Mis on saaresurm ja miks see on oluline

Mis on saaresurm ja miks see on oluline? Rein Drenkhan Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Seminar, 22. jaanuaril 2015

Ettekande sisu • Saaresurma levimisest ja tänasest seisust Euroopas, peremeestaimed. • Saaresurma sümptompatoloogia, sümptomid puul, kuidas seen levib jms. Sarnased liigid H. fraxineus´e ja H. albidus. • Külmaseene roll saaresurma sündroomis. • Saaresurma poolt tekitatav kahju, ohtlikkus. • Perspektiivid saarte pärilikult eristuv vastupanuvõime ehk geneetiline resistentsus. • Situatsiooni olukorra hinnang ja rakenduslikud kaitseabinõud.

Sissejuhatus • 2006. a. esmakordselt maailmas kirjeldati saaresurma tekitaja suguta arengujärk Chalara fraxinea Kowalski. • On invasiivne ja patogeenne seen, seega tähelepanu vääriv liik. • Kas uus või juba tuntud liik? • Seene esmaleid Eestist 1997. aastast (TAAM, leg. K. Põldmaa). Patogeensus väljendus selgelt alles 2000 ndatel aastatel peale seda. • Peremeestaimeks erinevad saare liigid (Fraxinus spp. ) ja nakatab erivanuses puid.

Sissejuhatus • 2006. aastast alates on saaresurma tekitajat erialalises kirjanduses nimetatud tervelt 6 erineva nimega: Chalara fraxinea, Hymenoscyphus albidus, Hymenoscyphus pseudoalbidus, Lambertella albida (alates 1993 Jaapanis), Hymenoscyphus fraxineus (alates 2014).

Hymenoscyphus fraxineus’e levik Euroopas

Saarte olukorras Euroopas • Räägin pikemalt siis kui jääb ajaraamidesse!

Harilik saar Eestis peapuuliigina 0, 8% kogu metsamaa pindalast, näidatud sinisena

Saaresurma võimalik levik Eestis 2003 2005 2006 Metsamehed mäletavad hariliku saare viletsat tervislikku seisundit juba alates 1990 -ndatest.

Saaresurm ja peremeestaimed • 2009. a. sügisel leiti kiratsevaid eksoot-saare liike Luualt, Tartust ja Järvseljalt. • Saaresurma tekitaja isoleeriti järgmistelt liikidelt: must (Fraxinus nigra), pensilvaania (F. pennsylvanica), ameerika (F. americana) ja mandžuuria saar (F. mandshurica) (Drenkhan & Hanso 2010). • Eksootidest kõige viletsamas seisus on must saar sarnaselt h. saarega.

Nekrootilised laigud eksootsaarte võrsetel 2009. a. sügisel leiti Saaresurma tekitaja C. fraxinea järgmistelt liikidelt: must (Fraxinus nigra), pensilvaania (F. pennsylvanica), ameerika (F. americana) ja mandžuuria saar (F. mandshurica) (Drenkhan & Hanso 2010).

Uus peremeestaim • Esmaavastus Eestis. Kesk-Aasia päritolu sogdi saar (Fraxinus sogdiana) on vastuvõtlik saaresurma tekitajale. • Haigussümptomitega põõsas pärineb Tallinna botaanikaaiast, 2013.

Veel peremeestaimedest • Peremeestaimed vastuvõtlikud saaresurmale Euroopas: Fraxinus excelsior, F. angustifolia ja vähem vastuvõtlik F. ornus (Kirisits et al. , 2009; Krautler and Kirisits, 2012). • Aasiast on leitud H. fraxineus haigussümptomeid põhjustamata: F. mandshurica and F. chinensis (Zhao et al. , 2013; Zheng & Zhuang 2014). • Teistelt õlipuulistelt (Oleacea) seni seda haigusetekitajat pole tuvastatud. Eestis on analüüsitud forsüütia liike (Forsythia spp. ), oleme tuvastanud leherootsult vaid Hymenoscyphus fucatus’e!!!

Saaresurma tekitaja sümptomid ja bioloogia • Lehed ja lehevarred mustuvad, tumenevad

Sümptomid • Seejärel ilmnevad surnud võrse tipud puudel

Sümptomid võrsel

Sümptomid

Saaresurma tekitaja puhaskultuur

Saaresurma tekitaja fialiidid ja koniidid

Kus tekivad saaresurma tekitaja viljakehad? • Saaresurma tekitaja Hymenoscyphus fraxineus (anamorf Chalara fraxinea) on kottseen ja kasvab maha langenud saare lehterootsudel ning viljakehad tekivad Eestis juunist septembrini.

Saaresurma tekitaja elutsükkel • Levib kotteostega juunist augustini (septembrini) lehtedele ja seejärel võrsetele. • Kelle järgi levikutsükli foto? ? ?

Hymenoscyphus fraxineus versus H. albidus • Äsjasest uuringust selgub, et need äärmiselt sarnased liigid polegi krüptilised, vaid morfoloogiliselt eristatavad (Baral ja Bemmann, 2014). Seda muidugi siis kui on viljakeha! • Hiinast on leitud mandšuuria saarelt uus liik Hymenoscyphus albidoides, mis on oluliselt lähemal H. fraxineus’ele kui viimane H. albiduse’le. • Eestist ei ole senini leitud ühtki tõendit süütu seene H. albiduse esinemise kohta, vaid esmaleid on H. fraxineus aastast 1997. • Pilt mõlema seene viljakehadest!!!

Hymenoscyphus fraxineus versus H. albidus 2 • Hymenoscyphus fraxineus • H. albidus • Fotod: Baral & Bemmann 2014 järgi

Külmaseene roll saaresurma sündroomis • Saaresurma poolt kahjustatud puud on tihti nakatunud nn. poolparasiitidega. • Enamlevinuim on tuttkülmaseen (Armillaria cepistipes) ning harva põhja -külmaseen (A. borealis).

Külmaseene roll saaresurma sündroomis 2 • Aga, väliselt (võra järgi) täiesti tervetelt saartelt oleme tuvastanud KÜLMASEENE nakkuse! • Kumb on siis tegelik puu surma põhjustaja? • Või on algpõhjuseks klimaatilist ebastabiilsust tingitud stress.

Milles seisneb saaresurma ohtlikkus? • Invasiivne patogeen, sest hinnanguline invasiivsetest liikidest tingitud aastane majanduslik kahju ainuüksi Euroopas on umbes 12 miljardit eurot (www. nobanis. org). • Invasiivsed tulnukliigid on tuntud kui ühed suurimad väljakujunenud loodusliku mitmekesisuse kahjustajad maailmas (Loo, 2009; Stenlid et al. 2011; Santini et al. 2013). • Kahjustab igas vanuses harilikku saart. • On kottseen, seega levib tuulega. Aga, seda haigust on võimalik levitada: puidu, istikute, seemnetega jne.

Surev noor saarik Pärnu- ja Läänemaa piiril, 2009. a. (all paremal sugulise järgu viljakehad)

Vanade puude hinnang kolme katseala baasil (Palm ja Mälgi 2014) Prooviala Terved, % Surevate võrsetippudega, % Pool võra Surnud, % surnud, % Jõgevamaa 17% 19% 27% 37% Viljandimaa 19% 36% 19% 26% Läänemaa 11% 14% 21% 54% • Kokku hinnati prooviala kohta 3 puistut, kus harilik saar oli peapuuliigi järgi enamuses. • Surnud puude osakaal on suurim Läänemaal ning väliselt terveid puid oli enam Viljandimaal.

Saare loodusliku uuenduse tervisliku seisundi hinnang kolme katseala baasil (Palm ja Mälgi 2014) Haigussümptomitega % terve % Jõgevamaa 67 9 Viljandimaa 48 44 Läänemaa 39 58

Perspektiivid pärilikult eristuv vastupanuvõime ehk geneetiline resistentsus • Tugevalt kahjustatud saarikutes on näha haiguse suhtes resistentsemaid puid. • Läänemaa kohta viitab olukorra paranemisele Tõnu Ploompuu (Ploompuu 20…) • Sarnaseid viiteid tuleb ka Ahvenamaa saarestikust. • Euroopas resistentsemate geneetiliste omadustega puid on leitud ja otsimine käib edasi!!!!

Situatsiooni arengu prognoos ja olukorra hinnang • Looduslik valik toimub teatavasti pikka aega ja loodus teeb kahtlemata õige valiku. • Ilmselt harilik saar kui peremeestaim on nõrgestatud ilmastiku muutustest, mis soodustas vastuvõtlikkust erinevatele haigustele, sest seen oli kindlasti ammu enne haigussümptomite esinemist kohal! • Kas ilmastiku ekstreemsuste vähenemine parandab saarte olukorda? • Hetkel teistele õlipuulistele nimetatud patogeen kahju ei tekita. • Mida siia lisada, sest prognoosimine on suhteliselt tänamatu ülesanne? Vaata Pautasso et al 2013.

Rakenduslikud kaitseabinõud • Nakkuskoormuse vähendamine on võimalik hetkel lehtede koristamise abil ja seda vaid üksikisendite kaitseks aias ja pargis. • Puistutes metsamajanduslikud võtted, millised? Resistentsemate puude valik ja neilt seemnete kogumine. • Teiste saareliikide kasutamine nt linnahaljastuses. Millised? • Kas kemikaalide kasutamine väärib üleüldse arutelu või saare taimede vees soojendamine haigusetekitaja hävitamiseks? • Bioloogiline preparaat ehk antagonistid. • Sisseveetav bioloogiline materjal vajab kontrolli, sest saaresurmgi pärineb Kaug-Idast.

Mõned olulised küsimused ja probleemid • Kliimamuutused mõjutavad nii peremeestaime kui ka invasiivset patogeeni. Mõju neile võib olla sama- või erisuunaline. Seni on mõju uutele patogeenidele olnud pigem positiivse trendiga. • Globaalne kaubandus ja karntiin. Vajab muutmist, kuidas? Kas täiendava maksu kehtestamine ohtlike kaubaartiklite vedamisel? • Patogeenid võivad esineda varjatult ja mõnede liikide sümptomid on sarnased. Kuidas tuvastada ja eristada?

H. fraxineus’e eoste levimine • Link saaresurma eoste levimisest: https: //www. youtube. com/watch? v=go. Ij. RMIg. Qi. E

Meeskond • Märt Hanso, metsapatoloog • Tiia Drenkhan, doktorant • Taavi Riit, doktorant • Kalev Adamson, doktorant Üliõpilased • Martin Tee • Kristiina Palm • Maarit Mälgi

Tänud toetajatele

Tänan tähelepanu eest!