MAJANDUSE ABC 19 b MAAILMAMAJANDUSE ARENGUTENDENTSID Uus majandus

MAJANDUSE ABC 19 b. MAAILMAMAJANDUSE ARENGUTENDENTSID Uus majandus Aaastatel 1995 -1999 kasvas USA’s produktiivsus ja majandus tervikuna tempos, mis ületas “kuldajastut” 1913 -1972. Uut majandust (internet ning sellega kaasnev arvutite ja telekommunikatsiooni tehniline areng) on nimetatud industriaalseks revolutsiooniks, mis oma tähtsuselt isegi ületab 2. Industriaalset revolutsiooni 1860 -1900, mis andis maailmale elektri, mootori, õhutranspordi, kino, koduse kanalisatsiooni, ja mis tegi “kuldajastu” produktiivsuse kasvu võimalikuks. 90 ndatel on USA majandus näidanud enneolematut kasvutempot. Seda on seostatud arvutite üha madalamate hindade ning nende üha laialdasema kasutamisega. Uus majandus infotehnoloogia arengul baseeruv ja kasvav maj. See on avaldanud mõju inflatsioonile, EA-defitsiidile, produktiivsusele ja majandustsüklile. Tehnoloogiliste entusiastide hulka kuulub ka Alan Greenspan (“tehnoloogiliste innovatsioonide kiirus tekitab hüpoteesi, et hiljutine töö produktiivsuse kasv ei ole lihtsalt tsükliline fenomen vaid vihjab sügavamale muutusele majandusmaastikul”) Siiski on interneti osa ületähtsustatud: * Tarbija aeg on piiratud, internet lihtsalt asendab teisi lõbustuste ja informatsiooni hankimise viise; * Suur osa investeeringutest internetti on seletatav konkurentsiga turgude pärast (see jagab müüki ümber, mitte ei loo juurde); * Suur osa interneti sisust pole tegelikult uus, lihtsalt vanad informatsiooni vormid on mugavamalt kättesaadavamad; * Suur osa weebilehekülgede arengust lihtsalt dubleerib olemasolevaid info ja turunduse vorme (kasvatades kulusid, mitte tulusid); * Kogemus näitab, et suur osa võrgutarbimisest leiab aset töökohal. ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 19 b. MAAILMAMAJANDUSE ARENGUTENDENTSID Uus majandus On oluline eristada arvuteid tootvaid majandusharusid arvuteid kasutavatest. Arvutitootmine on kasvanud kiiresti ja muutunud ka efektiivsemaks. Samal ajal 96% majandusest kasutab arvuteid, mitte ei tooda neid. Vaadates mitte-arvuti majandusharusid saab rääkida arvutite 2 -sugusest mõjust: * investeerimisbuum, mis kasvatab kapitali kasvumäära (kapitali süvenemine) * Samal ajal mitte-arvuti harudes kasv ei kiirene (88% majandusest) ANDRES ARRAK 2 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 19 b. MAAILMAMAJANDUSE ARENGUTENDENTSID Martin Neil Bailey, IX’ 01 * 90 ndatel on olnud märke, et juba pikka aega arenenud uued tehnoloogiad hakkavad mõju avaldama majanduse üldseisundile (vaid viimased 5 a. ); * Majanduskasv on seotud produktiivsuse kasvuga. Kõrgtehnoloogia sektor on olnud investeerimisbuumi peamine vedur – investeerimiskaupade hind on langenud; * USA majandus on soodustanud tehnoloogilisi uuendusi – konkurents koos kasvavalt dereguleeritud majandusega, terav konkurents välisturgudel, soodus raha- ja EA-poliitika; * Kasv el. kohta on Jaapanis ja Euroopas olnud aeglasem. Need majandused on olnud rohkem reguleeritud ja väiksema konkurentsiga. IT kasutamist stimuleerib just konkurents; * Töötajate reaalpalk on kasvanud alates 1995 aastast kiiremini; * Spekulatiivne mull börsidel. Siiski on ettevõtete suurema turuväärtuse taga ka intangible capital ja uued tehnoloogiad. Suuremad tuluootused on toonud USA’sse väljast täiendavat kapitali; * Kuigi USA majandus on languses, kasvab produktiivsus endiselt, mis annab lootust väljuda langusest; * Eeskujulik rahapoliitika on siiski piiratud võimalustega. EA-poliitika baseerub liiga optimistlikel tuleviku. Prognoosidel. ANDRES ARRAK 3 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 19 b. MAAILMAMAJANDUSE ARENGUTENDENTSID USA sõjajärgeset majandust iseloomustas kiire SKT kasv, suht. madal tööpuudus ja mõõdukas inflatsioon. 1973 see ilus pilt tuhmus (Vt. Tabel 1). Viimane kümnend (1900 -2000) võrreldes perioodiga 1973 -1990 näeb hea välja. Kasv on siiski olnud aeglasem kui 60 ndatel – enamus kasvust dekaadi 2. pooles. Uue majanduse tähelepanuväärseim märk – USA aktsiaturgude tuge. Vus (hoolimata langusest viimasel aastal): US 1947 -1959 oli tulumäär 13, 9% A ed 1959 -1972 – 6, 1% uk as Alates 1972 tulumäär alanes oluliselt kü mn Oluline tõus alates 1995 en 2000’IQ – 25, 6% d Kasvu aluseks: produktiivsuse tõus 2001’IQ – 15, 6% 80 ndatel oli USA ettevõtete turuväärtus allpool füüsilise kapitali asendusmaksumust (Tobini Q oli < 1). 1990 see muutus (q = 1) ja 2000 oli q väärtus lähedal 2 -le. Samal ajal suur jooksevkonto puudujääk: 2000 – 4, 5% SKT’st. Samal ajal tugev väliskapitali sissevool (tugevad aktsiaturud). Samal ajal $ on kogu aeg tugevnenud (- kaubandusdefitsiit) ANDRES ARRAK 4 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 19 b. MAAILMAMAJANDUSE ARENGUTENDENTSID Uus majandus teistes industriaalmaades Joonis 19. 4. Produktiivsuse kasv 1996 2000, aasta keskmine %. Allikas: Economist Konvergents arenenud riikides? Eriti terav on erinevus USA ja Jaapani vahel. 1950 -1991 lähenes Jaapan kiiresti – 89% USA SKT’st el kohta, 2000 – 74%. 1980 -1995 kasvas SKT el. kohta USA’s ja Euroopas võrdselt; alates 1995 vahe suurenes. Kui USA tase 2000 oli 100, siis Euroopas 69 (sh. Prantsusmaa – 72, Saksamaa – 73, Itaalia – 70, Suurbr. – 69). Järeldus: Euroopa industriaalmaad ja EL tervikuna, samuti Jaapan opereerivad u. 2/3 peal USA majanduslikust tasemest. Viimased 5 a. on USA hõive ja töö produktiivsus kasvanud kiiremini kui teistel. ANDRES ARRAK 5 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 19 b. MAAILMAMAJANDUSE ARENGUTENDENTSID SKT el. kohta saab jagada kaheks: kuipalju tehakse tööd + kuipalju toodetakse igas tunnis Alaneval joonel on selgitus: kui tööpanus on väike, siis järelikult on see kontsentreerunud produktiivsemasse sektorisse (Prantsusmaa). Samal ajal USA’l on nii suur hõive kui kõrge produktiivsus. Erinevate riikide kodanikud langetavad erinevalt valiku töö koguse ja saadava tulu vahel. Eurooplased valivad rohkem vaba aega ja madalama SKT. Kuidas on see seotud uue e. informatsiooni-majandusega? Äkki ei olegi. On ju Jaapanis arenenud kõrgtehnoloogia sektor. OECD andmetel oli 2000 IT sektori osakaal SKT’s Jaapanis suurem kui USA’l. Samal ajal Euroopa lakkas lähenemast USA’le 80 ndatel – so juba enne infotehnoloogilist revolutsiooni. Ehk ei tohi IT osa majanduskasvus üle hinnata. IT üksinda ei põhjusta selliseid kasvuerinevusi. ANDRES ARRAK 6 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 19 b. MAAILMAMAJANDUSE ARENGUTENDENTSID Selgitus: Kuna Jaapan ja Euroopa alustasid konvergentsi madalamalt tasemelt kui USA – pidanuks nad arenema kiiremini. Kuna nii Jaapan kui Euroopa kaotasid suure osa oma kvalifitseerimata tööjõust USA’le, oleks produktiivsus kasvama mujal kiiremini kui USA’s. Kuna seda ei juhtunud, siis annab see tunnistust, et Euroopa ja Jaapan ei kasutanud efektiivselt ära uue tehnoloogia võimalusi. 2001 läbi viidud (Bart van Ark) uurimus näitas, et kasvuerinevused on suures osas seletatavad USA suurema ja efektiivsema IT-sektoriga, kuid ka selle sektori mõjuga ülejäänud majandusele. Euroopa hädade peapõhjus on just mitte-IT-sektori aeglasem areng. USA majandus on avatum ja konkurentsitihedam. Uuriti – milline on hinnatase konkreetses riigis võrreldes madalaima hinnaga maailmaturul: USA’s keskmiselt oli see 15% kõrgem Saksamaal 62% Suurbritannias 42% Hollandis 60% Jaapanis 85% Tööturu paindlikkus: Üks selgitus tööpuuduse kasvule Euroopas – vanades harudes hõive langes aga uutes ei loodud samavõrra juurde. Euroopas väga helded Tööüuuduse, töövõimetuse ja varajase pensioni soodustused. + kõrged miinimumpalgad. USA’s loodi palju töökohti madalapalgalistele väheste oskustega töölistele (kuid mitte ainult). 90 ndatel loodi 1, 5 milj. töökohta IT-teenuste valdkonnas. ANDRES ARRAK 7 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 19 b. MAAILMAMAJANDUSE ARENGUTENDENTSID Nõudmise-poolne majandus: Jaapan peab kasvu taastamiseks lahendama finantsturu probleemid. Ent peapõhjus on siiski majanduse struktuuris. Jaapanlased tegid rohkem tööd ja nende tootmine on kapitalimahukam: kui nad siis see. Juures tootsid 2000 vaid 74% USA toodangust, siis viitab see finantsprobleemide kõrval ka olulistele strukturaalsetele efektiivsuse probleemidele. Kapitali on paigutatud valedesse harudesse – pangad ei saanud laenudis tagasi – kuhjusid probleemid panganduses. Ka Euroopas pole rangem rahapoliitika aidanud kasvule kaasa. Iirimaa on näidanud head eeskuju: avatus, välisinvesteeringud. 2000 oli Iirimaa SKT 81% USA omast (1986 – 43%). Järeldused: USA–Euroopa–Jaapan: USA kasv baseerub suurele ja dünaamilisele kõrgtehnoloogia sektorile. USA on kasutanud esimese käigu eelist – USA firmad domineerivad mitmetes turuosades. Kuid kogemus näitab, et see eelis ei kesta kaua. Konkurents IT’d kasutavates harudes suurendab nõudlust IT järele. Iga riik võib osta IT’d, isegi siis kui ta seda ise ei tooda. Euroopa ja Jaapani võimalus saada kasu uutest tehnoloogiatest, on lasta toimida majanduslikul evolutsioonil. Seejuures, see pole mitte Uus võimalus. ANDRES ARRAK 8 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 19 b. MAAILMAMAJANDUSE ARENGUTENDENTSID Uus majandus ja tsükkel On avaldatud arvamust, et uues majanduses on tsükkel surnud. Ent viimaste kvartalite langus on selle kummutanud. Viimase tsükli analüüsi saab teha alles hulga aja pärast. Pärastsõjajärgne suhteline stabiilsus oli meeldivaks kogemuseks võrreldes ennesõjaaegse ebastabiilsusega. Kuigi 2000 hakkas tempo langema, oli see enne hirmuäratav. Huvitav asjaolu: uue majanduse laovarude juhtimine ei suutnud ära hoida klassikalist laovarude-tsüklit. Ka kõrgtehnoloogilistel firmadel kuhjusid liigsed varud. Siiski – efektiivsus jae- ja hulgikaubanduses on samuti oluliselt tõusnud. Informatsiooni töötlemine on efektiivne. Ent järsk kasvu aeglustumine mõjus sellele vaatamata. Järeldus: tsükkel pole surnud, ent väljumine langusest on kiire. ANDRES ARRAK 9 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 19 b. MAAILMAMAJANDUSE ARENGUTENDENTSID Uus majandus ja makropoliitika 80 ndatest alates on tsükkel olnud pehmem; ka käesolev langus pole midagi eriskummalist. Majanduslik ebakindlus pole süvenenud. Ent situatsioon on sellegipoolest väga erinev. Küsimus kas uus majandus võib viia aastakümneid kestvale kasvule, või ootab ees uus ebastabiilsuse periood? Varem oli poliitikute jaoks olukord lihtsam. Arthur Okun defineeris potentsiaalse tootmismahu (QPOT), mis kasvab määraga, mis sõltub produktiivsuse ja tööjõu kasvu määrast – kumbki on prognoositavad. See aga ei tähendanud, et lühiajaline majanduslik või eelarveline prognoosimine oleks olnud lihtne ülesanne, vastupidi. Jooksev SKT ei tarvitse = potentsiaalne. Kõigele vaatamata on valitsused jäänud viimasel 25 aastal hätta nii pot. Q kasvu kui pikaajalise EA-positsiooni prognoosimisega. 90 ndate keskel oodati, et majandus hakkab kohe langema, kuid …. . Peamine vigade allikas on produktiivsuse trendi äraarvamatus – mis teeb pot. Q äraarvamise raskeks. Jaanuaris’ 01 hindas Kongressi komitee järgmise 10 a. EA-ülejäägiks 3, 1 trlj. $. See võimaldas esitada ettepaneku maksude alandamiseks 1, 35 trlj. $. Tegelikult on aga langus olnud suurem + kasvavad kaitsekulutused. ANDRES ARRAK 10 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 19 b. MAAILMAMAJANDUSE ARENGUTENDENTSID EA-poliitilised järeldused: * Olla maksukärbetega ettevaatlik ja püüda säilitada EA-ülejääki. Pikaajaline EA-positsioon pole eriti optimistlik; baby-boomer’id hakkavad pensioniikka jõudma; * Jõuline maksude kärpimine pole kasulik ka suure jooksevkonto def. juures (4, 5% SKT’st). Rahvuslikku säästu on vaja tõsta; * Maksukärped mõjutavad raha&EA-pol. mõju - % tõuseb, pärsib investeeringuid ja produktiivsust; * Majandus on kasvanud range EA-distsipliini tingimustes, pole vaja seda muuta; * Pikaajaline EA-ülejäägi prognoos ei tarvitse paika pidada. Raha-poliitilised järeldused: Kümnendi rahapoliitika on olnud suurepärane. See aga ei tähenda, et ees ei seisaks raskeid valikuid ja poliitika efektiivsus ei tarvitse olla ka edaspidi samasugune – tingimustes, kus kasvupotentsiaal on oluliselt kahanenud. 2000 keskpaigast algas langus ja FED’lt oodatakse jõulisi samme /FED alandas 11 x %/ ANDRES ARRAK 11 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC 19 b. MAAILMAMAJANDUSE ARENGUTENDENTSID Järeldused uue majanduse makroökonoomiliste rakenduste osas: Kaasaegse infotehnoloogia rakendamine kasvava globaliseerumise, terava konkurentsi ja range raha&EA-poliitika keskkonnas on parandanud majandusarengut 90 ndatel. 90 ndate II poole produktiivsuse kasv on olnud majanduskasvu, madala inflatsiooni ja tööpuuduse, kasvava reaalpalga, tugeva aktsiaturu, kapitali sissevoolu, EA-ülejäägi ja kasvava elatustaseme peamine põhjus. IT-sektor on kasvanud ise kiiresti + kapitalikaupade hinnad on alanenud. IT-sektorit on hoidnud kasvama peamiselt kasvav nõudlus teenuste sektori poolt Euroopa IT-sektor on tunduvalt tagasihoidlikum, Jaapanis on see olemas. Mõlemad jäävad USA’le alla IT produktiivsel rakendamisel. Põhjused: takistatud on struktuursed muutused majanduses, konkurents on piiratud. Uus majandus on küll parim termin iseloomustamaks toimunud muutusi, kuid ta on ka ohtlik termin, kuna sisendab tuleviku suhtes liigset optimismi. Kui juhtub, et produktiivsuse kasv aeglustub – lööb see segi paljud toiminud skeemid. Aug 9 th 2001 From The Economist print edition ANDRES ARRAK 12 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL