Mitmekesine toit 3 klass Anne Maidla Elva Gmnaasium

  • Slides: 20
Download presentation
Mitmekesine toit 3. klass Anne Maidla Elva Gümnaasium

Mitmekesine toit 3. klass Anne Maidla Elva Gümnaasium

MILLEKS VAJAME TOITU? n n n Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka

MILLEKS VAJAME TOITU? n n n Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde.

TOIT KOOSNEB TOIDUAINETEST n Toiduained on näiteks leib, või, vorst, kurk, piim, kala, kartul,

TOIT KOOSNEB TOIDUAINETEST n Toiduained on näiteks leib, või, vorst, kurk, piim, kala, kartul, või jne.

ENERGIAKULU JA VAJADUS n n n Mineraalained, vitamiinid ja vesi energiat ei anna. Toidust

ENERGIAKULU JA VAJADUS n n n Mineraalained, vitamiinid ja vesi energiat ei anna. Toidust saadav liigne energia talletub organismis rasvana. Toiduained sisaldavad energiat väga erineval hulgal. See sõltub toiduaine rasva-, süsivesikute- ja valgusisaldusest.

 n Iga inimese energiavajadus on individuaalne ning oleneb väga paljudest teguritest (näit. soost,

n Iga inimese energiavajadus on individuaalne ning oleneb väga paljudest teguritest (näit. soost, vanusest, kehakaalust, füüsilisest koormusest).

MÕTLE http: //forums. fitness. ee/index. php? act=attach&type=post&id=3881

MÕTLE http: //forums. fitness. ee/index. php? act=attach&type=post&id=3881

RASVAD Rasvad jaotatakse kahte rühma: n taimsed rasvad n loomsed rasvad n Rasv on

RASVAD Rasvad jaotatakse kahte rühma: n taimsed rasvad n loomsed rasvad n Rasv on kõige energiarikkam toitaine. Rasvades on üle kahe korra rohkem energiat kui süsivesikutes.

SÜSIVESIKUD Süsivesikutest saame energia kiiresti kätte n n glükoos = viinamarjasuhkur fruktoos = puuviljasuhkur

SÜSIVESIKUD Süsivesikutest saame energia kiiresti kätte n n glükoos = viinamarjasuhkur fruktoos = puuviljasuhkur sahharoos = tavaline ehk roosuhkur laktoos = piimasuhkur

KIUDAINED n n n Kiudained ei imendu soolestikust ja seepärast aeglustavad toitainete imendumist Kiudained

KIUDAINED n n n Kiudained ei imendu soolestikust ja seepärast aeglustavad toitainete imendumist Kiudained mõjuvad soodsalt soolestiku tegevusele. Tänapäeval lisatakse toitudele kiudaineid

n Kiudaineid leidub rohkesti teraviljatoodetes nagu pudrud, tumedad makaronitooted, kruubid, tangud ja leivad. Rusikareegliks

n Kiudaineid leidub rohkesti teraviljatoodetes nagu pudrud, tumedad makaronitooted, kruubid, tangud ja leivad. Rusikareegliks võib võtta: mida tumedam leib, seda rohkem kiudaineid. Ka teistes taimsetes toidueinetes, nagu puu- ja köögiviljad, marjad ja pähklid, leidub tervisele kasulikke kiudaineid.

VITAMIINID JA MINERAALAINED Köögi- ja puuviljades on n c – vitamiini mineraalaineid kiudaineid

VITAMIINID JA MINERAALAINED Köögi- ja puuviljades on n c – vitamiini mineraalaineid kiudaineid

TERAVILJATOIDUD Teraviljatoidud sisaldavad § B-rühma vitamiine § mineraalaineid – (fosfor, raud, tsink magneesium) §

TERAVILJATOIDUD Teraviljatoidud sisaldavad § B-rühma vitamiine § mineraalaineid – (fosfor, raud, tsink magneesium) § kiudaineid

LIHA, KALA JA MUNAD Toidud, mille valmistamisel kasutatakse liha, kala, mune, sisaldavad n Vitamiine

LIHA, KALA JA MUNAD Toidud, mille valmistamisel kasutatakse liha, kala, mune, sisaldavad n Vitamiine – A, B, D n Mineraalaineid - raud, fosfor, kaltsium n Valke

PIIM JA PIIMASAADUSED Lehmapiimas on üle 200 inimorganismile n n n vajaliku komponendi mineraalained

PIIM JA PIIMASAADUSED Lehmapiimas on üle 200 inimorganismile n n n vajaliku komponendi mineraalained valgud vitamiinid – A, B 1, B 2, B 6, C, D ja D piimasuhkur e laktoos piimarasv vesi

TOIDUPÜRAMIID RASVAD ÕLID MAIUSTUSED LIHA, KALA, MUNAD PIIMATOOTED PUUVILI, KÖÖGIVILI, JUURVILI TERAVILJATOOTED

TOIDUPÜRAMIID RASVAD ÕLID MAIUSTUSED LIHA, KALA, MUNAD PIIMATOOTED PUUVILI, KÖÖGIVILI, JUURVILI TERAVILJATOOTED

JUBA VANAST AJAST n Teraviljad on eestlaste toidulaual olnud ajast aega, sellele viitab ka

JUBA VANAST AJAST n Teraviljad on eestlaste toidulaual olnud ajast aega, sellele viitab ka meie sõnavara. n Kui liha-kala-piim-muna kandis ühtset nime LEIVAKÕRVANE, siis mis oli PÕHITOIT? n Ikka RUKKILEIB, kus olemas nii vajalikud toitained -valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi kui ka mineraalained ja vitamiinid.

VÕRDLE 100 g rukkileiba sisaldab. . . so 11% päevasest energiavajadusest 100 g piparkooke

VÕRDLE 100 g rukkileiba sisaldab. . . so 11% päevasest energiavajadusest 100 g piparkooke sisaldab. . . . so 26 % päevasest energiavajadusest

VÕRDLE 100 g piima sisaldab. . so 3 % päevasest energiavajadusest n 100 g

VÕRDLE 100 g piima sisaldab. . so 3 % päevasest energiavajadusest n 100 g coca-colat sisaldab. . . so 2, 5 % päevasest energiavajadusest

ENERGIAVAJADUS 7 – 10 aastane poiss tüdruk 2030 kcal 1790 kcal 11 – 14

ENERGIAVAJADUS 7 – 10 aastane poiss tüdruk 2030 kcal 1790 kcal 11 – 14 aastane poiss tüdruk 2340 kcal 2010 kcal 15 – 18 aastane poiss tüdruk 2700 kcal 2150 kcal