Mlumislihaste funktsioon Krista Rohtmets Stomatoloogia II kursus Sissejuhatus

Mälumislihaste funktsioon Krista Rohtmets Stomatoloogia II kursus

Sissejuhatus �Mälumislihased kinnituvad mõlemate otstega koljuluudele �Ühe otsaga kindlasti alalõualuule �Nende lihaste kokkutõmbel liigub alalõug ◦ hammustamisel ◦ närimisel ◦ kõnelemisel

Peamised mälumislihased

Hüpotees �Mälumislihaste põhiliseks funktsiooniks on suu avamine ja sulgemine söömisel ja kõnelemisel. �Mälumislihaste ja suupõhjalihaste abiga tekitatakse suuõõnes piisav rõhk neelamiseks ja saavutatakse piisav jõud toidu mälumiseks. �Mälumislihaste õige funktsiooni häirumisel või nende ülekoormamisel lihased hüpertrofeeruvad.

M. Masseter �Mälurlihas �Algab sarnakaarelt (arcus zygomaticus) �Kinnitub alalõuanurga välispinnale (tuberositas masseterica mandibulae) �Tõstab alalõuga ◦ Suleb suud ◦ Surub kokku tagumisi hambaid ◦ Arendab mälumisjõudu

M. temporalis �Oimulihas �Algab oimuluu välispinnalt (fossa temporalis) �Kinnitub processus coronoideus mandibulae’le �Surub kokku eesimisi hambaid ◦ Hammustamine ◦ Tagaosa tõmbab alalõuga tahapoole ◦ Puhkeasend

M. Pterygoideus medialis �Keskmine tiiblihas �Algab processus pterygoideus ossis sphenoidalis’elt ja tuber maxilla’lt �Kinnitub alalõua sisepinnale (tuberositas pterygoidea mandibulae) �Aitab alalõuga tõsta ◦ Suruda kokku tagumisi hambaid ◦ Liigutada alalõuga küljele ja ette

M. Pterygoideus lateralis �Külgmine tiiblihas � 2 osa: caput superius ja caput inferius ◦ 1)Algab facies infratemporalis ossis sphenoidalis’elt ◦ 2)Algab processus pterygoideus ossis sphenoidalis’elt �Kinnituvad TML diskile ja kapslile (fovea pterygoidea) �Mõlema osa kokkutõmbel liigub alalõug ettepoole �Ühe lihase kokkutõmbel vastaspoolele

Suupõhjalihased �Aitavada suud ja osalevad neelamisel �M. geniohyoideus ◦ Algab spina mentalis mandibulae’lt ◦ kinnitub corpus ossis hyoidei’le �M. mylohyoideus – moodustab suupõhja ◦ Algab linea mylohyoidea mandibulae’lt ◦ kinnitub corpus ossis hyoidei’le

�M. digastricus – venter anterior ja posterior ◦ Algab incisura mastoidea ossis temporalis’elt ◦ kinnitub fossa digastrica mandibulae’le �M. stylohyoideus – tõstab kõri taha üles ◦ Algab processus styloideus ossis temporalis’elt ◦ Kinnitub cornu majus ossis hyoidei’le

Funktsioonihäireid �Bruksismi puhul hüpertrofeerub põhiliselt M. masseter (ühe või kahepoolselt) �Närvikahjustuse puhul lihased atrofeeruvad (palpeerimisel tajutavad lohud) ja kontraktsioon on nõrgenenud või puudub üldse. ◦ Ühepoolse tiiblihase halvatuse korral ei saa alalõuga liigutada halvatud poolele ◦ Kõigi ühe poole mälumislihaste halvatusel ei saa liigutada alalõuga vastaspoolele ◦ Lõdva halvatuse korral kaldub suu halvatud lihaste poole (2)

Järeldus �Mälumislihased teostavad alalõualuu igasuunalist liikumist: ◦ Avavad ja sulevad suud ◦ Liigutavad alalõuga küljele, ette ja tahapoole ◦ Suruvad hammustamisel hambaid kokku ◦ Hoiavad puhkeasendit ◦ Osalevad neelamisel

Kasutatud kirjandus 1. Meeli Roosalu “Inimese anatoomia”, Tallinn, 2006 2. http: //www. hot. ee/andres 5/Dokumendi d/Neuroloogia%20 loengud. pdf 3. http: //www. juniordentist. com/muscles -of-mastication. html 4. Loengumaterjalid