Merkuur Erki Aasamets TT 2008 Sisukord ldandmed Ehitus
- Slides: 27
Merkuur Erki Aasamets TTÜ 2008
Sisukord • • • Üldandmed Ehitus Huvitavad faktid Uurimislugu Pildid Kasutatud materjalid
Üldandmed • Orbiidi keskmine kaugus Päiksest on 57 910 000 km • Diameeter on 4 880 km • Mass on 3. 30*10^23 kg • Temperatuur muutub 90 K kuni 700 K • Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit • Tiirlemisperiood on 88 päeva • Pöörlemisperiood on 59 päeva • Keskmine tihedus on 5, 43 g/cm³ • Merkuur koosneb umbes 60– 70% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest • Magnetvälja tugevus Merkuuri ekvaatoril on umbes 300 n. T • Merkuuril on kõige ekstsentrilisem orbiit
Merkuuri ehitus 1) Koor, mis on umbes 100 -300 km paks 2) Kate, umbes 600 km paks 3) Südamik, umbes 3600 km(raadius 1800 km) Merkuuri südamikus on kõige rohkem rauda võrreldes teiste Päikesesüsteemi kehadega.
Huvitavad faktid • Merkuuril ei ole kaaslasi • Merkuur on kõige lähim planeet Päikesele • Merkuur on planeetide suuruste poolest kaheksas • Merkuur on ainuke keha Päikesesüsteemis, mille orbiidi/pöörlemise resonants ei ole 1: 1 • Merkuur on Päiksesesüsteemi tumedaim planeet • Merkuur on kollast või tumehalli värvi • Merkuur on tiheduse poolest Maa järel teine suurtest taevakehadest • Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt • Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka. • Merkuur on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem • Hubble'i kosmoseteleskoobiga ei lubata Merkuuri vaadelda
Uurimislugu • Iidsed astronoomid • Teleskoobid • Kosmoseaparaadid
Iidsed astronoomid • • • Esimesed vaatlused tehti tõenäoliselt assüürlasest astronoomi poolt 14 sajandil. Merkuuri kutsuti “hüppavaks planeediks”. Antiik-kreeklased nimetasid Merkuuri “Säravaks”. Hilisemal ajal kutsusid kreeklased hommiku Merkuuri Apolloks ja õhtust Merkuuri Hermeseks. 4 saj. enne Kristust said kreeka astronoomid aru, et tegemist on ühe ja sama kehaga. Iidses Hiinas tunti Merkuuri “Tunni tähena”.
Teleskoobid • Esimesed uurimised Merkuurist tegi Galileo 17 saj. • Maapealsete teleskoopidega tehtud uuringud näitasid 1962 aasta juunis, et Merkuuri pöörlemisperiood on 59 päeva. • Tänapäevaste teleskoopidega uuritakse Merkuuri pinnast ning kraatreid.
Kosmoseaparaadid • • • Merkuuri pole uuritud eriti palju kosmoseaparaatidega, sest planeet on liiga lähedal Päikesele ja sellel pole eriti midagi pakkuda inimestele. Merkuuri pinnatemperatuur kõigub 427°C kuni -173°C Satelliite ei saata tiirlema ümber Merkuuri, sest Päike tõmbab oma gravitatsiooniga satelliidid sealt ära. Samuti ei saa satelliidid Merkuuri gravitatsiooni välja nii lihtsalt, sest nad peavad kõigepealt ületama Päikese gravitatsioonivälja, kuid see nõuab meeletuid kütuse koguseid. Tänu sellele, et Merkuuril puudub atmosfäär, ei saa satelliidid maanduda nende seadmetega, millega on Marsil ja mujal Maa sarnastel planeetidel maandutud. Merkuurivaid satelliite on käinud hektel kaks ja 2013 aasta augustis läheb kolmas.
Mariner 10 • • • Startis 3. novembril 1973 Lendas Merkuurist aastatel 1974 ja 1975 kolm korda mööda Üle 2700 fotoga kaardistati 45% Merkuuri pinnast Avastas, et Merkuuril on magnetväli Missiooni lõpus saadeti jälgima päikest ning hetkel peaks ta siiani tegema seda, kuid tema elektroonika on saanud kannatada päikese kiirguse käes
MESSENGER • • MErcury Surface, Space ENvironment, GEochemistry and Ranging Startis 3. augustil 2004 Lendas esimest korda Merkuurist mööda 4. jaanuaril 2008, mille käigus koguti 700 Gb pilte Merkuuri varjatud poolest http: //messenger. jhuapl. edu/
Bepi. Colombo • • Peaks startima 2013 aasta augustis. Peaks jõudma Merkuuri orbiidile augustis 2019. Satelliidil peaks olema nominaalne eluiga 1 aasta. Projektiga uuritakse Merkuuri magnetvälja(jaapanlased) ja ehitust ning koostist(eurooplased). http: //www. esa. int/SPECIALS/Ope rations/SEMYRMQJNVE_0. html
Kasutatud materjalid • http: //et. wikipedia. org/wiki/Merkuur • http: //www. miksike. ee/documents/main/elehed/4 klass/1 kosmos/elut uba/mercury. html • http: //opik. obs. ee/osa 2/ptk 02/box 02. html • http: //en. wikipedia. org/wiki/Mercury_(planet) • http: //www. nineplanets. org/mercury. html • http: //www. esa. int/SPECIALS/Operations/SEMYRMQJNVE_0. html • http: //messenger. jhuapl. edu/
- Erki niitlaan
- Rait maasikas
- Turba kasutamine
- Ehitustööde päeviku vorm
- 2008 2008
- Isasõis
- Süsiniku lihtained
- Raku ehitus
- Kersti veskimets
- Magmakolle
- Valkude ehitus
- Saaremaa forellikasvatus
- Neosoks
- Alumiinium elektronskeem
- Idupung
- Kõrva tigu
- Kuulmeluukesed
- Rna ehitus
- Verbak
- Atmosfääri ehitus
- Loomaraku ehitus
- Dna ehitus
- Proplastiid
- Retiikulum ehk
- Bakterite ehitus
- Leukoplaster
- Loomarakk ja taimerakk
- Kloroplasis