Miks eelistada mahetoitu Anne Luik anne luikemu ee
- Slides: 32
Miks eelistada mahetoitu? ? ? Anne Luik anne. luik@emu. ee Eesti Maaülikool
Mis on heaks kestlikuks eluks tarvis? • Tervislikku toitu • Puhast ja toimivat elukeskkonda Reaalsus - toidus taimekaitse vahendite ehk pestitsiidide jäägid, sünt. lisaained - elurikkuse kahanemine- tolmeldajate surm - mulla ja vee saaste
Taimekaitse mõjud • Pestitsiidi ehk taimekaitsevahendite kasutus Eestis pidevalt tõusnud, jäägid - jäävad mulda, liiguvad sealt edasi taime (sh nektarisse , õietolmu), jäävad taimsesse tootesse, sealt loomsesse saadusse ning ka sõnnikusse, - mullast leostuvad nii pinna kui põhjavette, liiguvad valgaladelt lõpuks Läänemerre.
Pestitsiidi jäägid mullas, vees, taimedes ja toidus • Eesti piiratud mullaseire alates 2006 a. näitab 2/3 proovides jääke, kusjuures määratakse vaid teatavaid ühendeid • Paljudes MULDADES nüüdseks juba keelatud vahendite jäägid – DDT, Prometrin, Trifluralin, Antracene – MULDADEST leostuvad vette , samuti tulevad uuesti taimedesse • Vee seire - Rootsis põllumajandusmaastike vetes leitud enam kui 40 pestitsiidi jäägid, rida ülenormatiivsed (Adiesslon et al, 2006). • Eestis projektipõhiselt – glüfosaadid, AMPA, MCPA ja 2, 4 D jt leitud nii pinna kui põhjavees intensiivse tootmisega aladelt ( Pärnu jõe vesikond, Muuga laht, Pandivere kaevudest, allikatest) • Jäägid vees juba väga väikestes kogustes toksilised kahepaiksetele, kaladele, väiksematele selgrootutele
Glüfosaadid enimkasutatavad umbrohutõrjevahendid (Roundup toimeaine laguproduktid vees) -AMPA väga mürgine veeorganismidele (Laht, 2013)
Pestitsiidide jääkide mõju - tolmeldajate kriis • tolmeldajad ei tunne pestitsiidijääke nektaris ega õietolmus nad ei oska vältida nn. mürgiseid õisi, kus korraga mitmeid jääke vaid korjavad neilt • väga madalad mürgikogused nõrgestavad füsioloogiliselt nii vastseid kui valmikuid, need muutuvad vastuvõtlikeks haigustele sh viirushaigustele • lühiajalise mälu kaotus – mesilased ei pöördu tarru tagasi • mesilaste surm - CCD kompleks, milles roll pestitsiididel
Pestitsiidid ehk taimekaitsevahendid toidus • Maailmas kasutusel üle 1000 erineva vahendi • Praegu 280 grammi pestitsiide igale EL elanikule aastas. Viimase kümne aasta jooksul kogused kahekordistunud. • 2008 a. uuring Saksamaal näitas, et kaasaegse tehnikaga pole võimalik määrata kuni poolte kasutatavate pestitsiidide jääke. • Eestis määratakse vaid meil kasutada lubatud pestitsiidide jääke. • Kauplustes aga müügil tooted maailma eri paigust, seal lubatud vahendite spekter sageli laiem ja teistsugune kui meil. • ME EI TEA, MIDA ME sööme. SUU on HAIGUSTE värav.
Pestitsiidide jäägid toidus • Enamus EL-is jääkide top 10 olevad pestitsiidid on tunnistatud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt inimesele ohtlikeks. Mitmesed jäägid krooniliselt igapäeva toidus. Kumulatsiooni oht, sest sõltuvalt koostisest kõik ühendid ei eemaldu organismist vaid võivad ladestuda kas luudes, maksas, rasvkoes. Võimalik sünergia – koostoimes toime tugevnemine. Riskigrupid • LAPSED • Rasedad • Vanurid • Haiged Akuutsed toimed: • Allergia • Mürgistus • Peavalu • Põletus Kroonilised toimed: • immuunsüsteemi kahjustused • hormoonsüsteemi häired • geneetilised muutused • sigimisvõime kahjustumised • vähkkasvajate soodustamine
Taimekaitsevahendite jääkide seired Eestis (www. vet. agri. ee) : 500 450 400 355 410 403 365 397 316 286 268 300 250 200 150 100 50 213 34 181 166 165 153 143 134 107 20 14 0 *Kodumaised tavatooted – keskmiselt 1/3 proovidest jääkidega 472 10 11 10 9 6 93 2 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Proove Jääkidega Üle piiri *Import – keskmiselt 2/3 proovidest jääkidega, sh kõik tsitruselised jääkidega *Mahetooted jääke pole leitud
Probleemid – • kuigi seires ( proove aga vähe) ülenormatiivsete proovide hulk väike – saame erinevate toodete samaaegsel tarbimisel samasuguseid toimeaineid, mis võivad tarbimisel ülenormatiivsuseni viia nt süüakse järjestikku hispaania päritolu õunu, tomateid, paprikaid ja viinamarju • kõik jäägid ei eraldu organismist (eralduvad väljaheidete ning rinnapiimaga – beebid saavad ema toidust) vaid sõltuvalt koostisest jäävad keha kudedesse – aja jooksul toimub nö toime kuhjumine - kumulatsioon, mis ühel hetkel põhjustab organismi haigusliku reaktsiooni konkreetsest inimesest sõltuvalt • paljudes toodetes mitmesed jäägid, mille koostoime organismile sõltub nii vastavatest jääkidest kui indiviidi vastupanuvõimest 37 levinud taimekaitsevahendi testimisel, 23 neist avaldasid negatiivset mõju meessuguhormoonide eritumisele (Orton et al. , 2011)
ÜHES TOOTES korraga esinev taimekaitsevahendite jääkide arv EFSA andmeil (08 -09 - 26 jääki korraga viinamarjades ja rosinais, Euroopas aastate keskmiselt pool seireproovidest jääkidega, tendents mitmeste jääkidega proovide hulga tõusule)
Levinumad pestitsiidid Eesti proovides/TOIME Vähkitekitav Neurotoksiline. Cypermethrin-alpha võimalik Mutageenne Hormonaal talitlust häiriv Deltamethrin Dithiocarbamates (sum) Maneb group Pendimethalin Thiabendazole Tolylfluanid võimalik Trifluralin Carbendazim võimalik Chloropyrifos Dimethoate kardetakse võimalik Imazalil Iprodione Malathion o-Phenylphenol Procymidone kardetakse võimalik
Seires Eesti kohalikes mahetooteis pestitsiidijääke leitud pole Tava kohalikest tooteist jääkidega ja nende maksim. arv taimne loomne • 2010 45% (3) 56% (2) • 2011 34% (3) 51% (6) • 2012 34% (5) 71% (1) Mitmesed sisaldused kartulis ja maasikas (sh glüfosaat).
s. Sees. S Seemnerakkude kvaliteedi muutused Euroopas Muutumatu kontsentratsioon Vähenenud kontsentratsioon Howard V. Pesticides and health. Newcastle: Soil Association, 2005
Glüfosaat (toimeaine enimkasutatavais umbrohutõrjevahendeis) kahjustab inimese vererakke ja suguhormoonide produktsiooni
Mahepõllumajandus on GMO VABA Muundkultuurid ja terviseriskid • Allergianähud nt Bt kultuuride õietolmule • Muundinfo levik organismis – võib äratada vaikiva INFO • Antibiootikumile resistentsuse kasv ( markergeen enamasti kannamütsiin kuulub aminoglükosiidide perekonda ning ristresistentsus teiste siia kuuluvate antibiootikumidega on olemas) • Närilistel ja sigadel avaldunud immuunsüsteemi ja kasvajalised muutused muundtoidu mõjul
* ROTID kasvajaga (R) umbrohutõrjevandi Roundupi nõrga lahuse joogi mõjul , GMO maisi ja Roundupi lahuse koosmõjul (GMO+R) ning GMO maisi söömisel (GMO) (Seralini et al. , 2012)
Vähendamaks tervise ja keskkonnariske kasvab nii maailmas kui Eestis üha enam huvi ökoloogilise ehk mahepõllumajanduse vastu • põhimõte - toimida kooskõlas loodusega, mitte looduse arvel, välistab sünteetilised väetised ja taimekaitsevahendid ning GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID (GMOd) ja nende saadused ning toodetes sünteetiliste lisaainete kasutamise • võtmeküsimus - ELURIKKUSE säilitamine ja suurendamine – mullas, taimikus, tootmist ümbritsevas keskkonnas (mitmekesine liblikõielisi sisaldav külvikord, orgaanilised väetised, mitmekesised äärealad) • loomadele loomuomane käitumine ja toitumine kui nende tervise tagatis - loomakasvatus-saadused õnnelikelt loomadelt • mahetooted võimalikult värskelt ja naturaalselt lähikonnas toidukorvi
Bioloogiline mitmekesisus mahetaludes võrreldes tavataludega (globaalne kirjanduse ülevaade võrdlevuurimistest ) Rühm Positiivne Negatiivne Pole vahet Linnud 7 Imetajad 2 Liblikad 1 1 Ämblikud 7 3 Vihmaussid 7 2 4 Mardikad 13 5 3 Lülijalgsed 7 1 2 Taimed 13 2 Mulla mikroobid 9 8 Kokku 66 2 8 25 Hole et al. , 2005
Öko- ehk mahe taimsed produktid: • pestitsiidide jääkidest ja GMO vabad • kõrgema mitmete sekundaarsete metaboliitide sisaldusega, mis toimivad antioksüdantidena aga samas parandavad toote lõhna ja maitset • tavatooteist kuivainerikkamad • loomkatsetes eelistatud toit organismile hästi omastatavad • saagikus võib olla 25 -50% madalam tavatoodangust, kuid üleläinuna kasutades õiget külvikorda ning kultuuride ja sortide valikut saadakse tavaviljelusega võrdne või kõrgem saagikus
Maheköögiviljades madalam nitraatide kontsentratsioon (kõrge nitraatide sisaldus tervist kahjustav) Köögivili Nitraadi sisaldus (mg/kg) Tava ja mahe suhe % Autor mahe tava Parsley 116 381 +228, 45 Rutkowska 1999 Kartul 99 229 +131, 31 Rembiałkowska 2000 Kapsas 344 908 +163, 95 Rembiałkowska 2000 Kapsas 788, 7 1061, 6 +34, 60 Wawrzyniak et al. 2004 Kartul 132 210, 3 +59, 32 Hajslova et al. 2005 Salat 818 1303 +59, 29 Guadagnin et al. 2005 Kartul Keskmine: 15, 5 72, 8 +369, 68 + 149, 5% *According to Worthington (2001): [(CON-ORG)/CON] x 100% Cachoeira Stertz et al. 2005
Karotenoidid Bioakt. aine [mg/100 g ) Köögivili Tomat Paprika Bioakt aine βcarote ne Öko/tava (% erinevus)* Autor öko tava 1, 42 0, 48 +195, 83 Rembiałkowska et al. 2003 3, 17 2, 59 +22, 39 Hallmann et al. 2005 3, 43 2, 59 +32, 43 Hallmann et al. 2007 Hallmann et al. 2005 Hallmann et al. 2007 Paprika Lutein 5, 945 4, 49 +32, 41 Paprika Lutein 5, 45 4, 49 +21, 38 *According to Worthington (2001): [(ORG-CON)/CON] x 100%
Maheviljeluses (organic) aedmaasikas ‘Polka’ üldantioksüdatiivsus kõrgem (Tõnutare &Moor, 2009)
Rotid eelistavad maheporgandit (Luik jt. 2008)
Maheporgand Tavaporgand Kristallisatsiooni pilt näitab sisemist korrastatust, mahetoodete parem omastatavus loomorganismide poolt võib olla seotud nende parema sisemise korrastatusega
Maheloomade tervise tagab nende bioloogilise heaolu kindlustamine ja mahesööt
Loomsed ökoproduktid: • mahepiimas rohkem antioksüdante 50% rohkem vitamiini E, beeta karoteeni, konjugeeritud linoleenhapet (tähtis südametegevusekorrashoiuks) • mahelihas ja munades rohkem polüküllastamata rasvhappeid • tooteis pole hormoonide ega antibiootikumide jääke
Mahetoodete töötlemine võimalikult naturaalne, ei kasutata sünteetilisi lisaaineid, mille omavaheline koostoime ja koostoime teiste toidus olevate ühenditega nt pestitsiidi jääkidega tundmata • Sünteetilised ASOvärvid - E-102, E 104, E 110, E 122, E 123, E 124, E 127, E 128, E 129, E 131 -133, E 142, E 151, E 154, E 155 E 171, E 173, E 174, E 180 nõgeslööve, astmaatilisi häireid, nohu jms LASTE ÜLIAKTIIVSUS • E 211 -228; 231 -232, 249 -252 – pidurdavad mikroorganismide kasvu – allergilisi hingamisraskusi, nahalööveid, kantserogeensus • E 319 - 321 - antioksüdandid, rasvade säilivuse pikendajad margariinides, krõpsudes, maiustustes – allergia, kantserogeensus • E 620 -623 - lõhna ja maitsetugevdajad , suuremates kogustes peavalu, punetus, lihasvalu, allergilised nähud, isu suurendajad, sõltuvuse tekitajad • E 950 -952, 954, 962 - magustajad, närvisüsteemi kahjustajad
Mahetoodetes ei hüdrogeenita taimerasvu • Transrasvhapete hulk tõuseb taimsete rasvade tahkestamisel hüdrogeenimise teel • Hüdrogeenitud rasvu kasutatakse margariinis, juustus, kunstlikus vahukoores, kondiitritoodetes, kohukestes, glasuurides jm • Põhjustavad südame ja veresoonkonna haigusi
Mahetoidu tervislikkus • USA koolilaste katse – peale kuud aega mahetoitu lapsed rahulikumad, keskendumisvõimelisemad • Shveitsi nunnade katse – heaolutunde tõus, vererõhu normaliseerumine • Euroopa laste ja emade uuring, mahepiima joonud emadel rinnapiimas enam beebidele kasulikke ühendeid, lapsed allergiavabad
Mahetootmise reeglistikust kinnipidamist ‘ kontrollitakse Eestis riiklik kontrollsüsteem tootjaid kontrollib Põllumajandusamet töötlejaid –Veterinaar ja toiduamet Üleminekuperiood taimekasvatuses peamiselt 2 aastat ja 3. aasta toodangut saab müüa juba märgistatuna Loomakasvatuses sõltub loomaliigist üleminekuperioodi pikkus Märgistatud tootes 95% peab olema mahe MAHETOIT MÄRGISTATAKSE! ÖKO ehk MAHE –puhas ja ehe!!!
KESTLIKKUSE EELDUSEKS on LOODUSEGA KOOSKÕLLA SAAMINE – kohalik mahetoit ja puhas elukeskkond on meie tervise tagatisteks ! Tegutsegem selle nimel!
- Anne luik
- Kristi luik
- Viivi luik luulekogu
- Miks mõnede loomade silmad pimedas hiilgavad
- Promocioni miks
- Sjögren sendromu tanı kriterleri
- Marketing u turizmu
- Sabakonnad
- Püsisoojased
- Miks on lõunapoolkeral okasmetsi väga vähe
- Narmasjuurestik
- Miks paikneb munandikott kehast veidi eemal
- Küttepuit
- Mandy miks
- Miks on putukad inimestele tähtsad
- Perceptivna mapa
- Produkti miks
- Linnu välisehitus
- Miks on elurikkus tähtis
- Miks me ei taju osake-laine dualismi mikromaailmas?
- Miks rijm
- Miks nedir
- Cfare eshte promocioni
- Miks on kalad tähtsad
- Proizvod je
- Propaganda ekonomike
- Nervus 7
- Vee soojuspaisumine
- Katrin soika
- Trman
- Elementi komuniciranja
- Anne bastrup
- Anne hutchinson 1637