Mihhail Bulgakov romaan Meister ja Margarita LOOMINGU TIPPTEOS

Mihhail Bulgakov romaan “Meister ja Margarita”

LOOMINGU TIPPTEOS – “Meister ja Margarita" • Romaan sündis Goethe "Fausti" taustal – lapsepõlves käis emaga 50 (!) korda "Fausti" teatris vaatamas. • Bulgakovi Margarita on keerulisem kui Goethe oma. Inimene vajab elamisele mõtet ja nähtuste mõistmist. • Faust tahtis jõuda jumaliku teadmiseni elu saladustest. • “Meister ja Margarita” on pühendatud Bulgakovi isale.

LOOMINGU TIPPTEOS – “Meister ja Margarita“ • Kirjaniku elutöö oli adresseeritud tuleviku. Venemaa lugejale • B arendab „Faustist“ saadud loome-inimese motiivi edasi: mitu eri mõttetasandit + probleemi avardamine vaimu ja võimu vahelise võitluse vaatenurgast tagasiulatuvalt kuni Jeesuse ja Pilatuse looni. • B kasutas paljusid Jeesuse loo tõlgendusi erinevatelt kirjanikelt ja mõtlejatelt: antiik- ja valgustusaja autorite ning vene filosoofide teoseid, piiblit ja religiooni.

LOOMINGU TIPPTEOS – “Meister ja Margarita“ Romaani ülesehitus on filosoofiliselt keeruline, • andes võimalusi erinevateks tõlgendusteks. • Põimuvad mitmed motiivid ja teemad: o „Faust“, o Uue Testamendi evangeeliumid, o mütoloogiline Saatan/Kurat, o ajalik Moskva, o üleajalik ja igikestev loomeinimese vabaduspüüe. • Autor on ühendanud fantastika ja realismi, müüdi ja ajaloolise tõepärasuse, romantika ja klounaadi.

LOOMINGU TIPPTEOS – “Meister ja Margarita“ • Kavatsus kirjutada romaan jumalast ja saatanast tekkis Bulgakovil 1920. aastate lõpul siis, kui ta senistelt tegevusaladelt (teatrist, ajakirjandusest) oli välja tõrjutud ning tema looming ebasoosingusse sattunud. • Alustas kirjutamist 1928, oma elu viimased 12 aastat aina täiendas ja kirjutas ümber, isegi raskelt haigena ja surma eel dikteeris naisele parandusi. Vahepeal hävitas teose osaliselt, siis taastas ja viimistles elu lõpuni.

LOOMINGU TIPPTEOS – “Meister ja Margarita“ • Kirjutades muutusid töövariantide pealkirjad, tegelaste nimed ja suhted, kuid romaani peajooned olid algusest peale selged ning kindlad: SEE ON RAAMAT … … sügavast tõdemusest, et inimene ega ühiskond pole täiuslikud; … võimalusest kogeda ennastohverdavat armastust; … loova ja hävitava jõu igavesest võitlusest.

Maailm tunnebki Bulgakovit eelkõige kui "Meistri ja Margarita" autorit. • Romaan paistab silma täiusliku viimistlusega. • Autor pani sellesse teosesse oma hinge, nagu teades, et see jääb viimaseks teoseks; lootmata, et see kunagi ilmub (1930. aastatel polnud lootuski, et selline romaan saaks NSVL-s ilmuda) – tänu sellele kirjutas täiesti vabalt, seadmata endale mingeid piiranguid. • Sellest kujunes kirjaniku proosa tippsaavutus – ülemlaul andekusele, mis hukkub nõukogulikus bürokraatias.

Kirjaniku eluajal … • jäi MM kättesaadavaks vaid sõprade kitsale ringile, kes hiljem meenutasid romaani ettelugemist kui oma üht oma elu huvitavamat sündmust. . . • Esmakordselt ilmus venekeelsena 1966/67 ajakirjas "Moskva", kuid tublisti tsenseeritult ja kärbitult. • Eesti keeles ilmus raamatuna 1968 (samuti kärbetega). • MM tsensuurivabad väljaanded ilmusid 1967. a Pariisis ja 1969. a Frankfurdis Maini ääres

Kultuspaik tänapäevani • Kurikuulsa Suur-Sadovaja tänav 302 b korter nr 50 muutus palverännakute objektiks ja on seda tänaseni. • Igal aastal 15. mail (Bulgakovi sünnipäeval) kogunevad kirjaniku loomingu austajad Patriarhide tiigi juurde parki, kus taastatakse MM alguse tegevust: pannakse käima spetsiaalne tramm, trammiteele kallatakse õli. . .

Patriarhide tiik Moskvas farm 4. static. flickr. com/3577/3364168458_cc 054. .

Mõju avaldas romaan Lääne riikideski • Teiste hulgas luges selle läbi Mick Jagger ja tegi koos Keith Richardsiga Rolling Stonesi võib-olla kuulsaima hiti «Sympathy for the Devil» . • Küllap etendas «Meister ja Margarita» oma osa ka ansambli hilisemas lühiajalises huvis satanismi vastu.

Teose ülesehitus Ø Kujutab kolme maailma: 1. 1920. – 1930. aastate Moskva (valitseb olevik) 2. iidne Jeršalaim (valitseb minevik) 3. igavikuline teispoolsus (valitseb igavene ja muutumatu aeg) Ühenduslüliks on saatan

Teose ülesehitus • Selline võte võimaldas kaasajale ja inimestele varjatult hinnangut anda.

Teose ülesehitus Ühenduslüliks on saatan 1930. a Moskva oli 3 -mõõtmeline – Ø Wolandi kaudu tõi Bulgakov romaani ka neljanda ja viienda dimensiooni: 4. dimensiooni (aeg kui hingeruum, igavik tõeliste väärtustega) seal ei tunnistatud ega mõistetud 5. dimensioon on inimese fantaasia, kus kõik on võimalik. Sellest, kui rikas on kellegi vaim, sõltub, mida ta näha suudab.

Omapärane võte – tekstis ehk romaanis. • Sündmused Moskvas justkui kordaksid parodeeritud kujul seda, mis toimus 2010 aastat tagasi kaugel Juudamaal. Ješua oli tõekuulutaja Jeršalaimis, Meister (nagu autor isegi) püüdis seda teha kirjanikuna Venemaal. Kumbagi ei mõistetud, mõlemad määrati hukule. Mõlemat maailma ja aega ühendab ka türanni olemasolu, kes esindab võimu. • Romaani lõpus (epiloogis) ühinevad kaks maailma (kaks romaani) teispoolsuses, kus valitseb Pimedusevürst Woland: seal kohtuvad Ješua, Pilatus, Meister, Margarita. • Juhtub nii, nagu Woland oli ennustanud: Pilatusele antakse andeks, Meister suudab lõpetada oma romaani ja jääb alatiseks kokku Margaritaga.

Margarita iseloomujoonte kandjaks on olnud Bulgakovi kolmas naine Jelena. • Bulgakovi Margarita on keerulisem kui Goethe oma. • Margarita on naine, kes suudab Meistrile pakkuda seletamatut elujõudu, et Meister suudaks ennast teostada ja seletada üle aegade kestvat lunastust. • Ta on tugev, ennastsalgav ja ennastohverdav, kes suudab oma armastuse ja armastatu eest võideldes kõike. • Selleks, et seista Meistri kõrval, pidi Margarita astuma üle piiri – sõlmima lepingu Saatanaga. • Margarita järgib julget põhimõtet: saa iseendaks, saad kõik, mis tahad. • Goethe Margareta on vaga ja naiivne, kes ei suutnud end eluringist välja murda ja hukkus.

Margarita võtab vastu Saatana väljakutse • ja on nõus olema Saatana ballil esimene daam Põrguvürsti enese kõrval. See on raske, väsitav ja vastutusrikas ülesanne. Naine võtab vastu lugematuid külalisi, teda tervitatakse, talle pihitakse. • Margarita palub andestust oma lapse tapnud Friedale, ehkki ta teab, et paneb sellega oma saatuse proovile, sest ainult üks tema soov täidetakse. Woland laseb Margarital Friedale andestada.

Meister – (suuresti autobiograafiline) on väsinud ja muserdatud kirjanik, • kes ei talu ümbritseva kirjanikkonna kohandumist bürokraatlikele nõuetele. • Ta seisab kõrgemal keskmisest hallist Moskva massist. • Sümboolselt kannab ta endas otsiskleva Fausti vaimu, ohvrina toob ta lunastuse nagu Ješua tema enda romaanis, leppides võimu voliga. Meister loobub kirjandusliku loominguga tegelemast.

Meister kui looja • Bulgakov kujutab Meistri saatust kui looja saatust, kelle surematus, igavene elu sõltub suutlikkusest lõpetada oma teos – selleks vajab ta kõrvalist abi. • Autorit huvitas, mis saab inimesest pärast surma, kui ta pole oma eluga hakkama saanud (kirjanikuna, kelle teosed ei pääsenud trükki, kartis ta, et ka tema looming vajub unustusse).

“Käsikirjad ei põle!” • Kuigi Meister põletab avaldamata romaani käsikirja, selgub hiljem, et see on alles – Wolandi sõnad. • Massoliti käsikirjad põlevad, sest need pole kunstilooming, vaid praht. • Moskva on juba hukkunud linn, Woland ainult kiirendab protsessi. • Moskva on hukkunud, Jeršalaim säilib – nõmedus sureb, tõeline loomingulisus säilib.

Bezdomnõi kujund • Meistrit seob hingeline lähedus noore eksleva ja tõepüüdliku Ivan Bezdomnõi`ga (jälle – nime analoogia). • Ivani jaoks on Meister tõeline meister. Tähenduslik on see, et nad kohtuvad vaimuhaiglas. Küsitav on nende mõlema vaimuhaigus otseses mõistes. Skisofreeniagi saab siin avarama metafoorse tähenduse.

Romaani Pontius Pilatus – Rooma V prokuraator – • kannatab oma süü parast palju enam kui piiblitegelane, ta ei vabane kunagi hingepiinadest. Ta on ühtaegu nii võimu kehastaja kui selle vang. • Bulgakovi Pilatus on üksi ja ta on tegelikult arg – ta saadab surma oma suuremeelse päästja Ješua, kuna kardab oma töö ja vaevaga kättevõidetud positsiooni kaotada.

Hulkuv filosoof Ješua Ha- Notsri • on eelkõige inimene, kellele annab jõudu veendumus oma tões. Ta on unistaja ja filosoof, kes räägib headusest ja kannatlikkusest. Tema ainsaks relvaks on sõna. • Bulgakov on loonud 20. saj Kristuse – hea, targa, iroonilise -, kes on nagu valgus pimeduses, milles elavad nii Jeršalaimi kui Moskva elanikud.

Wolandi kuju loomisel • tugines autor tohutule kirjanduslikule traditsioonile – saatana-müüdile, mida on vabalt interpreteerinud: • piibli saatanast, kes vastumeelselt jumalat teenib, saab romaanis Pimedusevürst, kes ei valitse mitte ainult teispoolsust, vaid kujundab ka Moskva tegelaste saatust. • Tema tegevus on aga piiratud – tal on võimu üksnes seal, kus on kadunud au, usk, südametunnistus, tõeline kultuur. • Woland ei suuda kurja teha ilma inimeste kaasabita, ta jälgib ja suunab sündmusi (inimesed Varieteeteatris, kes on valmis tühiste asjade eest oma väärikust minetama).

Woland on olulisim tegelane, • ta seob tervikuks teose erinevad maailmad. • Sellest, kui rikas on kellegi vaim, sõltub see, mida ta näha suudab. • Woland nägi ta kõike ja paljastas kõik. • Woland kannab eri inimestega suheldes erinevaid maske ja muudab vastavalt vajadusele oma välimust. • Tema Moskvasse saabumise eesmärk: Ješua palvel viia ära Meister ja tema armastatu? Päästa romaani käsikiri? Või karistada mandunud eetilised normid kaotanud inimesi? Või kõike seda?

• Korovjev ja Peemot. Aleksander Rukavišniko vi skulptuur Moskvas upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/thumb/. . .

Kujundlikke võtteid romaanist • Pea – pea kaotavad need, kellel seda vaja ei ole. Näiteks Berlioz, kes tegi ettekirjutusi Ivanile tema loo kohta mitte iseenese tarkusest, vaid hirmust tsensuuri ees – ta jääb trammi alla, nagu W oli ennustanud. • Hullumaja – sümbol, kõrvalekalle ajaliku elu raamidest: ka Meister viibib hullumajas, ta on tülikas võimu seisukohalt; • Ivani kahestumine – elu vastuolude tajumine – algab vaimuhaiglas.

Veel olulisi kujundeid • Kollased lilled, mimoosid – mida Margarita Meistriga kohtumisel käes hoidis, tähendavad piiblitraditsioonis surematust = kahe inimese, kahe üksildase hinge kohtumise saatuslikkus ja armastuse surematus. • Number 5 – saatanaga seotud arv; maja nr 302 (= 5), saatanlik korter 50 asub viiendal korrusel; kohaportsjoni hind 5. 50 • Inimeste kadumine – kajastab arreteerimise epideemiat, mis tabas Moskvat 1930. aastail

Valgus, pimedus, varjud – • varjud tulevad inimestest ja asjadest, kõigel on vari, lahutamatu kuju valguses (Wolandi ja Levius Matteuse jutuajamisest). • Pimedus ja valgus on pidevas muutumises, üks on teises. Me võime tõde otsides jõuda vaid pimeduse ja valguse piirile, sest valgus ei eksisteeri ilma pimeduseta. Varjud jäävad, kui on valgus. • Siit tuleneb hea ja halva tasakaal.

Woland ütleb Leevi Matteusele: • „Aga kas sa ei tahaks nii lahke olla ja järele mõelda, mida teeks see sinu hea, kui poleks kurja, ja kuidas näeks välja maa, kui tema pealt kaoksid varjud? Varjud tulevad ju inimestest ja asjadest. Siin on minu mõõga vari. Kuid varju heidavad ka puud ja elusolendid. Kas sa ei taha viimati kogu maakera paljaks laastada, kõik puud ja kõik, mis elab, tema pealt ära hävitada, sest sa oled pähe võtnud nautida paljast valgust? Sa oled rumal. “

Endises Bulgakovi korteris on hetkel kirjaniku korter-muuseum

Kuulus trepikoda, • kus kõige ülemisel korrusel asus Wolandi ja tema kummalise kaaskonna peakorter (otse sissepääsu kohal). • Praegu asub seal Bulgakovi kortermuuseum. • Bulgakov, kui ta kolis Kiievist Moskvasse, elas esimesed aastad seal. Väidetavalt võttis ta oma raamatutesse palju tegelasi just selle maja elanike hulgast.

postkast Bulgakovi muuseumi seinal, kuhu saab panna kirju Meistrile.

“Ma olen osa jõust, mis kõikjal tõstab pead, kes kurja kavatseb, kuid korda saadab head…” • (Mefistofelese vastus Faustile)

Lugemisjuhend • Missuguse kahe mõttelise poole vahel käib teoses võitlus? • Teoses on mitu lugu – millised need on ja miks autor oma peateose nii kirjutas? • Mis juhtus Varieteeteatris tegelikult? • Millisena paistavad inimesed Peemotile? Miks oli teosesse vaja sellist tegelast?

Lugemisjuhend • Mida suutis Meistri ja Margarita armastus? • Minu isiklik seos teosega (vali teosest üks ilus/naljakas/traagiline/ arusaamatu/… sinu jaoks tähenduslik episood ja põhjenda oma valikut). • Teose sõnumid.