Mida muuseum kui haridusteadusasutus le kige klastajas tekitada

Mida muuseum kui haridus/teadusasutus üle kõige külastajas tekitada tahab?

Kuidas saab muuseum toetada mõtlemise arengut? (ja miks ta peab seda tegema) Grete Arro Haridusteaduste Instituudi teadur Tallinna Ülikool

Mõistete arengu/muutumise kohta on teada, et… • Õppijad ei ole paljudes abstraktset mõtlemist eeldavates valdkondades nähtuste aluseks olevate printsiipidega tuttavad, samal ajal neid nähtusi igapäevaselt kogedes (õppimine, bakterid, gravitatsioon, veeringe). • Selle asemel on neil mingit sorti intuitiivsed, tavamõistelised selgitused nende nähtuste kohta, mis ei ole sageli õiged • Ebaõiged, intuitiivsed mõisted aitavad edasi vaid väga primitiivses kontekstis; tegelike probleemide mõistmisel ja lahendamisel neist abi ei ole • Uuringud näitavad, et korrektse mõiste tekkimise põhitakistus on kogemuspõhine, tavamõisteline selgitus/arusaam Tomara, M. , Tselfes, V. , & Gouscos, D. (2017). Instructional strategies to promote conceptual change about force and motion: A review of the literature. Themes in Science and Technology Education, 10(1), 1 -16.

Mõtlemise arengu kolm tasandit Võgotskile tuginesed (vt ka Toomela, 2003, 2015, 2016; Kikas, 2005, 2010, 2015) • Tavamõisteline mõtlemine – maailma kirjeldatakse kogemuspõhiselt, tajutagust maailma pole olemas; võimaldab kommunikeerida lihtsaid sõnumeid, aga ei võimalda luua näiteks ühtegi teadussaavutust ega aru saada, mis asjad on ja miks kehtivad inimõigused. Võimaldab luua muinasjutte, religioone, horoskoope; ilmselt osa kunsti on tavamõisteline. Ei võimalda mõelda, kuidas sa ise mõtled, ei ole teadlik oma mõtlemise ühikutest ega operatsioonidest. • Teadusmõisteline mõtlemine – maailma kirjeldatakse selle reeglipärastes seostes, mis eeldab teistsuguseid mõtlemise ühikuid ja mõtlemise operatsioone kui tavamõisteline mõtlemine; võimaldab kiigata „taju taha“ ja mõista maailma sellisena, nagu see on – sest maailm ei ole meie tajukanalite läbi mõistetav, vaid maailmast saab aru vaid formaalloogilisi mõtlemisoperatsioone kasutades. Võimaldab teadust mõista ja luua; võimaldab käituda eetiliselt ja väärtuspõhiselt. See mõtlemine võimaldab mõelda, kuidas sa ise mõtled, teadvustada iseenda mõtlemise eeldusi, ebaloogilisust, lünki jm. • Süsteemmõisteline mõtlemine – võimaldab aru saada erinevate teadusmõisteliste mõtteviiside konfliktist ning mõista, milline teadusmõistleine lahendus konkreetses olukorras on kohane. Võimaldab mõelda enda ja teiste mõtlemisest.

Miks peaks haridusasutuses tähelepanu pöörama mõistete ja mõtlemisoperatsioonide arengule? • Selgitusi maailma kohta võib olla miljoneid, üks ilusam kui teine. Miks kõik selgitused ei ole kohased? • Sest maailm on süsteemse ülesehitusega; maailm ei vasta sellele, kuidas me teda tajukogemuste põhjal tunnetame; suvaline ja muljepõhine selgitus ei saa käia maailma kohta. Seega on maailma on võimalik mõista samuti vaid läbi süsteemse selgituse-mõtlemise -> nt keskkonnaprobleeme ei ole võimalik mõista ja lahendada talupojatarkusega. Seega: • Tavamõistetes ei saa maailmast aru saada ega maailma päris probleeme lahendada; tavamõisteliselt mõteldes ei ole õppimisest kasu; teadusest ei saa tavamõisteliselt aru saada • Samuti on teadusmõisteline mõtlemine eeldus iseenda mõtlemise ja õppimisprotsessi suunamiseks ja juhtimiseks • Tavamõisteliselt mõteldes on lihtne langeda sallimatusse, teha kaasinimeste kohta tajupõhiseid järeldusi, kuna inimeseks olemise üldised seaduspärasused (mis mõttes oleme sarnased) ei ole silmaga näha • Tavamõistelised arusaamad asjadest jäävad õpetaja eest varju, kui õppimine toimub kiirustades ja kergelt-põgusalt, lihtsalt info esitamisele-demonstreerimisele põhinevalt Kikas 2005; 2010; Toomela, 2003

Kuidas teadusmõistelist mõtlemist arendada? • … me alles uurime, kuidas Aga näiteks on abi järgnevast: • (Refutation) Põhjalik ja sisuline õpilaste eelteadmiste mõistmine, nende väljatoomine, sõnastamine • Tava- ja teadusmõistelise teadmise pidev sidumine – ei piisa ühest ega teisest üksi! • Töömälu • Pidurdus • Tähelepanu Vt lisaks ka Houdé, O. , Zago, L. , Mellet, E. , Moutier, S. , Pineau, A. , Mazoyer, B. , & Tzourio-Mazoyer, N. (2000). Shifting from the perceptual brain to the logical brain: the neural impact of cognitive inhibition training. Journal of Cognitive Neuroscience, 12, 721– 728

1) Refutation method ehk ümberlükkamine ehk põhjalik ja sisuline õpilaste eelteadmiste uurimine ja mõistmine • Me arvame, et õige info esitamine asendab automaatselt õppija tavamõistelise arusaama • Kui me ei kontrolli, ei saa me teada, et nii ei ole – ehkki sageli imestame, kui valesti võidi aru saada • Uue info esitamisel võib minna nii, et töömälu „valib“ meie tahtest sõltumatult pikaajalisest mälust teemaga seostuva info – sageli on need varasemad tavakogemuslikud väärmõisted/arusaamad • Siis võib juhtuda, et inimene mõtleb uut infot kuulates pigem nende varasemate teadmiste peale, märkamata, et talle üritatakse teistsugust teadmist näidata • Tulemusena võib juhtuda, et õpitakse vale teadmine uuesti, sügavamalt üle ja veendutakse, et midagi uut siit ei õpitud – „kõik on nii, nagu ma olen alati arvanud“ Vt täpsemalt Lassonde, K. A. , Kendeou, P. , & O'Brien, E. J. (2016). Refutation texts: Overcoming psychology misconceptions that are resistant to change. Scholarship of Teaching and Learning in Psychology, 2(1), 62.

2) Tava- ja teadusmõiste pidev sidumine • Sisulist ja sügavat arutelu võimaldavad koolitunnid, kus tavakogemust seotakse ja seostatakse pidevalt teadusliku, abstraktse teadmise ja mõistestikuga ning vastupidi – teaduslikule infole tuuakse pidevalt taustaks tavakogemusi. Samuti näidatakse, kuidas need on vastuolulised – tavakogemus võib sageli anda maailmast ebatäpse või moonutatud pildi. Ei piisa ühest või teisest! • „Vectors were introduced both in commonly used graphical representations as well as three-dimensional objects made of cardboard to represent forces exerted on real, three-dimensional objects. For the same reason, small yellow stickers were used to represent energy units. “ (Tomara et al, 2017) Vt lisaks ka Houdé, O. , Zago, L. , Mellet, E. , Moutier, S. , Pineau, A. , Mazoyer, B. , & Tzourio-Mazoyer, N. (2000). Shifting from the perceptual brain to the logical brain: the neural impact of cognitive inhibition training. Journal of Cognitive Neuroscience, 12, 721– 728

3) Pidurdus, pidurdus! • On leitud, et edukamad abstraktse info omandamisel on need, kes on paremad varasema (vale)info pidurdajad • Pidurduse harjutamine võiks olla nipp – ebatäpse/ebaolulise varasema teadmise märkamine-teadvustamine ning kõrvalepanemine kaalutletuma ja läbimõelduma (loogilisema) vastuse andmiseks Vt täpsemalt Mareschal, D. (2016). The neuroscience of conceptual learning in science and mathematics. Current Opinion in Behavioral Sciences, 10, 114 -118.

4) Töömälu • Ühikud, millest mõtleme, on erineva kontseptuaalse/sisulise mahuga eksperdi ja algaja jaoks – seal, kus eksperdi jaoks on keerukas ja terviklik seos või mõte, jändab teemas algaja esimese mõiste tähendusega, edasist ei märka, aru ei saa ja tal hakkab igav – kogetu ei paku arusaamise eduelamust • Seega võiks info edastamisel arvestada töömälu mahuga ehk siis jälgida, milline „kognitiivne skeem“ seostub meie ning kuulaja/vaataja jaoks iga keerukama-võõrama-abstraktsema mõistega

5) Tähelepanu – kas teame seda, mida tähele paneme, või paneme tähele seda, mida teame? • On teada, et inimesed kalduvad mitte tähelepanu pöörama ega vastu võtma informatsiooni, mis on vastuolus nende eelteadmiste või uskumustega • Vastupidi – inimesed kalduvad tähele panema seda, mida nad ootavad või „tahavad näha”, ning teevad info hulgast valikuid vastavalt oma sageli teadvustamata eelteadmistele ja hoiakutele (Chinn & Brewer, 2000). • Kehtib laste, aga sageli ka täiskasvanute puhul: kui mingi valearusaamaga inimesele lihtsalt demonstreeritakse näiteid või katseid, mis selle arusaama ümber lükkavad, ei loobuta valearusaamast: lihtsalt õige info demonstreerimine ja isegi selle üle arutleda laskmine ei tööta – sageli ei panda vastuolulisi andmeid lihtsalt tähele (Chinn & Malhotra, 2002). • Uut, sisuliselt teistsugust (nt teaduslikku) teavet tuleb teadvustada – nt kui anda teaduslik, teoreetiline teadmine ning siis nähtust demonstreerida, teavad inimesed õigele infole tähelepanu pöörata. Teadmised muudavad maailma mitmekesisemaks, me märkame maailmas palju enamat, kui me maailma kohta palju teame. Just teoreetiline teadmine suunab meid nägema pealtnäha silmatorkamatuid nüansse. • Siit järeldub, et tõde ei ole alati vaataja silmades – see, mida inimene näeb, on tugevasti kallutatud sellest, mida ta teab ja ootab. Kikas, E. (2009). Õppimine ja õpetamine I ja II kooliastmes. Learning and teaching in the basic school. Tartu: Ministry of Education and Educo.

Kokkuvõte 1 • Mõiste arenguks on hea, kui õppijat julgustatakse: i) Tooma esile omaenda varasemad/tavamõistelised ideed ja selgitused antud nähtuse kohta ii) Visualiseerima mittetajutavaid printsiipe-seaduspärasusi nähtava maailma „kohal“ või „taga“ iii) Selgitama silmaga vaadeldavaid (tajupõhiseid) nähtusi uute, õpitud teaduslike mõistete kaudu iv) Viimaks, olema võimeline/huvitatud jälitama õpitud (teaduslikke) põhimõtteid ja seaduspärasusi vaadeldava maailma nähtuste juures, mida nad igapäevaselt kogevad Ekstra: suutma viia teadmist uude konteksti (seega edukas õpikeskkond esitab sama seaduspära võimalikult erinevates kontekstides) Tomara, M. , Tselfes, V. , & Gouscos, D. (2017). Instructional strategies to promote conceptual change about force and motion: A review of the literature. Themes in Science and Technology Education, 10(1), 1 -16.

Kokkuvõte 2 • Mõiste areng on aeglane protsess, võib käia edasi-tagasi • Väärmõiste on mõiste arengu loogiline osa, seda ei pea kartma, ignoreerima või maha suruma, vaid teadvustama ja õppijad sellest üle aitama • Eeldab kognitiivset pühendumist/pingutust – oma mõisted konstrueerib igaüks ise ja nad tuleb saada kaasamõtlemise paati, mõtlemisjulgeks • Konfliktid mõiste uut sisu omandades (nt õppijate vahel) võivad olla üsna kasulikud • Endale uues valdkonnas on kõik täiskasvanud tavamõtlejad! Osalt Tao & Gunstone, 1997, tsit Tomara et al (2017) järgi

So. . What’s your zodiac sign now?

Küsimusi? Aitäh! Hilisemate küsimuste korral: arro@tlu. ee