Miks tegi Maves ettepaneku Jgala jgi lhejgede hulgast

Miks tegi Maves ettepaneku Jägala jõgi lõhejõgede hulgast välja arvata 21. 04. 2017, Kostivere mõis Madis Metsur AS Maves keskkonnaekspert 1

Uurimistöö 2012 -2014 Eesti Energia AS tellitud töö „Vee-erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüs“ Töö periood 06. 2012 -01. 2015 Töös osalesid: Kalastiku eksperdid Rein Järvekülg (Ökokonsult OÜ), Martin Kesler (TÜ Eesti Mereinstituut) Keskkonnaekspert: Madis Metsur (AS Maves). Insener: Inseneribüroo Urmas Nugin. 2

Kalastiku uuringute tulemused Kalastik Linnamäe paisu all: • Lõhe ja meriforell Linnamäe paisu all sigivad, kuid nad ei arene elujõuliste laskujateni (kui siis üksikud mõnel aastal); Siirdekalade sigimist Linnamäe paisu all segab: • kärestikulisi alasid paisu all on vähe ning need uputatakse merevee kõrge taseme korral - veevool seal lakkab perioodiliselt; • äravoolu reguleerimine Linnamäe HEJ-s häirib kalade sigimis- ja elutingimusi Linnamäe paisu aluses jõeosas. Lõhe eeldatav taastootmispotentsiaal: • Linnamäe paisjärve likvideerimisel ning vee liigvähendamise lõpetamisel Jägala HEJ poolt oleks lõhe eeldatav taastootmispotentsiaal Jägala jõe alamjooksul 8500 (10000) ja meriforelli oma 2200 laskujat aastas. 3

Analüüsitud alternatiivid • Kalatee rajamine (erinevad variandid) • Koelmu rajamine paisu Linnamäe paisu alla • Paisu avamine ja Linnamäe paisjärve likvideerimine • Senise veekasutuse jätkamine ilma lõhede populatsiooni taastamata. Alternatiivid analüüsiti eelprojektide ja elustiku uurimistööl tuginevate KMH eelhinnangute tasemel. “Kõik võidavad” varianti ei ole, tuleb valida lõheasurkonna taastamise või paisjärve säilimise vahel koos elektri tootmisega. 4

Jägala jõe ökoloogiline seisund Kalastiku seisund hinnati seirepüükide põhjal Linnamäe paisu aluses jõeosas kesiseks, Jägala jões ülalpool Linnamäe paisu ja Jõelähtme jõe alamjooksul halvaks. Kalastiku hea seisundi saavutamise eelduseks Jägala jõe alamjooksul on Linnamäe paisu avamine ja paisjärve likvideerimine. Alternatiiviks on vaadeldavate jõelõikude määratlemine tugevasti muudetuks ning keskkonnaeesmärkide leevendamine. Loobuda jõgede ja ojade elupaiga taastamisest veehoidla alal. 5

Mida tähendab kalade läbipääsu tagamine? Praegu kehtivate keskkonnaeesmärkide täitmist võimaldab ainult paisu avamine. Kalade läbipääsu rajamine loob võimaluse püsiva ja lõhepopulatsiooni taastumiseks jões (30 -70 eurot laskuja). 6

Linnamäe 04. 2013 7

Linnamäe hüdrosõlm aastal 2016, vaade ülavee poolt (IB Urmas Nugin visioon)

Laiem pilt, keskkonnaeesmärgid Keskkonnaeesmärgid oleme siseriiklikult seadnud lähtudes Veepoliitika Raamdirektiivist (veeseadus …. ) ja Loodusdirektiivist (looduskaitseseadus …. ): veekogude hea seisund, elupaikade soodne seisund – määrused – Veemajanduskavad – Natura 2000 alade ja kaitstavate loodusobjektide määramine Keskkonnaeesmärke tuleb perioodiliselt saadud kogemuste alusel täpsustada. (paisjärv ei ole jõgi) 9

Kodune ülesanne: Leia Jägala jõe looduslikud jõelõigud! Mis looduslikule jõele ja Natura elupaigale jõed ja ojad ei sobi? Linnamäe HEJ Jägala HEJ Ortofoto kevad 2016 10

Eesti lõhijõed 2017 11

75 % eesmärk !? Täitmine 14% ? 35% 40% 12

Kas Linnamäe paisust tulenevat keskkonnakahju on võimalik kompenseerida muudes Põhja – Eesti jõgedes? Kaotatud ca 8000 lõhe laskujat on võimalik varuga (kuni 14000 laskujat) kompenseerida Valgejõe Kotka paisu avamisega (likvideerimisega). (2 -4 eurot laskuja) Kaotatud ca 2300 lõhe laskujat on võimalik kompenseerida Vasalemma jõe Vanaveski paisu likvideerimisega (kuni 3000 laskujat juurde). (2 eurot laskuja) Perspektiivne on Purtse jõe lõhepopulatsiooni taastamine vähemalt Keila jõega samas mahus (kuni 7000 laskujat). (Nipet – näpet saab ka muudes jõgedes veel parandada). 13

Vasalemma Vanaveski 2009 14

Valgejõe Kotka 2008 15

Valgejõe Kotka 08. 2016 Valmidus sulgemiseks jätkuvalt olemas, tuleb kujundada kärestikuks 16

Joaveski paisu kalapääs(? ) Loobu jõel (R. Järvekülg 08. 2015) 17

18 Sindi pais Pärnu jõel 04. 2009

Järeldused Puudub tungiv vajadus hiljuti taastatud elektri tootmisvõimsustest (kaks Eesti suurimat tehnikaajaloolise väärtusega elektrijaama) Jägala jõe alamjooksul loobuda. Lõhi populatsioon on elujõuline. Soome lahe lõhepopulatsiooni tugevdamiseks tuleb esmajärjekorras likvideerida Kotka ja Vasalemma paisud. Tagada kalade lõhe läbipääs Loobu jõel. Need tegevused on suurusjärgu võrra kulutõhusamad kui Linnamäe paisu avamine. Tuleb eelistada selgeid lahendusi. Lõhe sigimis- ja elupaikadena kaitstavad jõelõigud vabastada rändetõketest. Näiteks Pärnu jõel saab lõhele kättesaadavaks ligikaudu samas mahus elu- ja sigimispaiku kui seni Soome lahte suubuvates jõgedes kokku. Mõnel lõhijõel (Jägala, Kunda, Keila) võiks elektri tootmist ka jätkata, säilitades samas ka kultuuriväärtusega objektid. 19

Rahastamistaotlused (KIK) • Kamberkalapääsu rajamine 2010 (EE AS, 2, 6 mln) • Koelmu rajamine paisu Linnamäe paisu alla 2013 (Jõelähtme vald, 1 mln) • Paisu avamine ja Linnamäe paisjärve likvideerimine 2014 (Eesti LHK, 2, 3 mln) Ükski taotlus kõigi osapoolte heakskiitu ei leidnud. Jägala HEJ sulgemise (või piiratud mahus kasutamise? ) projektiga tegeletud ei ole. Joa väärtus? Terviklikku projekti ja arendajat Jägala jõe alamjooksu loodusliku seisundi taastamiseks ning heakorrastamise ei ole. (Kulude suurusjärk 5 mln eurot) laseme jõe hoone alt läbi? ! Kas meil on avatud eelarve? (Hüdroelektrijaamade asendamine tuulegeneraatoritega maksab suurusjärgus 10 mln eurot. )

Ettepanek Jägala jõgi lõhejõgede hulgast välja arvata Eksperthinnang Jägala jõe alamjooksu (Jägala joast kuni suudmeni) taastamise võimaluse kohta lõhejõena või keskkonnaministri 15. 06. 2004 määrusest nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ väljaarvamise kohta. AS Maves 11. 2014. Loobuda Jägala jõe alamjooksu taastamisest lõhejõena. Arvata keskkonnaministri 15. 06. 2004 määrusest nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ välja § 2. nimistu nr 16) Jägala jõgi Jägala joast suubumiseni Soome lahte. Natura eesmärgid ei ole samuti kivisse raiutud Saame suunata oma energia tõhusamatele tegevustele. MK tänast seisukohta saab järgida ainult praeguses olukorras. 21

Kodune ülesanne: Lahendus Linnamäe paisust 250– 400 m allavoolu (saarte piirkonda) jääb jõelõik, kus mitmes harus oleva jõe põhi on valdavalt kivinekruusane. Merevee taseme tõustes kiire vool lakkab ning jõeharud muutuvad praktiliselt seisuveelisteks. Saartest allavoolu kuni suudmeni (ligi 0, 8 km) on jõgi sügav ja aeglase vooluga. HEJ Ortofoto kevad 2016 Jägala joast kuni paisjärve alguseni on Jägala jõe looduslik jõesäng säilinud ligikaudu 1 km pikkusel lõigul, kuid jõe äravoolurežiim on tugevasti muudetud. Derivatsioonikanali kaudu juhitakse suur osa jõe veest looduslikust jõesängist mööda. 22