Mihhail Bulgakov 1891 1940 1926 TPL 2014 Bulgakovi

Mihhail Bulgakov (1891– 1940) 1926 TPL 2014

Bulgakovi kirjutatu on „aus, siiras katse mõista oma aega, selles toimuvate tormiliste ja kohutavate sündmuste põhjusi ja tagajärgi. Ta jälgib valuga saatust, mis on tabanud ta õnnetut kodumaad, mis on langenud häbi ja viletsuse kuristikku, kuhu on teda ajanud suur revolutsioon. ” (V. Petelin) (XX sajandi vene kirjandus, Avita 2002, lk 141) M. Bulgakov 1939. a

• • • Gümnasist Bulgakov, 1908 • Mihhail Bulgakov sündis 1891. a vaimuliku akadeemia õpetaja 7 lapselise pere esiklapsena. Pere oli kultuuri-, muusika-, teatrihuviline. Isa oli väga hea haridusega ajaloolane, temalt tuli akadeemiline täpsus, tööharjumus, lugupidamine keelte ja kirjanduse vastu. Mihhail Bulgakov õppis Kiievi ülikoolis arstiteadust ja töötaski pärast ülikooli lõpetamist (1916) arstina. Tema arstikogemustest sündisid “Noore arsti märkmed” (1919) Vt samanimelist filmi

• 1919. aastast asus tööle ajakirjanikuna, pidas loenguid, kirjutas jutustusi, följetone, näidendeid. • Aastast 1921 kuni surmani 1940 elas Bulgakov Moskvas ja kirjutas teoseid, mida ei avaldatud. Kogu selle aja võitles Bulgakov oma elu- ja loomeõiguse eest. Tema näidendite lavastamine keelati, ei aidanud ka nende ümbertegemine. Tänu Berliinis ilmuvale Vene emigrantide ajakirjale Nakanune, mida toimetas Aleksei Tolstoi, sai Bulgakov populaarseks ja kuulsaks Euroopas, ent mitte Nõukogude Liidus. Mihhail Bulgakov on maetud Moskvasse Novodevitšje • •

Aeg, milles Bulgakovil oli määratud käia oma teed, oli kõike muud kui inimsõbralik. Revolutsioon, kodusõda, nälg, riigi raske ja ohvriterohke sünd, rahva võim, uue majanduspoliitika laastav mõju – kõik see oli tema jaoks tegelikkus, olevik, mille ees tahtnuks silmi kinni pigistada. (XX sajandi vene kirjandus, Avita 2002, lk 142) Bulgakov üliõpilasena

Juba kirjanikutee algul sai ta tunda kirjastajate ja kriitikute halvakspanu: teda peeti kontrrevolutsionääriks, endise aja intelligendiks. Bulgakov ei suutnud leppida sellega, mis südamele vastumeelt: revolutsioon, sõda, uue süsteemi loomine vana hävitades; barbaarsus, harimatus, jõhkrus, julmus, kadedus. Bulgakov 1930 -ndatel

Bulgakov aastal 1935 Bulgakov mõistis, et Venemaal toimuv on tragöödia, mille tagajärjed on ettearvamatud.

Bulgakovi kujutamislaad oli uudne, mitmetähenduslik ja sümboliterohke. Selles on rohkelt groteski ja fantaasiat. Tavalugejal puudusid pealegi teadmised ja silmaring, et tema loomingut lõpuni mõista. Satiirikutel, nõukogude elu kritiseerijatel, ei olnud tollases Nõukogude Liidus kohta – Bulgakovi teoseid ei avaldatud, tema näidendite tee lavale oli väga okkaline või lausa võimatu. Teda kuulati julgeolekus üle, tema päevik konfiskeeriti. Bulgakov aastal 1936

Stalin Bulgakov kirjutas Stalinile ja palus luba Nõukogude Liidust välja sõita, sest kodumaal polnud võimalik kirjutamisega elatist teenida. Stalin helistas Bulgakovile ja ta sai tööle Moskva Kunstiteatrisse režissööri assistendina. Sellest ajast peale lõppesid kõik Bulgakovi katsed oma teoseid avaldada ja lavastada fiaskoga. Hiljemgi palus ta korduvalt luba välismaale sõita, ent ei saanud seda. Elu lõpul kirjutas Bulgakov näidendi Stalinist, “Batumi”, ent seegi keelati.

1940

Bulgakovi teosed I � „Noore arsti märkmed“ (Записки юного врача; 1919; eesti keeles 2010) � kogumik „Märkmed mansettidel“ (Записки на манжетах; 1921– 1923) � jutustus „Diaboliaad“ (Дьяволиада; 1923; „Saatanlik lugu“; eesti keeles 1968 ja 2004) � lühiromaan „Saatuslikud munad“ (Роковые яйца; 1924; eesti keeles 1968 ja 2004) – 1995. aasta film � romaan „Valge kaardivägi“ (Белая гвардия; tervikuna ilmus 1966, eesti keeles 1987 ja 2005; selle alusel valmis näidend „Turbinite päevad“) � lühiromaan „Koera süda“ (Собачье сердце; 1925, ilmus 1987; eesti keeles 1988 ja 2004) – 1988. a film: treiler; katkend filmist

Bulgakovi teosed II � näidend „Põgenemine“ (Бег; 1928) � „Härra de Molière'i elu“ (1933, ilmus 1962; eesti keeles 1978) � näidend „Aleksandr Puškin“ (1935) � näidend „Ivan Vassiljevitš“ (Иван Васильевич; 1935) � „Teatriromaan“ (Театральный роман; ilmus 1965; eesti keeles 1966 ja 1997) � romaan „Meister ja Margarita“ (Мастер и Маргарита; 1938; ilmus 1966 -67; eesti keeles 1968 (kärbetega), 1995 (kahes trükis), 2001 ja 2007) � näidend „Õndsus“ (Блаженство; 1966; eesti keeles 2001)

Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab. „Meister ja Margarita”,

Bulgakov ja tema kolmas abikaasa Jelena – Margarita prototüüp

2007. aastal avatud mälestusmärk Kiievis Bulgakovi majamuuseumi ees

Bolšaja Sadovaja 10 -50, Moskva Bulgakovi muuseum http: //www. bulgakovmuseum. ru//

Bolšaja Sadovaja 10 -50, Moskva Bulgakovi muuseum

„Meister ja Margarita”

19. peatükk („Margarita”) 1933. aastal Meister ja Margarita

Berlioz, Woland ja Ivan Bezdomnõi Patriarhi tiikide ääres (Vene teleseriaal 2005)

Woland (Oleg Basilašvili) Vene teleseriaalis (2005) Woland

Azazello Vene teleseriaalis (2005) Azazello

Kiiev Peemot

Skulptuur Moskvas Peemot ja Korovjev (Fagott)

Korovjev Vene teleseriaalis (2005) Korovjev (Fagott)

Nataša

Meister ja Margarita Vene teleseriaalis (2005) Meister ja Margarita

�Saade Bulgakovist “Mihhail Bulgakov. Neetud meistrid” �Saade “”Meistri ja Margarita” saladused” (Vene televisioon, u 45 minutit) Bulgakovist ja tema suurteosest