Merlin Mets Egle Sepaje Merilyn Klooster AnnaLiisa Kuusmik

Merlin Mets Egle Sepajõe Merilyn Klooster Anna-Liisa Kuusmik 10. M Rakvere Reaalgümnaasium

13, 7 miljardit aastat tagasi toimus. . .

. . . SUUR PAUK Suur Pauk EI OLNUD "plahvatus" olemasolevas ruumis. Suur Pauk OLI mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Suure Paugu teooria järgi hakkas mateeriaga täidetud universum pärast Suurt Pauku paisuma, ning see paisumine jätkub. . .

FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON. . . on keemiliste elementide, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning areng. Päike tekkis 5 miljardit aastat tagasi. Universumi ALGSED mõõtmed: -33 Läbimõõt ~10 cm 93 3 Tihedus ~10 g/cm 32 o Temperatuur 10 K ______________ Maa tekkis 4, 5 miljardit aastat. Universumi PRAEGUSED mõõtmed: 9 Aeg : 15*10 a. Temperatuur: 32 K 9 Raadius: 15*10 valgusaastat

FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON • 0, 01 sek • 0, 11 sek • 1, 09 sek • 13, 82 sek • 3 min ja 2 sek • 34 min ja 40 sek • 300 000 a. • 1000 milj. a. • 15 000 milj. a. soojustasakaal, universum väga tihe, paisub ja jahtub kiiresti soojustasakaal, energiatihedus ja paisumise kiirus vähenenud, tuumaosakesed seotud tuumadesse soojustasakaal hakkab kaduma, neutriinod ja antineutriinod käituvad vabade osakestena temperatuur on langenud nii palju, et elektronid ja positronid hakkavad kaduma, vabaneb energia, universumi paisumine aeglustub. valgus, tuumasüntees triitiumi-, heelium-3 ja hariliku heeliumi tuumad püsivad koos veidi pärast seda temperatuur langeb väärtuseni, kus deuteeriumituumad saavad koos püsida tuumareaktsioonid lakkanud, universum aatomite stabiilsuse tarvis liiga kuum universum kosmilisele taustkiirgusele läbipaistev ainekuhjumid moodustavad kvasareid, tähti, protogalaktikaid planeedisüsteemidega galaktikad, aatomid ühinevad elusaine molekulideks

FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON Supergravitatsioon Gravitatsioon Tugevvastastikmõju Ühendvastastikmõju Elektronõrkvastastikmõju Nõrkvastastikmõju Elektromagnetilinevastastikmõju * olemas ka tänapäeval

KEEMILINE EVOLUTSIOON. . . on aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite teke. • Veidi pärast Suurt Pauku hakkas universumi tihedus ja temperatuur langema. • Kvargid hakkasid moodustama prootoneid ja neutroneid. PROOTONID H, He KVARGID • Sellega algas aatomite evolutsioon, mis toimus kõrgel temperatuuril termotuumareaktsioonidena: NEUTRONID Vesinik raske vesinik (põlemine) heelium berüllium süsinik hapnik raud • Raud on termotuumareaktsioonide lõppsaadus

GEOGRAAFILINE EVOLUTSIOON GEOLOOGIDE KALENDER. Ürgaegkond : maa kujunemine, vahevöö ja maakoore moodustumine, tekkisid õhk- ja vesikond. Aguaegkond : sise- ja välisjõud, olid olemas juba ookeanid ja mandrid, kerkisid ja kulusid mäed, algelised ja pisikesed loomad ja taimed, elu oli ainult meres, Vanaaegkond : elu hakkas olema ka maismaal, eluvormid arenesid (olid olemas molluskid, putukad, kahepaiksed , roomajad), kujunesid: samblad, sõnajalgtaimed ja ka paljasseemnetaimed. Keskaegkond : nim. dinosauruste ajaks (loomariigi enamik), esimesed imetajad ja linnud, tekkisid õistaimed. Uusaegkond : maa muutus vähehaaval tänapäevalikuks, nim. kvarternaariks, arenes inimene ja põhjapoolkeral levisid tohutd mandrijää massiivid.

GEOGRAAFILINE EVOLUTSIOON PLANEETIDE TEKE 4, 6 miljardit aastat tagasi pöörlev gaasipilv tekkis Maa. Väikeste osakeste põrkumise, takerdumine suuremad osakesed + raskusjõud algplaneedid ( selleks kulus 100 miljonit aastat).

GEOGRAAFILINE EVOLUTSIOON LITOSFÄÄR Algselt oli Maa jahe soojenemine (tänu massi tihenemisele ja meteoriitidele), enam eraldus soojust radioaktiivsete ainete lagunemisel jätkub tänapäevani. Raskemad ained vajusid Maa tuuma läbi graniiditaolise kiviaine jäi hõljuma jahtumine tahkeks maakooreks e. litosfääriks.

GEOGRAAFILINE EVOLUTSIOON HÜDROSFÄÄR & ATMOSFÄÄR Jahtunud maapind aktiivne vulkaaniperiood tekitasid gaasikesta (veeaur ja süsihappegaas) päikesekiirguse takistus kasvuhooneefekt. Maakera jahtudes veeaur langes maale vihmana jõgede, järvede jms. moodustumine HÜDROSFÄÄR e. vesikest (3 miljardit a. tagasi) maakoore murenemine uued keemilised komponendid vees ( Na, K, Ca ning vesi - koostis muutus tänapäevasele sarnaseks) esimesed elusorganismid tekkisid vees, olles kaitstud ultraviolettkiirguse eest rohelised taimed fotosüntees hapnik õhukest e. ATMOSFÄÄR.

GEOGRAAFILINE EVOLUTSIOON BIOSFÄÄR Hapnik ultraviolettkiirgust neelav osoonikiht elu võimalus siirduda maale hapniku hulga suurenemine oksüdeerumine raud ja – hüdroksiidid. Hapniku kogunemine atmosfääri kambriumis (0, 5 miljardit a. tagasi) hapnikku 10% praegusest tasemest kiire hapniku sisalduse tõus elu muutis planeedi kekskonda biosfäär.

GEOGRAAFILINE EVOLUTSIOON Mandrite triiv. PANGEA - üka suur ürgmanner, mis lagunes osadeks (umbes 200 milj. a. tagasi ). ALFRED WEGENER - suutis esimest korda tõestada mandrite triivimist. Tõestusmaterjal: Sarnaste fosiilide leidumine Aafrikas ja Lõuna-Ameerikast, Põhja-Ameerikast ja Euroopast leitud sarnased vihmaussid ja teod (kes ei suuda ujuda üle ookeani). Kokkusobivate mandrite rannikute ühtesobivus kivimikihtide asetuses ja eshituses, vanade mäeahelike kulgemine ühelt mandrilt teisele (nt USA Apalatsid - Inglismaa ja Iiri mäed). Mandrid liiguvad koos laamadega astenosfääri peal. Laamad liiguvad Maa sisesoojuse tõttu.

BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON. . . on elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. 3. 5 miljardit aastat tagasi tekkisid mikrokerakesed Nukleiinhapped : org. ühendid, mis paiknevad tuumas. Aminohapped - > valgud Nukleiinhaped ja valkud põrkusid kokku - > mikrokehad. 2. 5 miljardit aastat tagasi tekkisid prokarüoodid (eeltuumsed) Mikrokehadest arenesid ajajooksul eeltuumsed. Neil oli olemas tuuma aine, aga piiri tuuma ja tsütoplasma vahel polnud. 1. 4 - 1. 8 miljardit aastat tagasi tekkisid eukarüoodid (päristuumsed) : bakterid, kes vett fotosünteesisid, bakterid, kes hingasid, tavalised bakterid.

BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON Loomad. Taimed. vetikad okaspuud samblad sõnajalgtaimed selgrootud selgroogsed : kalad kahepaigsed õistaimed roomajad linnud imetajad

SOTSIAALNE EVOLUTSIOON. . . on inimühiskonna areng. Australopiteek ehk lõunaahv : 4 – 2 miljonit aastat tagasi. Australopithecus africanus : 3 – 2 miljonit aastat tagasi. Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Australopithecus robustus : 2, 2 – 1, 6 miljonit aastat tagasi. Australopithecus afarensis “Lucy” : 3, 2 miljonit aastat tagasi.

SOTSIAALNE EVOLUTSIOON • Osav inimene Homo habilis : 2, 4 – 1, 5 miljonit aastat tagasi. • Püstine inimene Homo erectus : • Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens : 195 00 aastat tagasi.

SOTSIAALNE EVOLUTSIOON Tänapäeva inimene Homo sapiens : • ilmus Aafrikas umbes 150 000 aastat tagasi. • umbes 100 000 aastat tagasi jõudis Indiasse. • arvatavasti 50 000 aastat tagasi asustati Euraasia ning algas inimeste populatsiooni kiire kasv, ning 30 000 aastat tagasi jõuti Ameerikasse. • kujunesid inimrassid • kultuuri teke