MAJANDUSE ABC 8 KONKURENTS Turustruktuur ja hindade kujunemine
MAJANDUSE ABC 8. KONKURENTS Turustruktuur ja hindade kujunemine Turu struktuur – majandusharu struktuur, mis määrab ära ettevõtete konkurentsi tingimused TÄIELIKULT KONKUREERIV ETTEVÕTE Turujõud – ettevõtte võime mõjutada tasakaaluhinda; suurim turujõud on monopolil, turujõud puudub täielikult konkureerival ettevõttel MONOPOLISTLIKULTKONKUREERIV ETTEVÕTE OLIGOPOL või OLIGOPSON MONOPOL või MONOPSON Väike TÄIELIK KONKURENTS Palju ANDRES ARRAK MÕJU HINNALE MONOPOLISTLIK KONKURENTS OLIGOPOL MÜÜJATE ARV 1 Suur MONOPOL Üks AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC 8. KONKURENTS Konkurentsi vorme iseloomustab neli olulist tunnust : · müüjate arv turul; · müüjate pakutava hüvise omapära; · uute müüjate võimalused turule sisenemiseks; müüjate võime mõjutada hinda. Erinevate turustruktuuride põhijooned: Turu tüüp Ettevõtete Sisenemise Toodangu Näited N-kõvera mõju arv vabadus iseloom ettevõttele ————————————————————— Täiuslik Väga palju Vaba Homogeen - Lilled Horisontaalne konkurents ne (diferent- juurviljad ettevõte seerimata) on hinnavõtja Monopo. Palju/mitmed Vaba listlik konkurents Diferentseeritud Restoranid Langev, suht-lt mitte- e, ettev. mõneti kontrollib hinda Oligopol Mõned Takistatud 1. Dif-tud, 2. Dif-mata 1. Meedia, 2. Autod, el. riistad Langev, suht-lt e, kuid sõltub rivaalide sammudest Monopol Üks Takistatud Unikaalne või täiesti blokeeritud ANDRES ARRAK 2 Gaas, telef. , Langev, e-sem kui kohalik oligopol, ettev. transport kontrollib hinda AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC 8. KONKURENTS Joonis. Nõudlus ja kogutulu erinevates turu struktuurides TÄIUSLIK KONK. MONOP. KONK. H OLIGOPOL H H H MONOPOL (konkurents puudub) N(h)=T N(h), T Q Q Ettevõte omandab turujõu läbi produkti omanäolisuse Ettevõte omandab turujõu oma suuruse tõttu Q Ettevõttel puudub turujõud (hinnavõtja) Kogutulu kasvab lineaarselt KT H Q Ettevõte=turg, turujõud on suurim Kogutulu kasvab mittelineaarselt KT Q Kõige rohkem on turujõudu MONOPOLIL; TÄIUSLIKULT KONKUREERIVAL ETTEVÕTTEL turujõud puudub; ANDRES ARRAK N(h), T Kuipalju tal seda tegelikult on (st millise elastsusega on N-kõver, sõltub, millist kaupa monopol pakub 3 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC 8. KONKURENTS Täielik konkurents (ka: täiuslik konkurents) – turuvorm, kus turg on killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel, kes kõik on hinnavõtjad Hinnavõtja – on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda Täiusliku konkurentsi tunnused: 1. palju ostjaid või müüjaid – väike ettevõte suurel turul; 2. kapitali vaba sissepääs harusse; 3. produkt on homogeenne – ideaalsed asenduskaubad; Täielikult konkureerival ettevõttel puudub kontroll hinna üle 4. turuosalistel on täielik info. ETTEVÕTTE NÕUDLUSKÕVER H 5 TURUTASAKAAL H N(h) = T 5 NTURG 0 1 2 3 4 QTK 0 Hinnavõtja ettevõte võib antud hinnaga müüa lõpmatu koguse hüviseid ANDRES ARRAK PTURG 1 2 3 4 QMILJ Hüvise hind tekib nõudmise ja pakkumise koostöös suurel turul 4 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC 8. KONKURENTS Täieliku konkurentsiga turul olev ettevõte peab tegema kolm otsust: ? ? ? Kas jääda tööstusharusse püsima või lahkuda sellest? Kui otsustatakse jääda, siis kas toota või olla ajutiselt suletud? Kui otsustatakse toota, siis kui palju toota? Täiusliku konkurentsi positiivsed jooned: Kaup ilmub turule madalaima võimaliku kuluga (ressursside paigutusefektiivsus) Konkurents stimuleerib tootmise efektiivsust – ettevõtted maksimeerivad tootmismahtu ja minimeerivad tootmiskulu Toote reklaamil pole mõtet – produkt on homogeenne Muutused tarbija maitses sunnivad ettevõtteid reageerima (tarbija suveräänsus) Täiusliku konkurentsi negatiivsed jooned: Tulude ebavõrdsus – pole garanteeritud toodetu optimaalne kombinatsioon Kahjulikud välismõjud – loodusreostus R&D jaoks ebapiisavad summad Unifitseeritud toodang on tarbija seisukohalt puudus ANDRES ARRAK 5 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC 8. KONKURENTS Monopol – on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid Monopson – on turul ainuostja Monopoolse turu tunnused: 1. Turul (majandusharus) on üks ettevõte; 2. Kapitali sissepääs harusse on takistatud; 3. Tootel puuudvad lähedased asenduskaubad; 4. Kontroll hinna üle (tootmismahu kontrolli kaudu) on täielik. Loomulik monopol Mitteloomulik monopol Ettevõtte monopoolse seisundi tagab mastaabi säästu efekt – esineb juhul, kui ettevõtte suuruse muutus mõjutab tooteühiku kulusid Ettevõtte monopoolse seisundi tagavad erinevad sisenemisbarjäärid – Sisenemise barjäärid: 1. Kõrge sisenemise kulu, 2. Tarbija lojaalsus, 3. Põhi-tootmistegurite kontroll, 4. Müügivõrgu kontroll, 5. Juriidiline protektsionism, 6. Agressiivne taktika Vaid suur – kogu haru kattev ettevõte suudab suruda tootmiskulud ja hinna niivõrd madalale, et see on vastuvõetav tarbijale ANDRES ARRAK 6 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC 8. KONKURENTS Tabel 12. 3. Monopoli jõud Hinna diskrimineerimine – situatsioon, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest Võimalus hinda diskrimineerida sõltub kahest tingimusest: Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis, kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel Üldine suhtumine – monopol on halb, kuna: MONOPOL TOODAB LIIGA VÄHE JA LIIGA KALLILT: 1) MONOPOL EI MAKSIMEERI TOOTMISMAHTU; 2) MONOPOL EI MINIMEERI KESKMIST KULU. ANDRES ARRAK 7 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC 8. KONKURENTS MONOPOLI NEGATIIVSED JOONED Monopol ja ühiskondlik huvi: 1. Kõrgem hind ja madalam tootmismaht; 2. Suurem kulu; 3. Ebavõrdne tulude jaotus; 4. Hinnadiskrimineerimine: – täiuslik h-diskr. (iga tükk müüakse kõrgeima võimaliku hinnaga); – 2. astme h-diskr: (eri portsjonid eri hinnaga); – 3. astme h-diskr: (eri hind erinevatel turgudel või erinevale tarbijale). MONOPOLI POSITIIVSED JOONED 1. Mastaabi säästu efekt; (monopol toodab madalama hinnaga rohkem) 2. Kulude kokkuhoid; (suuremad võimalused uuringuteks ja investeeringuteks) 3. Innovatsioonid ja uued tooted; LOOMULIKU MONOPOLI REGULEERIMINE Monopol ja ühiskondlik huvi: ANDRES ARRAK 1. Hinnaregulatsioon; 2. Kasumi regulatsioon; 3. Tootmismahu regulatsioon; 8 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC 8. KONKURENTS Monopolistlik konkurents Monopolistliku konkurentsiga – on tegemist, kui turul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet Monopolistliku konkurentsi tunnused: 1. Turul (majandusharus) on palju ettevõtteid; 2. Kapitali sissepääs harusse on vaba; 3. Toode on diferentseeritud (eristatav); 4. Kontroll hinna üle (toote eripära või ettevõtte asukoha kaudu) on väike. Asukohale Ettevõte omandab turujõu tänu: Toote omanäolisusele Järeldused: 1. Ettevõte kontrollib hinda allpool nõudmiskõverat (N-kõver on alanev); 2. Turujõudu on vähem kui monopolil (N-kõver on elastsem); 3. Ressursside ebaefektiivne paigutus; 5. Pikaajaliselt võivad ka teised ettevõtted asuda tootma sama toodet. 6. Tegemist on mitte-hinna konkurentsiga – tähtsad on toote arendus ja reklaam ANDRES ARRAK 9 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC 8. KONKURENTS Oligopolset turgu – iseloomustab väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel Oligopson – turg, kus on vähe suuri ostjaid Monopolistliku konkurentsi tunnused: 1. Turul (majandusharus) on vähe ettevõtteid; 2. Kapitali sissepääs harusse on osaliselt takistatud; 3. Toode on diferentseeritud (eristatav) või homogeenne; 4. Kontroll hinna üle on arvestatav. Oligopoolse turu 2 vastandlikku tendentsi: EC P O KARTELLILEPINGUTE sõlmimine HINNAD TURUOSA (kvoodid) Äge konkurents kahandab kasumit harus PIIRKOND REKL. KULUD Kartelli – moodustavad grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli ANDRES ARRAK 10 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC 8. KONKURENTS Oligopolide ühinemist soodustavad tegurid: a) kuna eksisteerib vähe firmasid, tunnevad nad üksteist; b) teatakse üksteise kulusid ja tootmismeetodeid, (soovitakse muuta hindu samal ajal ja samapalju); c) toodang on sarnane – võimalik kokku leppida hinnas; d) eksisteerib dominantfirma; e) sisenemine on raskendatud, pole uue sisenemise ohtu; f) stabiilne turg: kui nõudlus või kulud kõiguvad, on kokku leppida raskem; g) valitsus ei takista ühinemist. Probleemid: 1) kartelli moodustamise probleem – isegi kui see on legaalne, on suure arvu firmade kokkusaamine kulukas üritus; igal potentsiaalsel osalejal on stiimul olla nn. “free rider”; 2) kartelli poliitika formuleerimise probleem; 3) harusse sisenemise probleem – kõrge hind ja kasum meelitab uusi sisenejaid, barjääre pole; 4) kiusatus petta. ANDRES ARRAK 11 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC 8. KONKURENTS Konkurentsipoliitika Erinevaid turustruktuure hinnates selgub, et majanduslikult kõige efektiivsem on täieliku konkurentsiga turg. Selline turumehhanism suudab kõige paremini vastata majanduse kolmele põhiküsimusele: – mida toota, – kuidas toota ja – kellele jagada? Tegelikkuses tuleb sellist ideaalset olukorda harva ette. Sellises olukorras muutub oluliseks valitsuse sekkumine turule, kes kehtestab konkurentsi reguleerivad seadused Joonis 12. 2. Valitsuse roll konkurentsi tagamisel ANDRES ARRAK 12 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC 8. KONKURENTS Konkurentsi mõju tarbijale Joonis 12. 3. Turu toimimise erinevad võimalused ANDRES ARRAK 13 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
- Slides: 13