MBLIKUD http arhiiv err eevaatakuularandajatamblikud mblikud on mblikulaadsete
ÄMBLIKUD http: //arhiiv. err. ee/vaata/kuula-randajat-amblikud
ämblikud on ämblikulaadsete selts, kus on umbes 30 000 liiki. u Eestis üle 520 liigi. u Teadusharu, mis uurib ämblikuid, nimetatakse arahnoloogiaks, vastavat eriteadlast aga arahnoloogiks u
Ämbliku välisehitus u u u KEHA koosneb väliselt lülistumata pearindmikust ja tagakehast Pearindmikule kinnitub 4 paari käimajalgu
Ämbliku välisehitus u u u Peas on 8 lihtsilma Tundlad puuduvad Pearindmikule kinnituvad lõugtundlad ja lõugkobijad
Ämblike siseehitus u u Ämblikud hingavad raamatkopsude ja trahheedega Näärmed: Mürginäärmed Võrgunäärmed paiknevad kõhuõõnes ja avanevad tagakeha tipus võrgunäsadena
Toitumine ja seedimine u u Ämblikud on röövtoidulised kehaväline seedimine Ämblikud viivad koos mürgiga oma ohvri kehasse seedemahlu, mis lagundab ohvri koed ning hiljem tühjendavad ohvri söödava sisemuse. Ämblike tagakehas on kesksool tugevasti harunenud, mis võimaldab paremat toiduvarude säilitamist kehas.
Sigimine Lahksugulised u viljastamine alati kaudne, st vahetult ei puutu kokku isase ja emase sugurakkude tootmisega seotud struktuurid. u Areng otsene u
Sigimine u Hunnikusse munetud munad köidab emane võrguniidi abil kookoniks, mis peidetakse kusagile pimedasse varjulisse kohta (krabiämbliklased), kinnitatakse pesa seinale (Theriidae) või vormitakse pallisarnaseks ja kantakse endaga kaasas (Lycosidae).
Skorpionid, puugid ja lestad on ämblike sugulased
Karakurt elab Kesk- Aasias u on keskmise suurusega ämblik, värvilt must ja punaste täppidega. Karakurdid muutuvad agressiivseks juunis-juulis, mil emastel on rändeaeg. u Sigimisikka jõudnud emasämbliku mürk on lõgismao omast 15 korda mürgisem
Vesiämblik u u u Eestis on laialdaselt levinud Keha on karvane ja pruunikas, kuna ta "kannab" endaga kaasas õhumulli, näib ta vees hõbedana. Isaste kehapikkus on kuni 15 mm, emastel 10 mm.
Huntämblikud u Vilkad huntämblikud hiilivad oma saaklooma lähedale ja haaravad selle pärast kiiret lõppsööstu. Enamik neist ei tee võrku. Huntämblikel on hea nägemine, mis aitab neil leida saakloomi. Suurus: 0, 3 – 4 cm.
KRABIÄMBLIK(lilleämblikud) u KRABIÄMBLIK u Ei püüa saaki võrguga. Krabiämblikeks kutsutakse neid, kuna nende esimest kaks paari jalgu hoiavad kaugemale kui järgmised ja annavad neile krabilaadse välimuse.
Hüpikämbliklased u Hüpikämbliklased on väikesed alla ühe sentimeetri pikad kirjud, hallikad või mustad ämblikud, kes liiguvad kiiresti ja ka hüppavad. Neil on lühikesed ja tugevad jalad, eeskeha eesosas kaks suuremat silma. Neid võib leida taimedel ja majaseintel. Ta ei püsi hetkegi paigal u Väike hüpikämbliklane Sandalopes perekonnast, umbes 10 mm pikkune
- Slides: 14