MAALER Juba kaugelt ngi Keeleke et nende maja

MAALER • Juba kaugelt nägi Keeleke, et nende maja juures töötas punaste vuntsidega maaler, kes värvis pintsliga maja katust.

“MAALER” – keelekida venitamine ja keelelihaste tugevdamine. • 15. )Harjutus: • Naeratame , avame suu! • Liigume keeletipuga mööda suulage ette ja taha, siis edasi ja tagasi. Liigume aeglaselt, kuni 8 -ni lugedes! SEE HARJUTUS SOBIB R-I EELHARJUTUSENA.

KEELEKE RUTTAB KOJU. KORDA SALMIKEST JÄRELE! Nüüd pärast pikka rännuteed ma jälle kodu poole teel. • Ma veidikene väsinud, kuid ikka rõõmus meel. • Vaid üle künka minna vaja, sealt paistabki mu kodumaja!

TAIGNA SÕTKUMINE! • • Keeleke ehmus ja jooksis koju ema juurde. Kodus lõhnas nii hästi, sest ema küpsetas maitsvaid pirukaid. Keeleke aitas emal tainast rullida ja sõtkuda. • TEEME, MIS ME TEEME? TEEME TAIGNARULLIKESE. • SAAME, MIS ME SAAME? • SAAME SAIAPULLIKESE.

“VALMISTAME TAINAST” • 15. ) Harjutus: • Aitame Keelekest! • 1) Naeratame, avame suu! • Hammustame (mälume) hammastega laia lõtva keelt – ta- , alustame keele tipu poolt ja liigume keele pära suunas või vastupidi! (“sõtkumine”) • 2) Hammustame keele hammaste vahele (huuled vabalt) ja veame ta jõuliselt läbi hammaste! (“rullimine”) • Kordame 5 – 10 korda!

“PANNKOOGID!” • • • Kui tainas valmis sai, hakkasid ema ja Keeleke pannkooke küpsetama. Näitame, missuguseid pannkooke Keeleke küpsetas! 16. )Harjutus: • Naeratame, avame suu, asetame laia keele alumistele huultele! • Hoiame liikumatult seda asendit, kuni loen 5 -ni, siis 10 – ni!

MAITSEV MAASIKAMOOS. • • • Keeleke sõi koos emaga maitsvaid pannkooke. Kõik huuled said magusa maasikamoosiga kokku. Limpsime huuled hoolikalt puhtaks! KORDA JÄRELE: • Kooke sõime mõnuga, aga huuled said meil moosiga. Keeleke nüüd ruttu tööle, huuled hästi puhtaks teeme!

HUULTE “LIMPSIMINE” • • • harjutus keeletipule ja –külgedele. 17. )Harjutus: Naeratame, avame suu! Limpsime keeletipuga ringikujuliselt avatud huuli a- hääliku hääldusasendist kord ühes, siis teises suunas suuava järk-järgult suurendades, Ülemisele huulele jäi veel moosi. Limpsime ka selle ära! Naeratame, avame suu! Keeletipuga limpsime ülemist huult. Keel liigub ülevalt alla suhu. Liikuma peab ülksnes keel, mitte aga huuled ja alalõualuu. Alumisele huulele püüda keelt mitte toetada.

IMEKAUNIS TASSIKE. • • Nüüd hakkas Keeleke teed jooma. Tal oli väga ilus tass. KORDA JÄRELE! Maitsvaid koogikesi sõime, Lauale nüüd tassid tõime. Tassis maitsev tee nüüd aurab, tass aga ise rõõmsalt naerab.

“TASS” - harjutus keele külgedele, keele ees - ja keskosale. • Näitame, missugune tass oli Keelekesel! • 18. )Harjutus: • Naeratame! Avame suu! Toome laia ülestõstetud külgedega keele “ tassikesena “välja ja venitame teda nina poole. • Alumine huul ja hambad keelt ei aita! • Hoida keelt selles asendis 5 – 10 sekundit! • Korrata harjutust 4 -5 korda!

HAMMASTE PESEMINE. • Kui Keeleke oli oma ilusast tassist tee ära joonud, oli aeg magama minna. • Keeleke läks hambaid pesema. • Korda järele! HAMBAID IKKA PESEN MA, HOMMIKUL JA ÕHTUL KA! PESEN KAELA, NÜHIN KÕRVU, HÄSTI KUIVAKS KUIVATAN. MA EI KARDA SEDA VAEVA, SEST MA PUHTUST ARMASTAN.

“HAMBAHARI” – saavutada keeletipu pingutus ja liikuvus! • • • . 19. Harjutus. Naeratame, avame suu. Huuled peavad olema hästi naerul, nii et hambad oleksid hästi nähtavad. Keele tipuga tugevalt alumiste hammaste taga paremalevasakule liikudes “puhastame” alguses alumisi hambaid seestpoolt , siis samamoodi ülemisi hambaid! Alalõualuu ja hambad hoida paigal! Seejärel “puhastame” hambaid samamoodi ka väljapoolt! Kordame liigutusi 8 -10 korda!

LÕÕTSPILLIMÄNG. • Äkki kuulis Keeleke lõbusaid lõõtspilli helisid. “Huvitav, kes mängib õhtul nii lustakalt, et tahaks lausa tantsida? ” mõtles Keeleke ja jooksis aknale vaatama. • Kännul istus jänesepiiga ja mängis mõnuga. Oli imeilus suveõhtu ning keegi ei tahtnud veel magama minna.

“PILLIMÄNG”-arendada keele eesmise • 20. )Harjutus: ja keskmise osa jõudu ja liikuvust. • Naeratame, avame suu, imeme laia keele vastu suulage ja hoiame keelt seal paigal. • Samal ajal tugevasti alumist lõualuud liigutades avame ja sulgeme suud. • Jälgida, et keele asend ei muutuks! • Harjutust saab kasutada -Khääliku eelharjutusena.

HEAD ÖÖD, KEELEKE! • VARSTI KÄTTE JÕUAB ÖÖ, LÕPPENUD ON MÄNG JA TÖÖ! • Päike loojus. • Kõik heitsid magama. • Ka Keeleke puges voodisse. • “Head ööd, armas Keeleke! • Soovime sulle kauneid unenägusid!”

Lisa: MÄNGUD !

1) RÜTMIHARJUTUSED ERINEVATE RÜTMIDE TAJUMISEKS JA JÄLJENDAMISEKS: • Koputame või plaksutame rütmi! • Suurte ringide puhul koputame tugevasti ja peatudes, väikeste puhul aga hästi kergelt ja nõrgalt. • Täiskasvanu koputab ette! • Nimeta pildil olevad pillid! • Kujuta häälega ja liigutustega kuidas sa mängiksid KLAVERIT, LÕÕTSPILLI, PASUNAT, TRUMMI, VIIULIT, KITARRI!

2)FONEEMITAJU JA -KUULMISE ARENDAMINE: • • • Tüdruk laulab: ”A-a-a-a” ! Hunt ulub: “U-u-u-u” ! Hiireke piuksub: “I-i-i-i “! Laulja laulab: “O-o-o-o “! Karu uriseb: “Õ-õ-õ-õ”! • Jäljenda kõiki, kes on pildil! • Mõistata, kes laulis oma laulukese enne, kes pärast! (Täiskasvanu häälib valikuliselt kahte häälikut järjest, näiteks: ”A-a-a-a; U-u-u-u”. )

3) KES HÄÄLITSEB? – HÄÄLE KÕRGUSTE ERISTAMINE JA HÄÄLE TREENIMINE: • • Aasal on loomaemad koos oma lastega: KITS JA KITSETALL; LEHM JA VASIKAS; HOBUNE JA VARSS; LAMMAS JA TALL; SIGA JA PÕRSAS. Täiskasvanud loom häälitseb madala häälega, loomalaps aga kõrgema hääletooniga. (LOGOPEED HÄÄLDAB ETTE KÕIKIDE LOOMADE HÄÄLITSUSED. ) Laps kordab järele ja pärast mängitakse mõistatamise mängu!

Kasutatud kirjandus: • • • 1) Elena Kosinova “Uroki logopeda”- Moskva , 2003 2) T. Espe “Logopeedia alused” Tallinn, 1973 3) M. MALZEVA “Moi logopeditseskij albom” Jaroslavl, 2001 4) E. Lepik “Kõnearendus alakõnelejate rühmas. ” Tallinn, 1986 5) J. Silberg “Arendavaid mänge” 2003