MAJANDUSE ABC 5 TTURG PALK JA TPUUDUS T

MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Töö ja palk Miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele Töökohustus vangi laagris; töökohustus endises N Liidus Majanduslik sund töötasu näol Asjaolu, et elamiseks vajali ke hüviste omandamiseks vajaminev töötasu sunnib inimesi tööle Sund Harjumus Teatud moraalne rahulo lu, mida inimene võib töö tegemisest saada Mõni inimene ei oska Ilma tööta olla Eneseteostus ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Palk tasu tehtud töö eest ajapalk – tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest tükipalk – tasu tööga loodud toodangu hulga eest brutopalk –väljateenitud palk enne maksude maksmist netopalk – palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskinlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahul/ damiseks miinimumpalk – palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta keskmine palk – teatud perioodi (tavaliselt kuu või aasta) jooksul kõigi töötajate teenitud palk kokku, mis on jagatud töötajate koguarvuga Tabel 5. 1. Keskmine palk Eestis 1994– 2001 (kroonides) Aasta 1996 1997 1998 1999 2000 2001 ANDRES ARRAK Alampalk kuus (EEK) 680 845 1100 1250 1400 1600 Keskmine brutopalk kuus (EEK) 2985 3573 4125 4418 4907 5511 2 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööjõu nõudlus ja pakkumine. Tööturg tööjõu nõudlus – näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta väljendab ettevõtete huvi tööjõu pakkumine – näitab, kui palju on neid inimesi, kes mingi kindla tahavad töötada mingi kindla palga eest väljendab töötajate soove Tööturg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja (tööandja) ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka) Palk Tööpuudus – tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus ja osa inimesi jääb selle tõttu tööta TÖ NÕ ÖJ UD ÕU M IN E ÕU E J Ö IN TÖ UM KK A P p 1 T Tasakaalupalk – tööjõu pakkimist ja nõudlust tasakaalustav palk p 2 Töötajate arv a 3 a 4 a 1 a 2 Tööjõu puudus (ka: tööjõu alapakkumine) – tööturu situatsi oon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine ANDRES ARRAK 3 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Ametiühingud – töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega) Kollektiivne tööleping (ka: kollektiivleping) – leping, mis sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastasti kused kohustused ja õigused ETTEVÕTTE ADMINISTRATSIOON Tööläbirääki mised AMETIÜHING KOLLEKTIIVLEPING Streik – situatsioon tööturul, kus töötajad keelduvad töötamisest Lokaut – situatsioon tööturul, kus ettevõtte administratsioon keeldub töölisi tööle lubamast ANDRES ARRAK 4 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööjõud Eesti 15 -74 aastane (tööealine) rahvastik majandusliku staatuse järgi ELANIKKOND 1 367 000 /2001/ 15 -74 A. RAHVASTIK u. 1 105 400 /80, 9%/ TÖÖJÕUD 711 200 /63, 7%/ HÕIVATUD 626 100 /87, 4%/ TÖÖEAST VÄLJAS 261 400 /19, 1%/ MAJ. MITTEAKTIIVNE 394 200 /36, 3%/ TÖÖTUD 85 200 /12, 6%/ PENSIONIEALISED (TÄIEND)ÕPPIMAS PALGATÖÖTAJAD 574 000 /92%/ MITTEPALGALISED 52 000 /8%/ HOOLITSEB PERELIIKME EEST TÖÖTUSE KESTUS Kuni 6 kuud – 36 600 7 -12 kuud – 11 700 13 -24 kuud – 13 700 üle 24 kuu – 23 100 HAIGE, INVALIID HEITUNUD MUUD Allikas: Eesti Statistikaamet ANDRES ARRAK 5 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööealine rahvastik (ka: töövõimeline elanikkond) – 15 kuni 74 aastane elanikkond Aktiivne rahvastik – tööjõud e. osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul Töötaja (ka: hõivatu) – inimene, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu ANDRES ARRAK Mitteaktiivne rahvastik – osa tööealisest rahvastikust, kes asub väljaspool tööjõudu e. ei osale tööturul Töötu – inimene, kes soo vib tööd teha ja on võime line tööd tegema, kuid kes ei leia tööd 6 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööpuudus Hõivatuse määr – näitab protsentuaalselt hõivatute osa kogu tööealisest rahvastikust Tööjõust osavõtumäär (aktiivsuse määra näitaja) – näitab, milline on aktiivse rahvastiku (tööjõu) osa kogu tööealisest rahvastikust Töötuse määr – väljendab protsentuaalselt töötute arvu tööjõus (töötud pluss hõivatud) Definitsiooni on välja töötanud: Rahvusvaheline Tööorganistasioon (inglise keeles International Labour Organisation, lühendatult ILO) Siirdetöötus – tööpuudus, mis tekib töökoha vahetamisel Struktuurne töötus – selline tööpuudus, mis tekib siis, kui tööjõu kvaliteet (oskused, hariduse tase ja kvalifikatsioon) ja paiknemine ei lange kokku töönõudmise vajadustega ANDRES ARRAK 7 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tabel 5. 2. ILO ja registreeritud töötuse näitaja võrdlus, 1998 aasta andmed RIIK ILO töötus Belgia Taani Saksamaa Kreeka Hispaania Prantsusmaa Iiri Itaalia Luksemburg Holland Austria Portugal Suurbritannia EESTI (2000 a. ) 9, 8 6, 9 9, 6 22, 1 12, 4 11, 8 12, 0 2, 5 6, 3 4, 4 7, 3 8, 2 13, 8 ANDRES ARRAK Registreeritud töötus 14, 0 8, 5 10, 5 4, 3 12, 0 18, 8 27, 3 2, 5 6, 0 5, 9 9, 8 7, 4 6, 6 8 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Muutused ja arengutendentsid Eesti tööturul Muutuse tööhõive struktuuris 70 60 50 40 Põllumajandus 30 Tööstus 20 Teenindus 10 0 Põllumajandus Tööstus Teenindus Eesti 1991 20, 4 36, 7 42, 9 EL 1965 Jaapan 1965 16, 4 40, 4 43, 3 23, 5 32, 4 44, 1 USA 1965 6, 3 35, 5 58, 2 Eesti 1995 10, 7 34, 9 54, 5 EL 1980 Jaapan 1980 9, 4 36, 9 53, 6 USA 1980 10, 4 35, 3 54, 2 3, 6 30, 5 65, 9 Joonis 5. 5. Muutused Eesti tööhõive struktuuris. Allikas: ESA ja OECD andmebaasid Tabel 5. 3. Hõive muutus majanduse kolmes põhisektoris (rahvastik vanuses 15– 69 aastat, tuhandetes) (%) 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 Majandus sektorid kokku 837, 9 825, 8 806, 6 761, 4 698, 9 675, 4 633, 4 619, 3 Primaar sektor 177, 3 164, 5 155, 4 137, 7 111, 8 95, 6 64, 6 310, 8 309, 6 298, 8 274 232, 4 219, 4 349, 8 351, 8 352, 5 349, 6 354, 7 360, 4 Sekundaar sektor Tertsiaar sektor 1997 1998 1999 2000 2001 613 602, 5 575, 3 568, 3 572, 2 60, 2 56, 5 53, 5 46, 7 40, 9 39, 5 216, 7 208, 4 204, 5 200, 1 185, 7 190, 4 189, 9 352, 1 350, 7 352 348, 9 343 336, 9 342, 8 Allikas: Eesti Statistikaamet ANDRES ARRAK 9 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Joonis. Hõive muut ja töötuse määr Eestis 1999 2002 Allikas: Eesti Pank ANDRES ARRAK 10 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Joonis 5. 6. Eesti tööpuuudus ja SKP kasv, Allikas: ESA ANDRES ARRAK 11 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööpoliitika Eestis ja Euroopa Liidus Aktiivne tööpoliitika – valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tege ledes ümberõppe orga niseerimisega passiivne tööpoliitika – valituse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajär gede leevendamisega, näiteks maksab töötu abiraha Tööpuuduse vastased meetmed : uute töökohtade loomine täiend ja ümberõpe hädaabitööd spetsiaalsed tööturuprogrammid töötu abiraha Euroopa Liidu tööturupoliitika uued põhisuunad toetuvad neljale põhisambale: uus ettevõtluskultuur töölerakendamise uus kultuur uuendustega kohandumise uus kultuur võrdsete võimaluste uus kultuur ANDRES ARRAK 12 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Uus ettevõtluskultuur: Printsiibi peamine eesmärk on uue ettevõtluskultuuri juurutamine eesmärgiga luua uusi ja paremaid töökohti. Olulisemaid prioriteete on ettevõtte loomise lihtsustamine Töölerakendamise uus kultuur : Kasvav lõhe tööjõu reaalsete teadmiste ja oskuste ning kaasaeg sele töökohale esitatavate nõuete vahel Selleks, et tagada kõigile töötutele tööturule sisenemine, võtavad liikmesriigid endale kohustuse pakkuda igale täiskasvanud töötule võimalus täiend õppeks kaheteistkümne esimese töötuks olemise kuu jooksul Igale noorele töötule võimaldatakse täiendõpe kuue esimese töötuks ole mise kuu jooksul ANDRES ARRAK 13 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Uute tingimustega kohanemise uus kultuur : Eesmärgiks on tööturuosaliste kohanemine kiiresti muutuva tehno loogiliste muuda tuste ja muutunud turusituatsiooni tingimustes. Selle eesmärgi saavutamiseks oleks vaja muuta sotsiaalse partnerluse põhimõtteid Euroopa Liidus: Sotsiaalsed partnerid peavad vastaval tasemel läbirääkimisi töötingimuste (kaasa arvatud tööaeg) paindlikumaks muutmiseks Töötingimuste paindlikumaks muutmine tähendab ühtlasi ka seda, et osalise ajaga ja paindliku töögraafikuga töötavatele inimestele antakse senisest suuremaid sotsiaalseid garantiisid Liikmesriigid peavad ettevõtete kohanemiseks uute tingimustega: Muutma investeeringud inimkapitali atraktiivsemaks, rakenda des fiskaalseid meetmeid. Maksusoodustusi kasutades tuleb soodustada ettevõttesisest koolitust Suunama tööturupoliitika rahalised vahendid stabiilsete töökohtade loomisele ja tööjõu kaasajastamise programmidele Regionaalpoliitika valdkonnas tuleks rakendada järgmisi poliitika meetmeid : Luua üleriigilised andmebaasid, mis võimaldaksid arvutivõrgu vahendusel mistahes riigi osas saada ülevaate vabade töökoh tade ja tööd otsivate inimeste kohta Finantseerida ettevõtlusalaseid uuringuid. Siiani puudub üle vaade tööandja vajadustest ja tulevikuplaanidest tööjõu osas eri regioonides. Kolimistoetused, mis oleksid suunatud kindlatele sihtgruppi dele, kes otsustavad asuda tööle ja elama piirkondadesse, kus vajatakse vastava kvalifikatsiooniga inimesi 14 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Võrdsete võimaluste loomise uus kultuur: Eesmärgiks on vähendada tööturul soolist diskrimineerimist, suunates spetsiaalseid vahendeid meeste ja naiste tööpuuduse erinevuste vähendamiseks ning ergutada uute töökohtade loomist naistele ANDRES ARRAK 15 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL