasutamisega seotud terviseriskid ning vältimine Andrei Jeltsov (stom III)

• Referaadi koostamise eesmärk • Referaadi koostamine on mõeldud eelkõige elukeskkonnast, sh töökeskkonnast tulenevate terviseriskide (ohutegurite toime tervisele) tundmaõppimiseks. • Referaadi teemaks on mobiiltelefonide kasutamisega seotud hindamine.

Mobiiltelefonide olulisus • Rohkem kui miljardil inimestel on olemas mobiiltelefon so ca igal 6. inimesel maailmas. • Kas on mingi oht mobiiltelefonide kasutamisel?

Mobiilsidestandardide põlvkonnad • 1. põlvkond NMT • 2. põlvkond GSM • “ 2, 5. ”põlvkond GSM+WAP+GPRS

Ajuvähi riskifaktor • On kindel tehtud, et ioniseeruv kiirgus, nagu röntgenikiired ja gammakiirgus, võivad kahjustada DNA-d ning seega vähki tekitada. Tegelikkuses lasevad mobiilid välja hoopis mikrolaineid.

Mobiiltelefonide radioaktiivsus • Ka on mobiiltelefoni kohta kasutatud sõna radioaktiivne. Ent tuletame lühidalt meelde koolifüüsikas õpitut: radioaktiivsus on nukliidide muundumisel tekkiv elementaarosakeste või aatomituumade voog. Mobiiltelefoni tööpõhimõte eeldab aga mitte radioaktiivset, vaid elektromagnetkiirgust raadiolainete näol. Ka ei kasuta ükski teadaolev mobiiltelefon tuumaenergiat, millest võiks tekkida radioaktiivse saaste oht.

Uuringud • • Dr Kjell Hansson Mild Rootsist uuris 11 000 mobiilikasutajat ja selgus, et pikemate kõnede pidajatel tekib sagedam väsimus ja peavalu Dr Lai Washingtoni Ülikoolist väidab, et mobiilid põhjustavad rakkudes biokeemilist stressi mikrolainede kaudu Kenneth Rothman Epidemiology Research Institute'st 250 000 mobiilikasutajat. Võrreldi neid, kes räägivad telefon kõrva ääres, kui neid, kes rääkisid autotelefoni või klappidega. Vahet ei mingisugust, suremus ja haigestumine oli võrdne. Dr Braune koos kolleegidega Saksamaalt pani mobiilid katsealuste kõrva külge ja lülitas neid siis ette teatamata aeg-ajalt sisse-välja. Sellest tõusis iga kord katsealuste vererõhk 5 -10 millimeetrit elavhõbedasammast. Piisavalt, et mõnel riskigrupi inimesel insulti või infarkti põhjustada.

Hands-free Kasutades käed-vabad varustust, asub mobiiltelefoni antenn kasutaja peast kaugemal ja seega puudub otsene pea mõjutamine mobiiltelefoni antenni poolt.

Tugijaamade mõju Tavaliselt on antenni võimsus 9 W – see on ainult neli korda võimsam kui mobiil ise. Maksimaalne lubatud võimsus on 25 W

Kartlikele mobiilikasutahatele kuluvad ära alljärgnevad näpunäited • Kasuta hands-free seadet, et ei peaks telefoni vastu pead asetama. • Vähenda mobiiltelefoni kasutamist ja kui võimalik helista lauatelefonil, eriti pikkade kõnede puhul. • Väldi mobiili kasutamist aladel, kus signaal on nõrk, kuna see sunnib telefoni lisama ülekandevõimsust. • Lastel ei pruugiks mobiiltel efonil helistada muidu kui hädasti tarvis

Infoallikad • • • • Raul Tooman, Terviseleht 16. veebruar 2001 Kättesaadav: http: //www. terviseleht. ee/200106/6_mobiil. php/ [külastatud 03. 05. 2011] Blog elektromagnetkiirgustest ja elektromagnetväljadest, 21. märts 2009. Kättesaadav: http: //blog. kaitseomatervist. ee/mobiiltelefon-silmavahk-ja-ajukasvaja/ [külastatud 03. 05. 2011] Mobiiltelefoni kahjulikkusest. 2005 Kättesaadav: http: //www. hot. ee/veskur/Tervis/Mobiil. htm [külastatud 03. 05. 2011] Sue Kovach, LE Magazine. 2007. “The Hidden Dangers of Cell Phone Radiation”. Kättesaadav: http: //www. lef. org/magazine/mag 2007/aug 2007_report_cellphone_radiation_01. htm [külastatud 03. 05. 2011] Geoffrey Lean, 30 March 2008. “Mobile phones are more dangerous than smoking”. The Independent, UK Newspaper. Kättesaadav: http: //www. independent. co. uk/life-style/health-and-families/health-news/mobilephones-more-dangerous-than-smoking-802602. html [külastatud 03. 05. 2011] Dr. Kjell Hansson Mild. 18 May 1998. “Study on mobile phones”. Kättesaadav http: //www. wave-guide. org/archives/emf-l/May 1998/Dr--Kjell-Hansson-Mild--Studyon-mobile-phones------(fwd). html [külastatud 03. 05. 2011] Tony Cornell Skeptic, September 22, 2003. “Cell phones and ghosts” Kättesaadav: http: //www. highbeam. com/doc/1 G 1 -112409024. html [külastatud 03. 05. 2011]