Mitmuse osastav kne nnela LeedoKngas 2009 Mitmuse osastav

Mitmuse osastav kääne Õnnela Leedo-Küngas 2009

Mitmuse osastav kääne On 3 lõppu: 1. -sid 2. -id 3. vokaal

-sid 1. Peale kahte vokaali Nt büroo – büroosid krae – kraesid 2. Esimeses silbis on vokaal(id) Nt onu (o-nu) – onusid meri (me-ri) – meresid auto (au-to) – autosid

-sid Sõnad, mille lõpus on –nna Nt kuninganna – kuningannasid inglanna – inglannasid sõbranna - sõbrannasid 3.

-id 1. Ühesilbilised sõnad, lõpus on 2 vokaali Nt puu – puid (võib olla ka puusid) töö – töid (võib olla ka töösid) Erandid: hea – häid ja pea – päid 2. Ainsuse osastava käände lõpus on –t ja silpe on 2 või rohkem Nt aasta – aastat (aas-tat) – aastaid kalender – kalendrit (ka-lend-rit) kalendreid

-id 3. Kui sõna on astmevahelduses (NA-TANA). Mitmuse osastav tehakse tugevast astmest. Nt mõte – mõtet mõtteid hammas – hamba - hammast hambaid

Moodusta mitmuse osastav huvitav idee - huvitavaid ideesid ideid hea ema – häid emasid ilus saabas – ilusaid saapaid mõru tee – mõrusid teesid teid kallis vihik – küps vaarikas - kalleid vihikuid küpseid vaarikaid

-e, –i, -u 1. Mõningad kahesilbilised sõnad (paljudel on ka lõpp –sid) Nt vana (va-na) – vanu maja (ma-ja) – maju

-e, –i, -u 2. Sõna on astmevahelduses (TA-NATA). Samuti on paljudel sõnadel lõpp –sid. Nt poiss – poisi – poissi poisse

Kas –e, -i või –u? Kui ainsuse osastava lõpus on: p –u, siis mitmuses tuleb –e. Nt linnu linde p -i, siis mitmuses tuleb –e. Nt klassi – klasse p -e, siis mitmuses tuleb –i. Nt lille – lilli p -a, siis mitmuses võivad tulle kõik 3 lõppu.

Kas -e, –i, -u? Teistel juhtudel on mitmuse osastava lõpp –i. Nt kena – keni, koera – koeri, märga – märgi, külma – külmi. Erandid Pikka – pikki, silma – silmi, kinga – kingi, tuba – tube, nuga – nuge, luba – lube, välja – välju, nelja – nelju.

Kas –e, -i või –u? Kui ainsuse osastava lõpus on –a, siis peab vaatama esimese silbi vokaali. Kui esimeses silbis on –a, -i, -õ, -ei, -äi, siis mitmuse osastavas tuleb –u. ! KASS KÕRTSIS EI KÄI Nt patja – patju, põtra – põtru, kirja – kirju, leiba – leibu, väina – väinu.

Ne- ja s-sõnad Kui ainsuse nimetavas käändes on sõna lõpus –ne või –s ja ainsuse omastavas käändes –se, siis võib mitmuse osastava käände lõpus olla –id või –i. Nt inimene – inimesi vastus – vastuseid

Kas –i või –id? -i 1. Ainsuse omastavas on 3 silpi ja sõna on 3. vältes Nt ras-ku-se raskusi 2. Ainsuse omastavas on 4 või rohkem silpi Nt sü-gi-se-se sügisesi 3. Sõnad “teine” ja “naine”. -id 1. Ainsuse omastavas on 3 silpi ja sõna on 1. või 2. vältes Nt ot-se-se otsuseid 2. Ainsuse omastavas on 2 silpi Nt öi-se öiseid

Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest; )