Maamaksumra muutmine Eha Vrk 28 november 2007 Tallinna

Maamaksumäära muutmine Eha Võrk 28. november 2007

Tallinna maamaksumäär Eesti üks madalaim Tänane maamaksumäär Tallinnas - 0, 6 % Harjumaa omavalitsuste keskmine maamaksumäär - 1, 79% Eesti omavalitsuste keskmine maamaksumäär - 1, 82% Omavalitsus Maksumäär % Kuressaare linn Kärdla linn Viljandi linn 1, 5 2 1, 2 Valga linn Harku vald Saku vald Jõelähtme vald Keila 1, 7 2, 5 1, 7 2 2

Maamaksumäär õiglaseks ehk turuhinnale vastavaks • maksumäär on seisnud paigal 6 aastat, kinnisvarahinnad on tõusnud ligikaudu 10 korda • Tallinnas on maa kõige kallim, aga maamaksu määr samal ajal kõige madalam • Viimane maa korraline hindamine riigi poolt 2001. a Tulemus: näiteks Mähel arvutatakse täna maamaksu lähtudes maa ruutmeetri hinnast - 240 krooni, mis on ligi 10 korda vähem, kui maa tegelik väärtus. • Tallinna 2008 -2011 aasta eelarvestrateegiasse on maamaksust laekuvate tulude oluline kasv sisse planeeritud teadmisel, et maa korraline hindamine viiakse riigi poolt läbi hiljemalt 2008 aastal.

MAAMAKS ÜHISKANALISATSIOONI EHITUSEKS ! • Riik on Euroopa Liidu ees võtnud kohustuse ühisveevärk ja kanalisatsioon korda seada 2011. aastaks. Tänu Tallinna Vee erastamisele Jüri Mõisa poolt eurorahasid Tallinn selleks kasutada ei saa. • VÄHENDAME KESKKONNAREOSTUST • Analüüsid: 5%-i Tallinna elanike kogumiskaevudest pinnavette imbuv reovesi halvendab pealinna mererandade ja siseveekogude seisundit. • MAJAOMANIKU KULUD REOVEELE VÄHENEVAD Ühe kuupmeetri reovee ärajuhtimise tasu on 11 krooni ja 47 senti; ühe kuupmeetri reovee äravedu kogumiskaevudest maksab keskmiselt 80 -100 krooni. Pirita Merivälja, Nõmme ja muude elamupiirkondade inimeste kulud seoses reovee ärajuhtimisega vähenevad pärast aastas 7 -10 korda • Nõmmele hakatakse kanalisatsiooni ehitamiseks kulutama 300 miljonit aastas (peaaegu kahekordne karv) ja Pirital 200 miljonit aastas

ELAVDAME MAJANDUST • Maamaksumäär Tallinnas alates 01. 2008 - 1, 5 % • Absoluutsummana kõige rohkem tõuseb maamaks ärimaa omanikele. • Majandusteadlane Paul Tammert (Äripäev, 2003) rõhutab, et maamaksu määra tähendus selles ongi, et ta ergutab omanikke kasutama maad.

Maksustamishindade ja 20062007. a tehinguhindade võrdlus Maksustami s hind (keskmine*), kr/m 2 Tehing hind (keskmi ne), kr/m 2** MH j THerinv us, % 900 m 2 elamuma a krundi MH, kr 900 m 2 elamumaa krundi MM (0, 6%), kr 900 m 2 elamumaa krundi MM (1, 5%), kr 900 m 2 elamumaa krundi TH, kr 900 m 2 elamumaa krundi MM (0, 6%) TH baasil (mediaan), kr MM (1, 5%) ja TH baasil arvutatud MM (0, 6%) erinevus, % Haabersti 260 1 635 628, 8 234 000 1 404 3 510 1 471 500 8 829 251, 5 Kristiine 330 1 650 500, 0 297 000 1 782 4 455 1 485 000 8 910 200, 0 Nõmme 300 1 590 530, 0 270 000 1 620 4 050 1 431 000 8 586 212, 0 Pirita 330 1 840 557, 6 297 000 1 782 4 455 1 656 000 9 936 223, 0 MM maamak s MH maksust amishin d * - linnaosasse jäävate hinnatsoonide elamumaa m 2 maksustamishindade aritmeetiline keskmine ** - Maa-ameti tehingute andmebaas, 2006 - 2007. a toimunud elamumaa tehingute aritmeetiline keskmine (http: //www. maaamet. ee/kinnisvara/htraru/Start. aspx)

Maamaksumäärade muutmine Toetus maamaksu tõusu hüvitamiseks - pensionisaajate maksuvabastuseks kuni 500 krooni ulatuses, kaalumisel selle summa tõus vähemalt 700 kroonini. - Represseeritud on maamaksust vabastatud sajaprotsendiliselt - vahe hüvitamine (1996 ja 2001 aasta hindamistulemused) Kokku ca 4, 8 milj Maamaksuvabastust taotlevate inimeste arv on seni iga aasta vähenenud. 2004. aasta kulus maamaksuvabastuseks 357 310 krooni 2005. aastal vaid 246 687 krooni 2006. aastal 198 812 krooni

TÄNAN!