METALLID IGAPEVAELUS Koostaja Maria Malk Juhendaja Siivi Jgi

METALLID IGAPÄEVAELUS Koostaja: Maria Malk Juhendaja: Siivi Jõgi Virtsu Kool 2011

Miks kasutatakse metalle? �Hästi töödeldatavad: �Saab teha õhukesi lehti, �Venitada traadiks, �Sepistada esemeid, �Sulatada ja vormi valada. �Suurem osa metalle on odavad.

Sulamistemperatuuri järgi jaotamine. � Suhteliselt madal sulamistemp. � Tina - 230°C � Plii - 330°C � Tsink – 420°C � Keskmine sulamistemp. � Magneesium - 650°C � Alumiinium - 660°C � Hõbe - 960°C � Vask - 1080°C � Kõrge sulamistemp. � Raud - 1540°C � Kroom - 1900°C

�Kergesti sulavaid metalle ei saa kasutada asjades, millega tuleb töötada kuumas keskkonnas. �Kergesti sulavaid metalle on tark kasutada seal, kus on metalli vaja kiiresti sulatada, näiteks õnnevalamisel.

Tiheduse järgi jaotamine. �Kerged metallid: �Magneesium – 1, 7 g/cm³ �Alumiinium – 2, 7 g/cm³ �Mõõdukalt rasked metallid: �Tina – 7, 3 g/cm³ �Raud – 7, 9 g/cm³ �Vask – 9, 0 g/cm³ �Väga rasked metallid: �Hõbe – 10, 5 g/cm³ �Plii – 11, 4 g/cm³ �Kuld – 19, 3 g/cm³

�Tehnikas on oluline kasutada metalle, mis on kerged, väikese tihedusega, vastupidavad ja kindlasti odavad. �Näiteks breketite valmistamiseks kasutatakse titaani.

Metallinde kõvadus. �Väga kõva metall on kroom. �Väga nõrgad metallid on näiteks plii ja kuld, neid saab kergesti kriimustada. �Puhtad metallid on sageli nõrgemad. �Kõvaduse saavutamiseks segatakse puhta metalli sisse enamasti teisi metalle.

Elektrijuhitavus. �Head elektrijuhtivusega metallid on vask, hõbe ja alumiinium. �Elektri juhtmetes kasutatakse tavaliselt vaske, sest hõbe on kallis ja alumiinium oksüdeerub kiiremini.