Merikilpkonnad Liis Laul Eliisa Raag Sisukord Merikilpkonna tunnused

Merikilpkonnad Liis Laul Eliisa Raag

Sisukord. Ø Merikilpkonna tunnused. Ø Merikilpkonnade toit. Ø Merikilpkonna levik. Ø Merikilpkonna pesitsemispaigad Ø Merikilpkonna püük. Ø Merikilpkonnade poegimine. Ø Ridli tunnused. Ø Ridli toitumine. Ø Ridli poegimine. Ø Lisa.

Merikilpkonna tunnused. Ø On voolujooneline ovaalne sarvkilbistega kaetud kilprüü. Ø Loivad ei mahu kilbi sisse, kael mahub osaliselt. Ø Selja-ja kõhukilp on omavahel ühendatud. Ø Eesloivad on tagumistest pikemad. Ø Loibadel on 2 nüri küünist. Ø Kilprüü kuni 1 meeter pikk. Ø Seljakilp on punakaspruun.

Merikilpkonna toit. Ø Nad söövad kalu ja selgrootuid. Ø Söögiks on ka krabid, limused ja mõned veetaimed. Ø Kilpkonnad suudavad olla väga kaua ilma toiduta. Ø Mõned liigid ei liigu kiiresti ja seetõttu nad ei saa oma saaki püüda.

Merikilpkonna levik. Ø Kilpkonni leidub troopilistes meredes. Ø Nad on levinud Nõukogude Liidu vetes. Ø Neid võib kohata Barentsi meres, Kaug -Ida Peeter Suure lahe ning Musta mere edelarannikul.

Merikilpkonnade pesitsemispaigad. Ø Merikilpkonna pesitsemispaigad on laiali paisutatud mööda paljude saarte ja mandrite rannikut nii troopikas kui ka sellest väljaspool. Ø Ameerika Atlandi rannikul pesitseb ta kuni Virginiani välja.

Merikilpkonnade püük. Ø Liha eriti maitsaks ei peeta. Ø Mune süüakse igal pool. Ø Kui merikilpkonna püüda, siis tema arvukus väheneb. Ø Merikilpkonna kurnad säilivad harva ja ta arvukus on kõvasti langenud, eriti viiekümne aasta jooksul.

Merikilpkonna poegimine. Ø Munemise aeg on eri piirkondades erinev. Ø Emane kaevab tagajalgadega pesa ja täidab selle ümmarguste munadega. Ø Muneb kuni 150 muna, nahkse kesta-ga, munad kuni 5 cm läbimõõduga. Ø 1 -2 kuu pärast kooruvad.

Ridli tunnused. Ø Hallikas oliivne kilp, mis on ümar. Ø Tema kilprüü ei ole pikem kui 80 cm. Ø Ta on merikilpkonnaga väga sarnane. Ø On levinud Atlandis ja Vaikses ookeanis. Ø Ta on veel levinud Euroopa rannikul.

Ridli toitumine. Ø See liik hoidub tavaliselt rannikuvetesse ja toitub krabidest, limustest ja veetaimedest. Ø Ridlile meeldivad ka selgrootud, kes elavad peamiselt merevee põhjas.

Ridli poegimine. Ø Sigimisperioodil rändavad nad parvedena munemispaikadesse. Ø India ookeanis kestab sigimisperiood augustist jaanuarini, munetakse 90140 muna. Ø Ridli mune korjatakse Lõuna -Aasia ja Kesk-Ameerika läänerannikul.

Lisa. Ø Maailma suurim merikilpkonn elab soojades ookeanides ja on kuni 2 meetri pikkune. Merikilpkonnad tulevad munemiseks üksildastele meresaartele ja jätavad oma munad liiva sisse. Koorunud kilpkonnapojad on vaid 5 cm pikkused. Merikilpkonnad elavad kuni 300 aastaseks. Ø Hispaania looduskaitseorganisatsiooni andmetel läbis Aurora nimeks saanud kilpkonn 6000 kilomeetrit. Aurora avastati Kanaari saartelt. Kilpkonnauurijad panid talle saatja külge ja lasid ta tagasi loodusse. Teadlased jälgisid kilpkonna liikumist satelliidi abil ning avastasid, et see veeloom on jõudnud Kariibi mere idaossa. Teada on, et merikilpkonnad on võimelised väga pikki vahemaid läbima. Tavaliselt lähevad nad oma sünnipaika tagasi paljunema. Hispaania uurijad arvavad, et Aurora on sündinud Ameerikas. Aurora on ebatavaline selle tõttu, et ta on esimene Kanaari saartelt avastatud kilpkonn, kelle teekond üle Atlandi ookeani on dokumenteeritud. Üks merikilpkonn ujus viie kuuga üle Atlandi ookeani.