Ludwig van Beethoven 1770 1827 EBS Gymnasium TV

Ludwig van Beethoven 1770 -1827 EBS Gymnasium TV lk 55 - 56 Palun täitke TV-s iga punkti kohta paar fakti, mida pead tähtsaks

Ludwig van Beethoven Kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute hulka Siiski pole ei Haydni ega Mozarti põlvkonnakaaslane — alustas oma tegevust ajal, mil eelnimetatud olid juba kirjutamise lõpetanud Beethoveni ajaks oli uut tüüpi publik lõplikult välja kujunenud

Ludwig van Beethoven Sündis detsembris 1770 Bonnis Perekonnanimest võib oletada flaami päritolu Isa ja vanaisa õukonnamuusikud Beethoveni lapsepõlvest on vähe teada (peale legendide) On räägitud tema isa joomakalduvustest ja soovist teha Beethovenist vägisi teist Mozartit Esimene avalik esinemine seitsmeaastaselt

Beethoveni elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi: 1) 1770 -1792 Bonni periood (kujunemisaastad) Esimesteks õpetajateks olid tema isa ja vanaisa. Tõeliseks õpetajaks peetakse C. G. Neefe’t. 1787. a. kohtus Viinis Mozart’iga, kelle õpilaseks soovis saada. Reis lõppes aga seoses ema surmaga — Beethoven pidi hakkama ülal pidama nooremaid vendi ja alkohoolikust isa Kirjutas sel perioodil ~50 teost, põhiliselt väikevorme

Beethoveni elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi: 2) 1792 -1802 Viini I periood (varane looming) Õpetajaks Haydn, kuid Beethoven polnud viimasest eriti vaimustuses Vokaalkompositsiooni õpetas Salieri 1795. a. hakkas märkama oma kuulmisvaegust, 1802 plaanitses enesetappu (Heiligenstadti Testament) Kirjutas 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (üle 100 teose).

Beethoveni elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi: 3) 1802 -1812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg) Kõige väljapaistvama loomingu aeg Kirjutas oratooriumi “Kristus Õlimäel” (1803) Kirjutas oma 3. sümfoonia, mille pühendas algselt Napoleonile. Kui sai kuulda, et viimane on enda keisriks kuulutanud, rebis tiitellehe katki ja pealkirjastas sümfoonia Eroica. Kirjutas oma ainsa ooperi “Fidelio” Sümfooniad nr. 4; nr. 5; nr. 6; nr. 7; nr. 8 Kohtus Goethe’ga (muusika tragöödiale “Egmont”).

Beethoveni elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi: 4) 1813 -1827 Viini III periood (hiline looming) Loominguline kriis 1813 -1815, põhjustatud venna surmast ja tema ülekäte läinud poja hooldamisest Sellel ajal ometi Beethoveni kuulsus haripunktis 1818. a-st oli täiesti kurt, suhtles ainult kirjalikult Samal ajal hakkas tunda andma maksahaigus, mille põhjustas isalt päritud joomakirg Missa Solemnis 1823, 9. sümfoonia 1824 Suri 26. märtsil 1827, matustel ca 10 000 inimest

Pilte 1820 -ndad Viimased eluaastad Surimask

Beethoveni sümfonism Kokku kirjutas 9 sümfooniat l 5 klaverikontserti l Viiulikontserdi l Kontserdi klaverile, viiulile ja tšellole orkestriga (Kolmikkontsert) l

Beethoveni sümfonism Beethoven jõudis sümfoonia juurde suhteliselt hilja, ca 30 -aastaselt Tema loomingus on ühendatud dramaatiline väljenduslaad ökonoomse ülesehitusega Laiendas tunduvalt klassikalist orkestrit: l l III sümfoonias 3. metsasarv V sümfoonias pikoloflööt, kontrafagott ja 3 trombooni IX sümfoonias 4. metsasarv, suur trumm, taldrikud ja triangel Nende muudatustega seoses suurenes ka keelpillirühm

Beethoveni sümfonism 1. sümfoonias toob sonaadivormi ulatusliku sissejuhatuse, mis nagu “otsiks” õiget helistikku Sissejuhatusest kasvab välja teema Beethoveni lemmikkarakteris (marss) Uudisena III osaks mitte menuett, vaid skertso

Beethoveni sümfonism 5. sümfoonias, mis valmis 1807, on nähtud patriotismipuhangut, muusikalist vastust Tilsiti rahulepingule Ekslikult on läbivas muusikalises kujundis nähtud ka “saatuse koputust”, sellest ka põhjendamatult romantiline tõlgendus

Beethoveni sümfonism Tõepoolest, see neljanoodiline kujund läbib 5. sümfoonia kõiki osi, muutub vaid kujundi iseloom

Beethoveni sümfonism 9. sümfoonia sai Beethoveni elutöö kokkuvõtteks Selles sümfoonias sidus autor ühte instrumentaal- ja vokaalmuusika 9. sümfoonia finaalis kasutatud teksti, Schilleri oodi “Rõõmule” (An die Freude), oli Beethoven plaaninud muusikasse panna juba 1790 -ndatel aastatel

Beethoveni sümfonism 9. sümfoonia on tänapäevasteski mastaapides tavatult pikk (ca 70 minutit) ja seepärast on selles mõningaid erisusi: Ära on vahetatud II ja III osa traditsioonilises sonaaditsüklis, II osa on siin kiire ja III aeglane l IV osa alguses, pärast “õudusefanfaare”, esitatakse veelkord lõike eelnenud osadest l

Beethoveni sümfonism “Peale pikki otsinguid” “leiavad” madalad keelpillid rõõmuteema ning järgnevad variatsioonid sellele teemale. . . Muuseas: tänapäeval kasutatakse seda teemat Euroopa Liidu hümnina

Beethoveni sümfonism. . . seejärel astuvad sisse solistid ja koor. . . muusika iseloom muutub ootamatult ja kõlab sõjaväemarss. . . seejärel kõlab teose apoteoos — teema “Emmake üksteist, miljonid!”. . .

Beethoveni sümfonism. . . ning mõlemad teemad saavad codas kokku. Kuigi rõõmuteema kõlab alles finaalis, valmistavad eelnevad osad seda teemat ometi ette. Võrrelgem:

Beethoveni sümfonism

Lisainfot: T. Siitan. Õhtumaade muusikalugu I, 1998, lk. 329 -360 R. Rolland. Beethoveni elu — küsi linnaraamatukogu muusikaosakonnast !

Nelli Kübarsepp 2008