Maa kui ssteem 1 Vaata pilti ja mtle

  • Slides: 23
Download presentation
Maa kui süsteem

Maa kui süsteem

1. Vaata pilti ja mõtle, mis on meie planeedi peamised osad, mis toimivad kui

1. Vaata pilti ja mõtle, mis on meie planeedi peamised osad, mis toimivad kui süsteemid? Apollo 17 astronaudid tegid Maast juuresoleva pildi oma lennul Kuule 1972. aastal. Kõik, mis tookord moodustas Maa kui süsteemi, moodustab seda ka praegu – selles mõttes on Maa kinnine süsteem. Kõik ained, nii tahkes, vedelas, kui ka gaasilises olekus liiguvad plneedi ühest osast teise ja kõik protsessid, mis muudavad energiat ühest vormist teise moodustavadki Maa süsteemi.

Õhk, vesi, muld, kivimid ja organismid kui Maa peamised osad toimivad koos kui keeruline

Õhk, vesi, muld, kivimid ja organismid kui Maa peamised osad toimivad koos kui keeruline süsteem. Maa sfäärid ÕHK – atmosfäär ELUSORGANISMID – biosfäär VESI – hüdrosfäär MULD – pedosfäär KIVIMID – litosfäär

2. Kirjelda igat Maa sfääri nimetades omadusi ja protsesse, mis seal toimuvad. atmosfäär hüdrosfäär

2. Kirjelda igat Maa sfääri nimetades omadusi ja protsesse, mis seal toimuvad. atmosfäär hüdrosfäär biosfäär pedosfäär litosfäär

3. Kas pilved on osa atmosfäärist või hüdrosfäärist? Selgita.

3. Kas pilved on osa atmosfäärist või hüdrosfäärist? Selgita.

Maa sfääride vahelised seosed • Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja

Maa sfääride vahelised seosed • Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad. Protsesse, kus aine ja energia liigub ühest sfäärist teise nimetatakse sfääridevaheliseks vastasmõjuks. Bud Rusho, Bureau of Reclamation, 1984 Glen Canyon Dam holds back the waters of the Colorado River to form Lake Powell.

4. Tooge selle pildi abil näiteid sfääridevahelistest seostest 1. atmosfäär↔hüdrosfäär 2. pedosfäär↔ hüdrosfäär 3.

4. Tooge selle pildi abil näiteid sfääridevahelistest seostest 1. atmosfäär↔hüdrosfäär 2. pedosfäär↔ hüdrosfäär 3. litosfäär↔hüdrosfäär 4. biosfäär↔litosfäär 5. atmosfäär↔biosfäär

5. Milliste sfääride vahelisi seoseid võiks käsitleda selle pildi abil?

5. Milliste sfääride vahelisi seoseid võiks käsitleda selle pildi abil?

Sfääridevahelised seosed • Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad

Sfääridevahelised seosed • Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (atmosfääri). • Inimesed (biosfäär) kasutavad masinaid (need on toodetud litosfääri materjalidest), et harida põlde, atmosfäär annab taimedele (biosfäär) sademeid. • Taimed (biosfäär) kasutavad päikeselt saadabvat energiat. Kui inimesed või loomad (biosphere) söövad taimi, siis nad omastavad energiat, mis on ladestunud taimedes. Inimesed kulutavad osa saadud energiast ehitamisele jmt.

6. Iseloomusta järgnevate piltide põhjal, kuidas liigub aine ja muutub energia sfääride vahel. •

6. Iseloomusta järgnevate piltide põhjal, kuidas liigub aine ja muutub energia sfääride vahel. • Leia ja nimeta iga pildi kohta, millised sfäärid seal teineteist mõjutavad. • Kirjelda sfääridevahelisi seoseid, mida näed pildil. • Kus võimalik, jälgi kõikide sfääride vahelisi seoseid.

Pildid on tehtud kaardil kujutatud kohtades

Pildid on tehtud kaardil kujutatud kohtades

A. Troopiline saar Indoneesias James Mc. Vey, NOAA John Mc. Colgan, BLMA.

A. Troopiline saar Indoneesias James Mc. Vey, NOAA John Mc. Colgan, BLMA.

B. Metsatulekahju Montana osariigis USA-s John Mc. Colgan, BLM B. .

B. Metsatulekahju Montana osariigis USA-s John Mc. Colgan, BLM B. .

C. Naftapuurtornide põlemine Kuweidis Pärsia lahe ääres NASA

C. Naftapuurtornide põlemine Kuweidis Pärsia lahe ääres NASA

D. Suessi kanal Egiptuses NASA

D. Suessi kanal Egiptuses NASA

E. Tuulikud Inglismaa rannikul EPOD/USRA

E. Tuulikud Inglismaa rannikul EPOD/USRA

F. Etna vulkaani purse Sitsiilia saarel Itaalias Earth Observatory, NASA GSFC

F. Etna vulkaani purse Sitsiilia saarel Itaalias Earth Observatory, NASA GSFC

Inimtegevuse mõju Maale kui süsteemile • Inimesed on küll väikene osa biosfäärist, kuid me

Inimtegevuse mõju Maale kui süsteemile • Inimesed on küll väikene osa biosfäärist, kuid me mõjutame Maad väga oluliselt. Maal elab üle 6 miljardi inimese ja igaüks avaldab Maale teatud mõju. Sinu igapäevane mõju Maa sfääridele võib tunduda imeväike, kuid kui see väike mõju korrutada inimeste arvuga (6 miljardiga), siis on see vägagi märgatav. • Mitmed inimeste toimingud nagu näiteks fossiilkütuste põletamine, avaldavad Maale lausa globaalset mõju.

7. Kirjelda mõningaid (vähemalt 3) inimtegevusi, millel on lõpptulemusena üleilmne mõju.

7. Kirjelda mõningaid (vähemalt 3) inimtegevusi, millel on lõpptulemusena üleilmne mõju.

8. Millist mõju avaldad Sina Maale kui süsteemile? • Mõtle sellele, kuidas Sina kui

8. Millist mõju avaldad Sina Maale kui süsteemile? • Mõtle sellele, kuidas Sina kui osake biosfäärist, mõjutad/muudad atmosfääri, hüdrosfääri, pedosfääri, litosfääri või biosfääri. • Leia aadressilt test ökoloogilise jalajälje mõõtmise kohta. Täida see ja kontrolli oma mõju Maale. • http: //www. globalfootprints. org/issues/kidsquiz 1. htm

M. Ruzek, 1999

M. Ruzek, 1999

Linke Maa kui süsteemi kohta • Earth System Science http: //www 2. cet. edu/ete/5

Linke Maa kui süsteemi kohta • Earth System Science http: //www 2. cet. edu/ete/5 -8/cintro/spheres. html • Sphere interactions http: //www. cotf. edu/ete/ESSmain. html • Examples of Earth System Science Analysis http: //people. moreheadst. edu/fs/j. whitworth/sci 570/coutline/week 3 a. html • What is Earth System Science? http: //csc. gallaudet. edu/soarhigh/SHMA 190. HTM

Sfääridevaheliste vastasmõjude regionaalsed erinevused Anda rühmatöö – igaüks saab analüüsida teatud seoseid ja nende

Sfääridevaheliste vastasmõjude regionaalsed erinevused Anda rühmatöö – igaüks saab analüüsida teatud seoseid ja nende regionaalseid erinevusi • http: //www. classzone. com/books/earth_science/terc/content/investig ations/es 0108 page 01. cfm? chapter_no=investigation