Mets kui elukeskkond https commons wikimedia orgwikiFile TarvasjC

  • Slides: 22
Download presentation
Mets kui elukeskkond https: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Tarvasj%C 3%B 5 gi. jpg 6. klass

Mets kui elukeskkond https: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Tarvasj%C 3%B 5 gi. jpg 6. klass loodusõpetus Karl Pütsepp 2013 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi , , Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti CC BY-SA 3. 0” alusel.

Mis on mets? • On puittaimede kooslus. • Metsaks loetakse taimekooslust, mille puurinde liituvus

Mis on mets? • On puittaimede kooslus. • Metsaks loetakse taimekooslust, mille puurinde liituvus on vähemalt 0, 3 (30%); Puurinde liituvus näitab puuvõrade katvust koosluses. Maksimaalne liituvus on 1, 0 (ehk 100%) ja sellisel juhul on tegemist tiheda metsaga. Nt liituvus 0, 5 tähendab, et 50% taevast on kaetud puuvõradega. Kui liituvus on alla 0, 3 (30%), on tegemist soo või niiduga. • Põhilise rinde moodustavad puud.

https: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Russia. _Moscow_Region. _ Winter_pine_wood, _lake_Kratovskoe_area. JPG

https: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Russia. _Moscow_Region. _ Winter_pine_wood, _lake_Kratovskoe_area. JPG

Otsustage alljärgnevate piltide järgi, kas on tegu metsaga: https: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Vaade_Suure_ Munam%C

Otsustage alljärgnevate piltide järgi, kas on tegu metsaga: https: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Vaade_Suure_ Munam%C 3%A 4 e_vaatetornist_2013_02. jpg https: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Joshua_Tree_Natio nal_Park_2013. jpg https: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Fr%C 3%BChli https: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Wald_in_NRW_De

Mets on tervik Metsakooslus on pidevas muutumises ja vastastikuses mõjutuses eluta keskkonnaga SOOJUS TUUL

Mets on tervik Metsakooslus on pidevas muutumises ja vastastikuses mõjutuses eluta keskkonnaga SOOJUS TUUL VALGUS METS JA KESKKONNATEGURID SADEMED MULD ATMOSFÄÄRI KOOSTIS

Mets ja soojus • Puud (nagu kõik teised taimed) saavad kasvada temperatuuril, mis on

Mets ja soojus • Puud (nagu kõik teised taimed) saavad kasvada temperatuuril, mis on kõrgem kui 0 ⁰C • Eesti metsades kasvavad puud on karmide talviste oludega harjunud. • Ohtlik võib meie puudele olla hoopis sooja ja külma ilma vaheldumine kevadtalvel ja öökülmad kasvuperioodil. • Talvekülmad kahjustavad Eesti puid tavaliselt siis, kui külmale talvele on eelnenud kuiv ja põuane suvi. • Sel juhul jäävad puud nõrgaks ega suuda talveks korralikult valmistuda.

Mets ja soojus (2) • Metsas kõigub temperatuur vähem kui lagedal: suviti on metsa

Mets ja soojus (2) • Metsas kõigub temperatuur vähem kui lagedal: suviti on metsa all päeval jahedam ja öösel soojem. • Talviti on aga metsas veidike vähem miinuskraade kui lagedal. • Temperatuurivahe metsa ja lageda ala vahel võib ulatuda kuni 11. . . 17 kraadini.

Mets ja valgus • Puud jagunevad valgusnõudlikkuse järgi. . . – valgusnõudlikud (nt kask,

Mets ja valgus • Puud jagunevad valgusnõudlikkuse järgi. . . – valgusnõudlikud (nt kask, mänd) – varjutaluvad (nt kuusk, pärn) • Varjutaluvatest puudest mets on tihedam. • Metsas on alati hämaram kui lagedal, sest puude võrad peegeldavad ja ka neelavad valgust. • Metsa all saavad kasvada vaid taimed, kes taluvad rohkem või vähem varju. • Kui mets hävib või maha raiutakse, hävineb liigse valguse tõttu ka enamus metsa all kasvanud taimestikust. • Väga pimeda metsa all ei suuda aga kasvada ükski taim – näiteks tihedas kuusikus tungib läbi võrade vaid mõni

https: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Fog_forrest_frickberg. jpg

https: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Fog_forrest_frickberg. jpg

Mets ja sademed • Osa lumekihist jääb puuvõradesse pidama. • Lumekiht on metsades tihti

Mets ja sademed • Osa lumekihist jääb puuvõradesse pidama. • Lumekiht on metsades tihti paksem kui lagendikel – pole suuri temperatuurimuutusi ega tuult, mis lund minema puhuks. • Tiheda lumekihi tõttu on metsamuld vähem külmunud kui lagedal ning seal saab sulavesi kevadel kiiremini maasse imbuda.

Mets ja sademed • Puuvõra püüab kinni ka vihma. • Äikese korral tuleks puu

Mets ja sademed • Puuvõra püüab kinni ka vihma. • Äikese korral tuleks puu alla varjumist siiski vältida. https: //commons. wikimedia. org/wiki/File: 22_Regen_ubt. jpeg

Mets ja atmosfäär • Orgaanilise aine moodustamiseks kasutavad metsad õhust suurel hulgal süsihappegaasi ja

Mets ja atmosfäär • Orgaanilise aine moodustamiseks kasutavad metsad õhust suurel hulgal süsihappegaasi ja eritavad sinna rikkalikult hapnikku. • Metsad on tähtsateks õhu koostise reguleerijateks ja võimaldavad sellega elu säilimist planeedil Maa. https: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Leaf_function. jpg

Mets ja tuul • Mets takistab tuulte liikumist. • Tuul kannab lehtedelt ära CO₂-vaese

Mets ja tuul • Mets takistab tuulte liikumist. • Tuul kannab lehtedelt ära CO₂-vaese õhu ja toob asemele CO₂-rikka õhu. • Tuul mõjutab ka aurumist, puhudes lehtedelt ära niiskusega küllastunud õhu ja tuues asemele kuivemat. • Väga tugev tuul võib aga aurumist lehtedelt liigselt suurendada ja põhjustada isegi taimede närbumist.

Mets ja tuul (2) • Tuulel on tähtis osa puude paljunemisel, sest enamik metsapuid

Mets ja tuul (2) • Tuulel on tähtis osa puude paljunemisel, sest enamik metsapuid tolmleb tuule abil. • Tuule abil levivad enamasti ka seemned. • Tuul kannab paraku edasi ka mitut seenhaigust ja putukkahjurit ning soodustab metsatulekahjude levikut. • Tuul kujundab puude kuju ning tugevad tuuled võivad pinnalähedaste juurtega puid ka mullast välja tõmmata.

Mets ja muld • Igal puuliigil on omad eelistused mulla suhtes. • Mänd on

Mets ja muld • Igal puuliigil on omad eelistused mulla suhtes. • Mänd on vähenõudlik, kuusk seevastu kasvab vaid parasniisketel toitainerikastel muldadel. • Just mullast, selle viljakusest ja niiskusrežiimist oleneb metsa liigiline koosseis, tagavara ja kasvukiirus, samuti juurestiku iseloom, vastupidavus tuultele ning saadava puidu omadused.

Metsatüübid Ühesuguse mullatüübi ja kasvutingimustega metsaalasid nimetatakse metsatüüpideks. KLASS: Arumetsad 1. Loometsad ja -kadastikud

Metsatüübid Ühesuguse mullatüübi ja kasvutingimustega metsaalasid nimetatakse metsatüüpideks. KLASS: Arumetsad 1. Loometsad ja -kadastikud 2. Nõmmemetsad 3. Palumetsad 4. Laanemetsad 5. Salumetsad KLASS: Lammimetsad 1. Lammimetsad KLASS: Soometsad 1. Madalsoometsad 2. Siirdesoometsad 3. Rabametsad

Metsa fauna ja floora Tuleta meelde, mida tähendavad mõisted fauna ja floora? • Eesti

Metsa fauna ja floora Tuleta meelde, mida tähendavad mõisted fauna ja floora? • Eesti on metsane maa – 40 imetajaliiki 70 -st on seotud metsaga. • Mõned liigid (nt lendorav) on otseselt puudega seotud. https: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: Pteromys_volans. jpg

Metsataimestik jaotub rinneteks • Metsarinded on. . . – Puurinne – Põõsarinne – Puhmarinne

Metsataimestik jaotub rinneteks • Metsarinded on. . . – Puurinne – Põõsarinne – Puhmarinne – Rohurinne – Sambla- ja samblikurinne MULD Autori joonis

Metsade liigitus Mõistekaardi loonud Ülle Klaasen http: //lemill. net/content/webpages/mets-ideekaardid/view

Metsade liigitus Mõistekaardi loonud Ülle Klaasen http: //lemill. net/content/webpages/mets-ideekaardid/view

Eesti on metsane maa (50, 6 % pindalast on mets) Allikas: Eesti Metsatööstuse Liidu

Eesti on metsane maa (50, 6 % pindalast on mets) Allikas: Eesti Metsatööstuse Liidu õppemapp “Mets toidab”.

Maailma metsad on erinevad https: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Anagach_Wood__geograph. org. uk_-_1159497. jpg https: //commons.

Maailma metsad on erinevad https: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Anagach_Wood__geograph. org. uk_-_1159497. jpg https: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Tropical_fores t_landscape_tropical_jungle_scenics. jpg https: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Forest_on_Gunun g_Batu_Brinchang, _Malaysia. jpg https: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Spiny_Forest_I

Kasutatud materjalid • Eesti Metsatööstuse Liidu õppemapp “Mets toidab”, http: //loodusegakoos. ee/files/Mets%20 toidab. pdf

Kasutatud materjalid • Eesti Metsatööstuse Liidu õppemapp “Mets toidab”, http: //loodusegakoos. ee/files/Mets%20 toidab. pdf • Kaljula, S, Relve, H, Sirel, K, 2013. “Loodusõpetus 6. klass 1. osa” Koolibri. • Kõiva, H, Kärk, K 1969. “Botaanika V – VI klassile” Valgus. • Packham, C, 2012. “Looduse radadel” Varrak.