MINERAALID III Koostanud Krista Untera V Mineraalide lbipaistvus

MINERAALID III Koostanud: Krista Untera

V Mineraalide läbipaistvus Läbipaistvus sõltub kristalli läbinud valgusvoo Läbipaistvus intensiivsusest. 1. läbipaistvad - on mineraalid, millest valgus suudab läbi tungida ning läbi mille on võimalik näha esemete kontuure. Enamasti on need klaasi läikega, värvitud või nõrgalt värvunud puhtad mineraalid. kips http: //www. mineraltown. com/galeria/selenite/crystals_gypsum. jpg haliit e. kivisool http: //www. geology. neab. net/pictures/rock 581. jpg kvarts http: //cdn 100. iofferphoto. com/img 3/item/500/948/160/natural-clea quartz-crystal-obelisk-point-healing-32 d 3. jpg

2. Poolläbipaistvad on mineraalid, läbi mille on nähtavad küll esemete üldised kontuurid, kuid mitte detailid suitsukvarts http: //www. edelweissminerals. com/Fotos%20 Web-lg/Alpes-3 lg/Qahumado-sui-16 -2 -lg. jpg 3. Läbipaistmatud ei 3. Läbipaistmatud lase valgust läbi isegi kildude õhenenud servadest magnetiit http: //www. geology. neab. net/pictures/rock 369. jpg

Mõnel mineraalil on omadus väga tugevalt valguskiiri kaheks jagada. Kiired on teineteisest niivõrd eemaldunud, et paberile kirjutatud kiri näib läbi kristalli vaadatuna kahekordsena – n. n kaksikmurdumise nähtus Islandi pagu http: //www. ut. ee/BGGM/miner/isl_pagu 1. jpg

VI Mineraalide lõhenevus ja murre Lõhenevuseks nimetatakse mineraalide omadust Lõhenevuseks laguneda löögil kildudeks mööda on tasaseid pindu – lõhenevuspindu. See on põhjustatud aatomite korrapärasest asetusest kristallis.

Mineraalid lõhenevad erineva intensiivsusega. Selle iseloomustamiseks kasutatakse järgmist skaalat: ülitäiuslik lõhenevus - murenemiskoht on täiuslikult tasane ja sile (vilgud, kips); täiuslik lõhenevus – pind enamjaolt sile, märgata üksikuid konarlikke pindu (kaltsiit, galeniit, haliit) selge lõhenevus – siledaid kristalli servasid on näha, kuid suures osas on pind konarlik (päevakivid, pürokseenid); ebaselge lõhenevus – lõhenevus on nii kehv, et on vaevumärgatav (väävel); lõhenevus puudub e. karpjas murre - pole ühtegi siledat pinda, on vaid ebatasased murdepinnad (kvarts, püriit, magnetiit).

Murre on mineraalide omadus laguneda löögil ebatasaste pindadega kildudeks. Kildude ebatasased, enamasti matid pinnad on tuntud murdepindadena Ka ebatasastel murdepindadel võib eristada iseloomulikku morfoloogiat: 1. karpjas murdepind meenutab järvekarbi sisemist nõgusat pinda. N: kaltsedonil http: //0. tqn. com/d/geology/1/0/s/A/1/qtzcrypt. jpg

2. astmelist murdepinda N: kiudkips http: //www. crystalage. com/img/products/selenite-healing-crystal. jpg 3. pinnulist murdepinda, 3. pinnulist murdepinda mis tekib nõeljate kristallagregaatide murdumisel N: götiit

4. haakjas murdepind tekib dendriitide kildudel N: hõbeda dendriit 5. muldjad murdepinnad – 5. muldjad murdepinnad tekivad peitkristalsete, nõrgalt tsementeerunud agregaatide purunemisel http: //www. fabreminerals. com/specimens/s_images. P 4/Silver. AC 16 P 4 r. jpg N: limoniit http: //img. alibaba. com/photo/123736610/IRON_ORE_LIMONITE. jpg

6. teralised murdepinnad – tekivad teralistes agregaatides N: magnetiit http: //3. bp. blogspot. com/_xjcww. A-nj 8 k/TOH 3 a. Zd. Av. NI/AAAAA 8 A/RRg. PJey. PIc/s 1600/magnetite. gif

VII Mineraalide kõvadus Kõvadus on mineraali kui tahke keha vastupanuvõime Kõvadus välisele deformeerivale jõule. Kõvadus sõltub keemilisest sidemest mineraalis. Tugeva keemilise sidemega mineraalide kõvadus on suurem kui nõrga Keemilise sidemega mineraalidel: kovalentse sidemega mineraalid on kõvemad ioonilise sidemega mineraalidest.

Mineraloogias eristatakse: absoluutset e. mikrokõvadust (kg/mm 2) – määramisel lähtutakse kristalli tahule kindla jõuga teemantpüramiidi või -kuuli surumisel tekkinud mikroskoopilise süvendi mõõtmetest. suhtelist e. Mohs'i kõvadust (Austria mineraloogi Fr. Mohs'i järgi, kes 1822. a koostas etalonmineraalide skaala). Kui üks mineraal kriimustab teist, siis on teisest mineraalist kõvem, kui mõlemad on sama kõvadusega, siis nad kulutavad üksteist.

Etalonmineraalide suhteline ja absoluutne kõvadus Etalonmineraal talk Mohs'i suhteline kõvadus 1 mikrokõvadus (kg/mm 2 ) Käepärane abivahend 24 kips 2 36 kaltsiit fluoriit apatiit 3 109 4 189 5 536 ortoklass 6 795 kvarts topaas korund 7 1120 8 1427 9 2060 teemant 10060 pehmem kui sõrmeküüs pehmem kui vasest münt pehmem kui terasnael kriimustab klaasi kriimustab kõiki

12000 Kõvadus kg/mm 2 10000 8000 6000 4000 2000 0 1 2 3 4 5 6 kõvadus Mohsi skaalas 7 8 9 10

Mohs´i kõvadusskaala etalonmineraalid http: //www. seilnacht. com/Minerale/haerte 4. JPG

VIII Mineraalide tihedus s. o. massiühiku (g) suhe ruumalaühikusse (cm 3) - varieerub vahemikus 0, 9 (jää) kuni 23 g/cm 3 (iriidiumi intermetallilised ühendid). Enamike mineraalide tihedus on 2 – 3, 5 g/cm 3 vahel.

IX Teised omadused mineraalile iseloomulikud, aitavad määramisel. magnetilisus (määratav magneti või kompassinõela abil) – magnetiit; soolane maitse – haliit; kibesoolane maitse – sülviin; määrib katsumisel sõrmi – grafiit; põleb küünlaleegis - väävel. lõhn - nuusuta (N: väävlilõhn väävlil, püriidil, barüüdil) kahekordne kujutis - islandi pagu reageerib happega - kaltsiit radioaktiivsus - määratav dosimeetriga

väävel magnetiit http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/thumb/a/a 0/Burning-sulfur. png/220 px-Burningsulfur. png http: //www. radford. edu/jtso/Geologyof. Virginia/Photos/Minerals/magnetism. jpg

haliit sülviin http: //www. wallchan. com/images/sandbox/15625 -halite-crystals. jpg Islandi pagu http: //skywalker. cochise. edu/wellerr/mineral/sylvite/6 sylvite-halite 161 b. jpg kaltsiit https: //encrypted-tbn 2. gstatic. com/images? q=tbn: ANd 9 Gc. T 4 g_KHLUX 3 v. BKHp_-KQe. YCr. F 51 BFe. YX 48 PGu. T 2 QMw. Iittd. Yu. L

Kasutatud allikad: 1. Kalm, V. , Kirs, J. , Kirsimäe, K. , Kurvits, T. 1999. Mineraalid ja kivimid. Tartu, 96 lk. 2. Klaamann, E. , Müürisepp, K. , Viiding, H. 1980. Eesti maavarad, kivimid ja kivistised. Abimaterjal õpetajale. Tallinn, 67 lk. 3. Rõõmusoks, A. , Viiding, H. 1962. Üldine geoloogia. I. Tartu, 165 lk. 4. Viiding, H. 1984. Eesti kivimid ja mineraalid. Valgus, Tallinn, 248 lk. 5. Kalle Suuroja. Kiviaabits. Mineraalid. OÜ Geo Trail KS, 2004 6. Kalle Suuroja. Kiviaabits. Kivimid. OÜ Geo Trail KS, 2007 7. Arold, A. , Raukas, A. , Viiding, H. 1987. Geoloogia alused. Tallinn, 198 lk. 8. Cook, D. , Kirk, W. 1998. Field Guide to the Rocks & Minerals of the World. London, 192 lk. 9. Symes, R. F. , Kirk, W. , 1996. Kivimid ja mineraalid. “Koolibri”, Tallinn, 64 lk. 10. Viiding, H. Mineraalid Eestis. “Eesti Loodus”, 1969 nr. 3, 4, 5. 11. http: //www-1. ut. ee/BGGM//integratsioon. html 12. http: //www. bioneer. ee/eluviis/kliima/aid-14681/Mineraalide-lummav-maailm 13. http: //geoeducation. info/mineraalidest/