Looduspetus 3 klass Loomad ja taimed Karl Kiur

Loodusõpetus 3. klass Loomad ja taimed Karl Kiur Saar

Selgroogsed loomad • Selgroog koosneb väikeste luude reast, neid luid nimetatakse selgroolülideks. • Selgrooga loomi nimetatakse selgroogseteks loomadeks või lihtsalt selgroogseteks. • Loomadel on peale selgroo veel palju teisi luid, kõik luud kokku moodustavad luustiku. • Selgroogsete loomade hulka kuuluvad kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. • Igal neist on omad tunnused, näiteks linnul on nokk, suled ja tiivad, kalal soomused ja uimed.

Kalad • • Kalad elavad vees. Neil on lõpused, mille abil nad hingavad veest hapnikku. Ujumisel on neil abiks uimed ja saba. Kala keha katavad soomused ja lima. Lima on neil selleks, et ta oleks libe ja oleks kerge vees edasi liikuda. • Kalad koevad vette oma munad, seda nimetatakse kudemiseks. Alguses on munad väikesed, siis neid nimetatakse marjateradeks. Edasi nad kasvavad ja kui ta on munast välja tulnud, siis nimetatakse teda kalamaimuks. Nad on väikesed ja poolenisti läbipaistvad, söövad ja kasvavad kiiresti. • Eestis elavad koha, koger, räim, ahven, latikas ja lest. Maailmas elavad veel haid, raid ja lõhed

Kahepaiksed • Kahepaiksete hulka kuuluvad konnad ja vesilikud. • Neid nimetatakse kahepaikseteks sellepärast, et nad saavad elada nii vees kui maal. Algul elavad nad ainult vees, hiljem vees ja maismaal. • Kahepaiksetel ei ole sulgi, karvu ega soomuseid, seepärast ütleme, et nende nahk on paljas. Konna nahk on paljas ja limane. • Igal kevadel lähevad konnad vette kudema. Isased konnad kutsuvad krooksudes teisi emaseid ja isaseid enda juurde. Pärast kudemist lähevad konnad jälle maismaale tagasi.

Roomajad • Roomajad on nastik, kilpkonn, merikilpkonn, krokodill ja tänapäevaks välja surnud saurused. • Roomajate keha katavad kuivad soomused. • Roomajad liiguvad edasi roomates. • Roomajad hingavad kopsudega. Ka merikilpkonnal ja krokodillil on kopsud. Nad ei saa väga kauaks vee alla jääda, sest nad peavad maismaale tulema ja hapnikku hingama. Roomajad munevad maismaal. Ka krokodillid ja merikilpkonnad tulevad maismaale munema. Nende muna on nahkja pehme kestaga. • Kohe kui pojad on munast välja tulnud, alustavad nad iseseisvat elu. Välimuselt on nad täiskasvanud loomade moodi.

Linnud • • Lindudel on kaks jalga, kaks tiiba ja nokk. Nende keha katavad suled. Linnud hingavad kopsudega. Linnud ehitavad pesi ja munevad sinna munad. Munad on kõva koorega. Linnud hauvad mune kannatlikult. Nende keha soojuse abil areneb munas linnupoeg. Kui linnupoeg on saanud suhteliselt tugevaks, lööb ta nokaga munakoore katki ja ronib välja. Linnuvanemad hoolitsevad ja kaitsevad poegi. • Enamik linde oskavad lennata, aga mõnel on tiivad liiga lühikesed ja ei suuda lennata. Selline on näiteks jaanalind, kes on lindude seas kõige kiirem jooksja

Imetajad • Imetaja poeg kasvab algul oma ema kõhus. Kui ta on juba küllalt suur, siis ta sünnib. • Kõik imetajad toidavad oma poegi piimaga. Pojad imevad piima ema nisast. • Imetajate nahka katavad karvad, imetajad on karvased loomad. • Imetajad elavad erinevates elupaikades. Mööda maad hüppavad jänesed ja küülikud, kõnnivad kassid ja sibavad hiired. Puudel turnivad oravad ja ahvid. Mulla sees uuristab käikusid mutt. Õhus lendav nahkhiir ja vees elav hüljes on ka imetajad. • Imetajad võivad välimuselt olla erinevad. Nad kõik on aga karvased, sünnitavad poegi ja toidavad neid piimaga

Selgrootud loomad • Enamus Eestis elavad loomad on selgrootud, nendel loomadel ei ole ka teisi luid. Neid nimetatakse selgrootuteks loomadeks ehk selgrootuteks. • Selgrootud on enamasti selgroogsetest väiksemad. • Selgrootud elavad mullas, vees ja maismaal. Mullas elavad punased sametised lestad, mitmesugused putukad ja vihmaussid. Mullas on veel palju ussikesi, keda me palja silmaga ei näe. Jõgedes ja järvedes elavad jõevähid ja järvekarbid. Meredes elavad meduusid ning mitmesugused karbid. Õhus lendavad mesilased, kärbsed ja teised putukad. Maismaal rohu sees tegutsevad rohutirtsud, sipelgad, ämblikud ja teod. Need on kõik selgrootud. Eestis elevad veel ämblik, puuk, herilane, sääsk ja sipelgad.

Taimed • Taimed on rohelised. Rohelise värvuse annab taimedele klorofüll. Loomades ja seentes ei ole klorofülli. • Taimed on puud, põõsad, puhmad, rohttaimed ja samblad • Taimed on toiduks paljudele loomadele. Sellised loomad on näiteks jänes, hiir, metskits, põder, lammas ja hobune. Loomad, kes söövad taimi, on taimtoidulised loomad. Lihatoidulised loomad söövad taimtoidulisi loomi. Rebane püüab jäneseid ja hiiri. Hunt sööb jäneseid, metskitsi ning hiiri. Mõned loomad söövad nii taimi kui ka loomi. Need on segatoidulised loomad. Segatoidulised loomad on näiteks pruunkaru ja mäger. Selleks, et elada, peavad loomad sööma taimi või teisi loomi. Ilma taimedeta jääksid loomad nälga.