Maksukeskkonna konkurentsivimest ja arenguvajadustest Dmitri Jegorov Maksu ja

  • Slides: 13
Download presentation
Maksukeskkonna konkurentsivõimest ja arenguvajadustest Dmitri Jegorov Maksu- ja tollipoliitika asekantsler

Maksukeskkonna konkurentsivõimest ja arenguvajadustest Dmitri Jegorov Maksu- ja tollipoliitika asekantsler

Sisukord • Millest me ei taha rääkida – …aga peame • Millest me tahame

Sisukord • Millest me ei taha rääkida – …aga peame • Millest me tahame rääkida – …ja tahame, et teised räägiksid rohkem • Mõni hoiatus ja palve

WEF ja maksud • WEF paneb maksude osas totaalselt mööda – Aga ega see

WEF ja maksud • WEF paneb maksude osas totaalselt mööda – Aga ega see WEFi süü ole • Raport toob Eesti puhul välja, et maksud on tähtsate probleemide seas faktor nr 2 • Probleem - nn total tax rate (TTR) indikaator – 110. koht 144 riigi seas • Maksude mõju investeerimisele ja töötamisele (Eestis tegutsejate küsitlus) – 12/144 ja 24/144 • Järeldus: kas metoodika on vigane või intervjueeritavad valetavad, et nad on süsteemiga rahul – Kolmas vandenõu teooria variant ka olemas – keegi kustutab rahulolematute vastuseid

Metoodiline viga • Vigane indikaator tuleneb Maailmapangast – Kui maksu maksab (nominaalselt) tööandja, siis

Metoodiline viga • Vigane indikaator tuleneb Maailmapangast – Kui maksu maksab (nominaalselt) tööandja, siis ta läheb arvesse, aga kui seda sama maksu maksab töötaja, siis ta arvesse ei lähe • Vrdl Taani vs Eesti (keskmise palga juures) – Taanis tööandja sotsiaalkindlustusmakseid (SKM) ei maksa (neid õieti polegi), töötaja maksab aga 38. 5% tulumaksu ja SKM – Eestis maksab tööandja 25. 4% palgafondist SKM, töötaja maksab 14. 5% • Taani TTR 26/144 vs Eesti TTR 110/144 – Maksumaksjate hinnangud mõjule investeeringutele ja töötahtele Taanis 115/144 ja 132/144 ning Eestis 12/144 ja 24/144

Lahendus? • Sotsiaalmaks töötaja maksuks ilma, et töötaja palk väheneks – Eelarvele ja ka

Lahendus? • Sotsiaalmaks töötaja maksuks ilma, et töötaja palk väheneks – Eelarvele ja ka palkadele oleks mõju neutraalne – Psühholoogilist aspekti on raske ette ennustada • On uuringuid, mis kinnitavad, et sõltumata sellest, kes on maksu nominaalne maksja, kannab palgamaksude koormust peaaegu täielikult töötaja – WEF ja Maailmapanga reitingus “lendaksime” kohe tippu – Kas sellel “maksukeemial” on mõtet?

Tax Foundation ja maksukonkurents • Sõltumatu maksu-uuringute teostaja USAst – Asutatud 1937 • Avaldas

Tax Foundation ja maksukonkurents • Sõltumatu maksu-uuringute teostaja USAst – Asutatud 1937 • Avaldas reitingu (september 2014), milles Eesti maksusüsteem on hinnatud kõige konkurentsivõimelisemaks – OECD 34 liikmesriigi seas • Reiting koosneb mitmest elemendist – Ettevõtete, tarbimise, vara, füüsiliste isikute maksustamine ning rahvusvahelised maksuaspektid

Mis hästi ja mis halvasti? • Kõik hinnangu osad ei ole meile ühtlaselt positiivsed

Mis hästi ja mis halvasti? • Kõik hinnangu osad ei ole meile ühtlaselt positiivsed • Ettevõtete ja vara maksustamine – Konkurentsivõime poolest nr 1 • Füüsiliste isikute maksustamine – Koht nr 2 • Tarbimine ja rahvusvahelised aspektid – Kohad nr 9 ja nr 11

Ettevõtted ja vara • Meie tugevus – Kasumit maksustatakse täpselt nii, nagu see kujuneb

Ettevõtted ja vara • Meie tugevus – Kasumit maksustatakse täpselt nii, nagu see kujuneb raamatupidamise reegleid järgides • S. t skeemitamine ja moonutamine pole vajalik – Madalad varamaksud ning puuduvad tehinguja kapitalimaksud • See on aga teiste ekspertide arvates osaliselt üks kriitika kohti (eriti varamaksude osas) • Meie nõrkus – Maksumäär ei ole kaugeltki madalate seas • 21% (2014) olukorras kui naabritel on see madalam

Füüsiliste isikute maksud • Toon välja nõrkused – Maksukiil (tööjõumaksud) on EL-is küll vastuvõetaval

Füüsiliste isikute maksud • Toon välja nõrkused – Maksukiil (tööjõumaksud) on EL-is küll vastuvõetaval tasemel, aga OECD taustal võiks maksukoormus madalam olla • NB! Erinevalt levima hakanud väärarusaamast arvestab TF reiting ka tööandja maksudega ehk peaasjalikult sotsiaalmaksuga – Kapitalitulu on maksustatud sama määraga, mis kehtib muu tulu puhulgi • 21% (2014), mis on teiste riikidega võrreldes kõrge määr (OECD keskmine on 16. 6%)

Tarbimine ja rahvusvahelised aspektid • Tarbimise osas – Maksubaas on piisavalt lai, aga on

Tarbimine ja rahvusvahelised aspektid • Tarbimise osas – Maksubaas on piisavalt lai, aga on riike, kus ta on meist laiem • s. t meil on soodustusi, mille olemasolu pole väga hädavajalik – Nõrkused on kõrge määr (20% vs keskmine 19%) ja kohustusliku registreerimise piirmäär (16 tuh eur) • Rahvusvahelised aspektid ja nõrkused – Territoriaalsuse põhimõte kehv järgimine (22. koht) seoses tulumaksuga kasule välismaiste osaluste realiseerimisel – Piisavalt kõrged kinnipidamise määrad maksetele mitteresidentidele (peaasjalikult litsentsitasud) – Üleliigsete regulatsioonide puudumine on aga tugevus

Lahendus? • Langetatud maksumäär (alates 2015) on juba toimunud – üks tugevus juures –

Lahendus? • Langetatud maksumäär (alates 2015) on juba toimunud – üks tugevus juures – Samas teatud ettevõtetele on ka 20% kõrge määr, kui nad ei maksa dividende otse füüsilistele isikutele • Madalad varamaksud on ühtede ekspertide jaoks tugevus, teiste arvates – nõrkus – OECD: ei ole kahjulikud maksud kasvule • Maksukiil (tööjõule) võiks olla madalam • Tarbimismaksud: baas laiemaks, ent kõrge registreerimispiirmäära efekt pole nii ühene – Piirmäärale vaatamata kiputakse n-ö 1. eurost • Rahvusvahelises maksustamises tuleb paremini jälgida territoriaalsuse põhimõtet ning mitte maksustada teadmuse ja tehnoloogia importi

Hoiatused ja palve • Kõik reitingud on subjektiivsed – Ka objektiivsete andmetega reitingu koostaja

Hoiatused ja palve • Kõik reitingud on subjektiivsed – Ka objektiivsete andmetega reitingu koostaja valib, mida arvestada ja mida mitte – Ärgem pakkugem lahendusi, teadmata, mis on iga reitingu komponendi taga ja kuidas ühte või teist indikaatorit mõõdetakse • Reitingud on enamasti suhtelised – S. t meie hea positsioon võib kiiresti kaduda, kui me hoiame oma head süsteemi, aga keegi teeb veelgi parema • Maksupoliitika on teisejärguline ja peab teenima teiste poliitikate eesmärke: majandus, haridus, sotsiaalia, regionaalareng jmt – …ideaalis üksnes siis, kui analüüsi tulemusena selgub, et kõik teised poliitikainstrumendid on maksupoliitikast halvemad – Toetusi antakse, aga soodustusi võetakse – esimesel juhul on riik kiirem, paindlikum ja efektiivsem otsustaja

 • Tänan tähelepanu eest!

• Tänan tähelepanu eest!