Meediapetus phikoolis SOZU 01 171 Kadri Ugur Meediapetus

Meediaõpetus põhikoolis SOZU. 01. 171 Kadri Ugur

Meediaõpetus. Lühiajalugu 1 Noored on hukas: tähtsaid tekste ei loe, selle asemel kulutavad aega kerglase sisuga jutukeste ja kupleede peale.

Meediaõpetus: lühiajalugu 2 • Iga uue meediumi tulek on tekitanud hirmu, et vanad väärtused hüljatakse. – – – Raamat (poiss õpib hobusevargaks) ajakirjandus (ei loe enam raamatuid) fotograafia (tõelist kunsti enam ei hinnata) filmikunst (ei loeta enam raamatuid ja ajalehti) televisioon (ei vaadata enam väärtfilme) internet (…)

Meediaõpetus: lühiajalugu 3 • Iga uus meedium on eelmisest mõjukam • Meedia haarab järjest suurema osa inimese tähelepanust • Meediakogemus ületab isikliku kogemuse mitmekordselt

Meediaõpetus: lühiajalugu 4 • Kas meie kogemus maailmast on adekvaatne? • Kas me saame kuidagi kontrollida, kui adekvaatne on meedia vahendatud maailm? – Mine kohale ja vaata – õpi tundma meedia toimimise seaduspära – vali, millisele meediale sa end eksponeerid

Meediaõpetus meediapädevus • Kas inimest on võimalik õpetada – teadlikult meediat tarbima (mis saab siis ajaviitest? ) – teadlikult infot otsima (aga otsida saab ainult seda, mida sa oskad tahta) – meediat oma sõnumi edastamiseks kasutama (aga milleks on siis ajakirjanikud? )

Meediapädevus • • Media literacy Medialukutaito Medienkompetenz Eesti keelde tõlgitav kui meediapädevus, meediakirjaoskus, meediakompetentsus • Kõik tõlkevariandid problemaatilised, levinuim on meediapädevus

Meediapädevus 2 • Meediapädevust kirjeldades kasutatakse järgmisi elemente: – oskus infot leida – oskus sõnumit analüüsida ja hinnata – oskus kasutada adekvaatselt oma sõnumi edastamise võimalusi – oskus teha iseseisvaid meediatarbimisvalikuid –. . .

Eesti üldhariduse struktuur • Alusharidus • Põhiharidus – I kooliaste: I - III klass – II kooliaste: IV - VI klass – III kooliaste: VII - IX klass • Keskharidus – gümnaasium, kutseõppeasutus

Haridust reguleerivad dokumendid • Põhikooli ja gümnaasiumi seadus – Vastu võetud 15. 09. 1993. a seadusega – RT I 1993, 63, 892 – arvukalt muudatusi • Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava – Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 25. 01. 2002. a määrusega nr 56 – RT I 2002, 20, 116 – uus õppekava on koostamisel

Meediaõpetuse võimalused kehtiva õppekava raamides • Meediaõpetus kui LÄBIV TEEMA kõigis õppeainetes • Meediaõpetus omaette õppeainena kooli jagatava tunniressursi arvelt – RÕK soovitab III ja IV kooliastmel • Meediaõpetus huvitegevuse osana – huvitegevust finantseerib omavalitsus!

Palakesi koolireaalsusest • Riikliku õppekava põhjal koostab kool oma õppekava • RÕKi ja kooli õppekava alusel koostab õpetaja ainekava • ainekava alusel koostab õpetaja töökava (süllabuse)

Arvestusühikud • I - III kooliastme arvestusühik on reeglina nädalatund – õppeaasta pikkus on 35 õppenädalat – reaalset õppetööd 25 -30 tundi (lisandub kordamine, kontrolltööd, pühad…) • IV kooliastme arvestusühik on kursus – kursuse maht on 35 tundi – reaalset õppetööd 28 -30 tundi

Koolitunni soovituslik ülesehitus 1 • Eeltöö – õpetaja sünnist kuni praeguse hetkeni – päädib tõdemusega Ma tahan, et lapsed õpiksid täna. . . • Tuleta meelde, et õppimine on töö ja õpetamine abistav tegevus • Mõtle sellele, mida laps peaks õppima, mitte sellele, mida sina tahad õpetada

Koolitunni soovituslik ülesehitus 2 • Evokatsioonifaas – vajalike teadmiste ja oskuste “äratamine” – tausta loomine • Tähenduse mõistmise faas – uue sisu omandamine • Refleksioonifaas – seoste loomine, teadmiste kinnistamine ja kasutamine

Rühmatöö • Moodustage 4 -5 liikmelised rühmad! • Arutage omavahel, mida eri vanuses lapsed meedia kohta õppida võiksid! • Pange paremad mõtted kirja! • Aega on 5 minutit

KOKKUVÕTE • Alustasime ennustustabeliga – mida tean/mida tahan teada – kõik kõlbab – kriitikavaba – õpetaja võib öeldut grupeerida, rõhutada, küsida, kas miski kuulub millegagi kokku

KOKKUVÕTE 2 • Tähenduse mõistmise faas – uus materjal oli slaididel – rõhutasin olulisemat materjali – vajadusel viitasin lisamaterjalile või allikatele – täpsustavad küsimused on teretulnud

KOKKUVÕTE 3 • Refleksioonifaas – rühmaarutelu – rõhuasetus vabal mõttevahetusel – kas tuua mõtted ühisesse patta kokku võib teha nii ja naa