Maismaataimede teke HelleViivi Tolk hvtolkut ee Eesti Biokeskus

Maismaataimede teke Helle-Viivi Tolk hvtolk@ut. ee Eesti Biokeskus 25. märts 2014 Bryophytes – sammaltaimed Lycophytes – koldtaimed Euphyllophytes – sõnajalad ja seemnetaimed

Maismaataimede teke Krüptospoorid: Fossiilsed spoorid Ordoviitsiumist 475 - Mat Omaanist, 4 -s grupis, 2 -s grupis Arvatavasti maksasammalde sarnased taimed. Esimesed maismaa soontaimed tekkisid Siluri lõpus. Silurist nematofüüdid

Taimed Hilis-Silurist kuni Hilis-Devonini olid levinud imelikult suured taimed. Prototaxites. Suurim (ca 8 m) Saudi-Araabiast. Algne rekonstruktsioon. 2010. a hüpotees Prototaxites’e “tüved” on tegelikult iseeneslikult kokkurullunud maksasamblavaibad. See seletab ka seenestruktuuride rohke esinemise.

Soontaimede teke (420 Mat) Archaeopteris (380. . . 320 Mat), ja Wattieza (385 Mat), – Devonis. Karbonis on seemnetaimede lähimad sugulased. Archaeopteris. Üsnagi puu sarnane, moodustas ilmselt juba puitu.

Soontaimede teke Maismaataimedele kõige lähemks peetakse mändvetikaid. • Ordoviitsiumi lõpul - Siluri alul pidi toimuma sammalde areng. • Soontaimed tekkisid Siluris ca 420 Mat. • Devonis toimus sõnajalgade, osjade (kidad), koldade mitmekesistumine, mis jätkus Karbonis. • Paljasseemnetaimed lisandusid Karbonis. • Katteseemnetaimed (õistaimed) tekkisid Triiases. • Tänapäeval on siin seemnetaimede hulgas peale okaspuude ja õistaimede ka Ginko, tsükaadid (kaugelt vaadates palmisarnased taimed) ja Welwitschia.

Mõned näited Siluri-Devoni ülemineku ajast on teada maksasammalde, ja kõdersammaltaimede esinemine. Lisaks neile on mitmeid teisi väikeseid taimefossiile Silurist ca 420 Mat – Cooksonia ja Caia. Samast on teada ka esimesed kollad. Ühed vanimad kollalaadsed (430 Mat) on teada hetkel Kalana kärjaarist (2013) Cooksonia (O. Tinn, 2013)

Mõned näited Vanimad Euphyllophyta (sisaldab seemnetaimi ja sõnajalgu) esindajad ca 390 Mat: Pertica, Psilophyton Kidataimed, osjade eellased, esimesed teada Devonist 380 Mat (Ibyka), pisut hiljem esimesed sõnajalgtaimed (Rhacophyton). Psilophyton Rhacophyton Ibyca Pertica

Mõned näited Seemnetaimed (Spermatophyta) samuti Devoni lõpust: Elkinsia – 370 Mat, Crossia – 380 Mat. Hõlmikpuud (Ginkophyta) on teada Permist. Karbonis saavutasid suure leviku osjad (Calamites), sõnajalgtaimed, kollad, aga ka seemnetaimed. Elkinsia Paljasseemnetaimed – Karbonist vähemalt 310 Mat (Walchia) - küpressilaadne Walchia Katteseemnetaimed – Triaasest , 240 Mat - õietolm Calamites

Taimed Devonis tekkis juurde mitmeid koldade ja sõnajalgade hulka kuuluvaid taimi. Esimesed algelised seemnetaimed tekkisid Devoni lõpul.

Katteseemnetaimed Amborella trichopoda on molekulaarandmetel kõige lähemal tänapäevastele katteseemnetaimedele. Ürgsed on samuti vesiroosid ja magnooliad. Ühe ja kaheidulehelised eristusid kõige hiljem. “basaalsed” katteseemnetaimed Amborella trichopoda Kaheidul. üheidul. magnooliad Tähtaniis vesiroosid Amborella vesiroos Tähtaniis Illicium floridanum Õistaimede oletatav puu (Magnolia grandiflora)

Katteseemnetaimed Ajaskaala peamiste taimerühmade tekkel. (Clarcke et al. 2011) Molekulaarkel la analüüs: 568– 815 Mat “ladva”embrüofüütidele Ja 175– 240 ”ladva”õistaimedele.

Katteseemnetaimed Vanimad fossiilid on Keskaegkonnast: õietolm juba Triiasest, taimed Juurast ja Kriidist. Õietolm viitab juba kaugelearenenud sugulisele paljunemisele õistaimede hulgas juba 245 Mat (Šveits). (Hochuli & Feist. Burckhardt, 2013)

Katteseemnetaimed Taimed Juurast ja Kriidist. 5 cm Võimalik, et taimel olid eristunud isas- ja emasõied. Archaefructus sinensis, 125 Mat, Hiina (1998) Schmeissneria – 160 Mat, Hiina (2007)

Katteseemnetaimed Vanimad fossiilid on Keskaegkonnast. Merevaiku kapseldunud õis. (Poinar et al. , 2013) Õistaimede mitmekesistumine sai toimuda iseäranis hoogsalt koos putukatega koevolutsioneerudes. Kaheiduleheline: üsnagi tänapäeva tulikalise moodi taim 125 Mat Hiinast (Sun et a. 2011)

Taimed K/T ülemineku eel 65 Mat Tüüpilised taimefossiilid Kriidi lõpust ja Paleogeenist Põhja-Ameerikas

Oligotseen ja kliima jahenemine – C 4 fotosünteesi teket võib ka ilmselt seostada Oligotseeni kliima jahenemisega. • Kõrreliste hulgas C 4 - taimed (Tänapäeval näiteks mais, sorgo, suhkruroog) olid olemas ca 32. . . 34 Mat, vähemalt Edela-Euroopas. • Üheiduleheliste liikidest on 40 % C 4 -taimed, aga kaheidulehelistest ca 4%. • C-4 fotosüntees ei ole monofüleetiline, vaid palju kordi sõltumatult tekkinud. • Kõrreliste õietolmu on kindlalt teada 55. . . 60 Mat Lõuna-Ameerikast ja Aafrikast, aga need olid veel C 3 -taimed. http: //geology. gsapubs. org/content/early/2010/10/05/G 31117. 1. abstract Urban et al 2010 Isotopic evidence of C 4 grasses in southwestern Europe during the Early Oligocene–Middle Miocene. Geology

Maismaataimede teke Praegune konsensus taimede evolutsiooni hüpoteesides molekulaarandmete põhjal (2012).

Maismaataimede teke: kokkuvõte • Esimesed taimed maismaal olid Ordoviitsiumis samblad. • Siluri lõpus: • helviksammaltaimede ja kõdersammaltaimede mitmekesistumine • koldtaimede teke • Devonis: • koldtaimede mitmekesistumine, sõnajalgtaimede teke, • seemnetaimede eellased. • Karbonis: • Koldade, osjade , sõnajalgtaimede edasine mitmekesistumine • Paljaseemnetaimede teke • Triiases: • Katteseemnetaimede teke • Juura-Kriidi üleminekul: • Ühe-ja kaheiduleheliste lahknemine. • Oligotseenis: efektiivse C-4 fotosünteesi teke Bryophytes – sammaltaimed Lycophytes – koldtaimed Euphyllophytes – sõnajalad ja seemnetaimed