Looduskaitselised piirangud metsade majandamisel Metsaomanikud Palu puhkekeskuses Kaili

Looduskaitselised piirangud metsade majandamisel Metsaomanikud Palu puhkekeskuses Kaili Viilma Looduskaitse juhtivspetsialist Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon 13. 06. 2014

Loengu peamine sisu. . . • Metsade majandamise piirangud - õigusaktid, kaitse-eesmärgid • Kaitse-eeskirjade koostamise põhimõtteid - Kuidas eeskirja koostamine Keskkonnaametis (Ke. A) toimub - Kuidas korraldatakse teavitamine ning kas metsaomanikel on võimalik seda protsessi kuidagi mõjutada. • Spetsiifilisemad kaitse eesmärgid – kotkapesad, metsis, kaitsealused taimeliigid KÜSIMUSED ON VÄGA OODATUD - KOHE ETTEKANDE AJAL

Üldised reeglid looduskaitsealuste metsade majandamisel Metsamajandamise piirangute seadmisel lähtutakse peamiselt looduskaitseseadusest (LKS) ja metsaseadusest (MS) Sõltumata maa omandivormist kehtestab LKS alusel moodustatud kaitsealustel loodusobjektidel asuvate metsade majandamise piirangud kaitse-eeskiri (välja arvatud hoiualadel ja enamuse liikide leiukohtades) ning seletab detailsemalt lahti, annab suuniseid ja soovitusi kaitsekorralduskava.

Eramaaomand saab asuda * kaitsealade, hoiualade, liikide püsielupaikade (N: kotkad, must-toonekurg pesapaikade ümbrus) sihtkaitsevööndis * kaitsealade, hoiualade, liikide püsielupaikade ja kaitsealuste üksikobjektide piiranguvööndis, * II ja III kaitsekategooria liikide leiukohtades. Loodusreservaatides eramaid Eestis ei ole.

Kuidas eeskirja koostamine ja menetlemine Keskkonnaametis (Ke. A) toimub. . . I etapp • Laekub kaitse alla võtmise ettepanek (kellelt iganes) • Ke. A teavitab Keskkonnaministeeriumi (Ke. M) korraldusel ettepankust kohalikku omavalitsust ja analüüsib ettepanekut; regiooni looduskaitsebioloogid hindavad ala loodusväärtused või tellitakse inventuure ka sisse • Ke. A regioon valmistab ette Ke. Mile seisukoha kaitse alal võtmise põhjendatuse kohta ja kaitse planeerimise spetsialist koostab kas a) b) kaitse-eeskirja eelnõu, piirid ja seletuskirja, millele annavad sisendi ka metsanduse spetsialistid ja juhtivspetsialist, ning millele tellitakse ka ekspertiis seisukoha kaitse alla võtmise põhjendamatuse kohta. • Ke. A sisene menetlus koos RMK seisukoha küsimisega – peaspetsid, õigusosakond, peadirektor – kuni seisukoha edastamiseni Ke. M. • Ke. M algatab Ke. A kaitse alla võtmise (luba avalikustada) või otsustab kaitsealust objekti mitte moodustada ja teavitab sellest ettepaneku tegijat

Kuidas eeskirja koostamine ja menetlemine toimub. . . II etapp • Ke. A regioon viib läbi avalikustamise (tähitud kirjad maaomanikele, kuulutused ajalehes, avalikustamiskoosolekud jne) • Maaomanike seisukohad ja Ke. A vastused neile koondatakse eelnõu seletuskirja, mis suunatakse taas Ke. A sisesele menetlusringile • Ke. A sisene menetlus (RMK seisukohta küsitakse vaid juhul, kui avalikustamise käigus muudetakse piire või kaitsekorda riigimaadel) – peaspetsid, õigusosakond, peadirektor – kuni seisukoha edastamiseni Ke. M. • Ke. M sisene menetlus (osakondade kooskõlastused) III etapp • Ministeeriumidevaheline kooskõlastusring e-õiguses (EIS) • Riigikantselei • Vabariigi Valitsus (kinnitamine)

Metsaomanik looduskaitseliste piirangute planeerimisel ja rakendamisel Ala või objekti kaitse alla võtmise kavatsusest peab riik maaomanikku kindlasti teavitama (tähitud kirjaga), selgitades kavandatud piirangute ulatust ja sisu. Maaomanik saab avaldada oma seisukohta kavandatud piirangu suhtes ja see seisukoht liigub kõigi menetlusdokumentidega kaasa kuni õigusakti kinnitamiseni. Peale kaitseala moodustamist saadetakse maaomanikule vastav teavituskiri ning maaomanik saab õigusakti 30 päeva jooksul vaidlustada. NB! Kaitsekohustuse teatis, kus on kirjas kõik konkreetse maaüksuse piirangud, saadetakse maaomanikule vaid I kaitsekategooria liikide puhul.

Sihtkaitsevööndi KEELUD (kui pole KE-s lubatud, siis on keelatud) 1) 2) 3) 4) 5) 6) majandustegevus; loodusvarade kasutamine; uute ehitiste püstitamine; inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas; sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine; telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine.

Sihtkaitsevööndis võib KE-ga lubada 1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ja veerežiimi taastamist; 2) koosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile; 3) marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumist; 4) jahipidamist; 5) kalapüüki; 6) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustöid; 7) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikku tegevust; 8) pilliroo ja adru varumist.

Piiranguvööndi KEELUD (kui pole KE-s lubatud, siis on keelatud) 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 3) maavara kaevandamine; 4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 5) uuendusraie; 6) maastikukaitseala eritüübina kaitstavates parkides, arboreetumites ja puistutes puuvõrade või põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutustööd ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta; 7) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine; 8) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine; 9) jahipidamine ja kalapüük; 10) sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks;

11) telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas; 12) roo varumine külmumata pinnasel. Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis lisaks kohustada säilitama koosluse looduslikku tasakaalu, liigilist ja vanuselist mitmekesisust ning keelata puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala valitseja lubada puidu kokku- ja väljavedu kuiva ilmaga. Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanuselisele koosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid, mis on vajalikud koosluse või selles vööndis oleva kaitsealuse liigi säilimiseks. Püsielupaiga piiranguvööndis võib kaitse-eeskirjaga seada raie tegemise ajale piiranguid.

LISAKS. . . Hoiualal keelatakse metsaraie, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. Ranna (Võrtsjärv, Peipsi, Läänemeri) piiranguvööndis on keelatud lageraie, kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, v. a. maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel.

KUIDAS TOIMIDA? Peale ülevaate saamist enda maadele rakenduvatest kitsendustes on maaomanikul järgmised võimalused: • Jätkata maa kasutamist/majandamist kehtestatud piirangute raames (NB! Soovitav on muretseda ka endale internetist või Keskkonnaameti kohalikust esindusest ka kaitstava objekti kaitsekorralduskava); • Müüa maa, kusjuures riigil on õigus kasutada ostueesõigust; • Pakkuda maad riigile kas täielikult või osaliselt omandamiseks, kui see vastab kindlatele tingimustele (VV 8. juuli 2004. a määrus nr 242), s. o. täielik metsamajanduslike tööde piirang, mis on kehtestatud peale maade viimast omanikuvahetust või omanikule tagastatud maadel).

VÕIMALUSED * saada kaitsekorralduslike tööde tegemiseks loodushoiutoetusi: – niitude hooldamine; – tarade ehitamine loomade karjatamiseks; – niidu või loopealse puhastamine; – puisniidul puurinde hõrendamine. Toetust saab taotleda maavaldaja - omanik, rentnik, kasutaja ajutise kasutusõiguse alusel.

KOHUSTUSED • Tagada päikesetõusust päikeseloojanguni inimeste juurdepääs kaitstavale objektile teid ja radasid mööda. • Teostada või lasta teha kaitstavatel loodusobjektidel kaitse-eeskirjaga ning hoiualadel kaitsekorralduskavaga määratud tegevusi (puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine, loodusliku metsa taastamiseks vajalikke tegevusi nagu kraavide sulgemine, häilude rajamine ja maapinna mineraliseerimine, vaadete avamiseks ette nähtud raied). • Säilitada piiranguvööndis vastavalt kaitse-eeskirjale koosluste liigilist ja vanuselist mitmekesisust (metsaseaduses sätestatust erinevaid piirangud raielangi suurusele, kujule ning metsa vanuselisele koosseisule). * Teha hoiualal kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal ja tehnoloogiaga.

• Ei tohi takistada volitatud isikute (valitseja ja tema lepingupartnerid vm luba omavad isikud (teadlased), kaitse korraldaja ja tema lepingupartnerid) juurdepääsu ega viibimist kinnisasjal. • Ei tohi takistada valitsejal kaitse-eeskirjaga määratud vajalikku tööd korraldamast, kui maaomanik pole nõustunud seda tegema või ei jõuta tööde tegemise osas valitsejaga kokkuleppele. * Keelatud on viibida I kategooria kaitsealuste kotkaste ja must-toonekure püsielupaigas pesitsusperioodil ka juhul, kui püsielupaik pole määratletud. NB! Ei kehti tulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja elamumaal, põllumajandusmaal ja õuemaal, samuti avalikus kasutuses oleval teel.

Mistahes tegevuse kavandamisel kaitstaval alal on mõistlik pöörduda kooskõlastuse saamiseks kaitseala valitseja poole, kelleks on Keskkonnaameti piirkondlik regioon. Esmalt võib näiteks telefonitsi küsida, millised dokumendid peab ühe või teise tegevusloa saamiseks esitama. Kaitseala sihtkaitsevööndis on küll enamus tegevusi keelatud, kuna sealseks eesmärgiks on eelkõige looduslike protsesside toetamine, kuid samas saab pool-looduslikel kooslustel läbi viia hooldutöid (niitmine, võsaraie, puurinde harvendamine jms. ), kultuurmetsade looduslikkuse taastamist ning vaadete avamist. Piiranguvööndis saab teha raieid, kuigi lageraied on sageli keelatud, ning raiete ajale ning tehnoloogiale seatakse kaitseala valitseja poolt enamasti piirangud.

Metsade majandamine lähtuvalt kaitse-eesmärgist 1. Loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide majandamine/hooldamine hoiualadel – eesmärgiks elupaiga soodsa seisundi tagamine pikas perspektiivis; 2. Kultuurpuistute looduslikkuse taastamine – eesmärgiks kultuurpuistutes looduslikult arenenud metsale iseloomulike struktuurielementide tekitamine; 3. Liigikaitselistest nõuetest lähtuv metsade majandamine (metsis, käpalised jms. ) 4. Säästev ehk tavapärasest veidi suuremate piirangutega metsamajandus piiranguvöönditest.

Metsaga seotud elupaigatüübid kood nimi 2180 Atlantilise, kontinentaalse ning boreaalse piirkonna metsastunud luited 2190 luidetevahelised niisked nõod 2330 Hõberohuga ja kasteheina liikidega avatud liivikud sisemaal 4030 Euroopa kuivad nõmmed 5130 Hariliku kadaka kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel *6530 Fennoskandia puisniidud *9010 vanad loodusmetsad *9020 Tamme, pärna, vahtra, saare või jalakatega hepifüütiderikkad salumetsad 9050 Hariliku kuusega rohunditerikkad Fennoskandia metsad 9060 okasmetsad oosidel või glatsiofluviaalsetel mõhnadel 9070 Fennoskandia puiskarjamaad *9080 Fennoskandia soostunud ja soo-lehtmetsad *9180 Tilio-Acerion-kooslustega nõlvade, rusukallete ja jäärakute metsad *91 D 0 siirdesoo- ja rabametsad *91 E 0 Sanglepa ja hariliku saarega lammimetsad 91 F 0 Hariliku tamme, künnapuu või hariliku saarega lammimetsad suurte jõgede kaldavallidel

Metsaelupaikade majandamise võimalused hoiualadel Nii metsa- kui looduskaitseseadus annavad kaitse-eeskirja koostajale võrdlemisi vabad käed metsamajanduslike piirangute kehtestamisel piiranguvööndis ning piirangute seadmisel hoiualadel, millele eeskirju ei koostata. Kaitseala pole võimalik tsoneerida puistu tasemel ja reeglid metsa majandamiseks määratakse kogu vööndile, hoiualadel langetatakse otsus puistupõhiselt. Riigimetsades pole ilmselt probleemiks, aga erametsades on mistahes lisanduva piirangu panemine õiguslikult väga keeruline. . .

Baltimaade, Soome ja Rootsi eksperdid on kokku leppinud põhimõtted, et. . . metsaelupaikades • keelata pinnase kahjustamine mistahes viisi, • keelata kuivendamine (kaasa arvatud kuivenduse rekonstrueerimine); • keelata kultiveerimine, väetamine ja mürkkemikaalide kasutamine; • keelata lageraie; • reeglina keelata ka surnud ja sureva puidu eemaldamine puistust, v. a. juhul, kui see tekitab ohtu inimeste tervisele ja varale (puhkemetsades); • puistutest kõrvaldada kõik võõrliigid; • puhkemetsades lubada valikraieid ohtlike puude kõrvaldamiseks; • looaladel põlenguid mitte lubada; • tormimurdu (reeglina) mitte koristada.

Sõltuvalt elupaigatüübist võiks lubada järgmisi majandamisvõtteid (s. h. ka kultuurpuistute või poollooduslike koosluste taastamine) Nimi Vöönd Majandamine Kultuurpuistu, PL 2180 Atlantilise, SKV kontinentaalse ning või PV boreaalse piirkonna metsastunud luited PV võib teha väikest viisi valikraiet vms. , mis tagab pideva metsakatte püsimise, keelata uuendusraie; puhkemetsades võib lubada ka SKV valikraiet; metsatulekahjud kustutada ja jätta looduslikule uuenemisele; kuuse järelkasvu võib eemaldada ja vaateid avada Puistu struktuuri mitmekesistamine raiudes 20 -35% tagavarast ning jättes vähemalt 10 tm/ha suuremõõtmelist lamapuitu 2190 Luidetevahelised niisked nõod Võib teha ainult külmunud pinnasega väikest viisi valikraiet vms. , mis tagab pideva metsakatte püsimise SKV või PV

Nimi Vöönd Majandamine *6530 Fennoskandia puisniidud SKV või Keelatud on majandamata PV jätmine, puuderinde likvideerimine. Kavandada puhastamine, karjatamine. Loomade liigse karjatamiskoormusega tuleb ettevaatlik olla Puhastada võsast ja taastada tavapärane karjatamine *9010 Vanad loodusmetsad Reservaat, SKV Väikeste 15 m läbimõõduga häilude raiumine ja suuremõõdulise lamapuidu jätmine; pinnase mineraliseerimine kamardunud pinnasel loodusliku uuenduse soodustamiseks häiludes. Keelata uuendusraie, erandkorras võib kaaluda koosluse kujundamist vastavalt liigikaitse eesmärkidele, puhkemetsades võib lubada valikraiet ohu vältimiseks inimeste elule ja tervisele, VEPis vastavalt VEPi maj. juhistele Kultuurpuistu, PL

Nimi Vöönd Majandamine Kultuurpuistu, PL *9020 Tamme, pärna, vahtra, saare või jalakatega Fennoskandia hemiboreaalsed hepifüütiderikkad salumetsad SKV Kuuse, harvem ka haava ja kase väljaraie laialeheliste puuliikide järelkasvu soodustamiseks, puhkemetsades võib lubada valikraiet ohu vältimiseks inimeste elule ja tervisele, keelata uuendusraie, VEPis vastavalt VEPi maj. juhistele Kinnikasvanud PL koosluste korral võib kaaluda osalist võsaraiet, et laialehiste puuliikide looduslikku uuendus soodustada; üksikuid kõrge loodusväärtusega puid võib ka vabaks raiuda. 9050 Hariliku kuusega rohunditerikkad Fennoskandia metsad SKV Majandamine pole soovitav, võib vajadusel majandada viisil, mis tagab kuusiku säilimise antud kasvukohas (häilraied, veerraied, väikesed lageraied jms. ), koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärkidele, puhkemetsades võib lubada valikraiet ohu vältimiseks inimeste elule ja tervisele, VEPis vastavalt VEPi maj. juhistele Väikeste 15 m läbimõõduga häilude raiumine ja suuremõõdulise lamapuidu jätmine

Nimi Vöönd Majandamine Kultuurpuistu, PL 9060 Okasmetsad oosidel või glatsiofluviaalsetel mõhnadel PV Uuendusraie keelatud, võib teha väikest viisi valikraiet vms. , mis tagab pideva metsakatte püsimise männikutes, kuusikutes puistu keskmise kõrguse läbimõõduga häilraie; võiks lubada vaadete avamist tingimusel, et välditakse erosiooni teket; jätkata väikeses mahus karjatamist, eemaldades selleks alusmetsa. Väikeste 15 m läbimõõduga häilude raiumine või kuni 30% mahu väljaraie kaaspuuliikide soodustamiseks; suuremõõdulise lamapuidu jätmine; pinnase mineraliseerimine loodusliku uuenduse soodustamiseks. 9070 Fennoskandia SKV puiskarjamaad või PV Keelatud on majandamata jätmine, Puhastada võsast ja puurinde likvideerimine. taastada tavapärane Kavandada puhastamine, karjatustegevus karjatamine. Üksikjuhtudel võib lubada sanitaarraiet. Karjatamiskoormusega tuleb ettevaatlik olla.

Nimi Vöönd 9080 SKV Fennoskandia soostunud ja soolehtmetsad Majandamine Kultuurpuistu, PL Võib vajadusel majandada (v. a. sanitaarraied), sest uueneb looduslikult samade puuliikidega (puistu keskmise kõrgusega läbimõõduga häilraied, veerraied, väikesed lageraied jms. ). Kuni 20% väljaraie. Ettevaatlik peab olema veerežiimi rikkumise ja pinnase kahjustamisega (raiuda ainult külmunud pinnasega!). Kindlasti tuleb ette näha kobraste likvideerimine kuivendussüsteemi kraavidelt; kraavide taastamine ja hooldamine keelatud. Kuivendatud metsatüüpides on võimalik jätta kuivendussüsteem hooldamata ning ajapikku võiks teoreetiliselt taastuda looduslik veerežiim; radikaalseid taastamisvõtteid tammide rajamise näol pole soovitav kasutada.

Nimi Vöönd Majandamine Kultuurpuistu, PL *9180 Tilio-Acerionkooslustega nõlvade, rusukallete ja jäärakute metsad SKV Välistatud igasugune metsa majandamine; väga erandkorras võib kaaluda vaate avamist. *91 D 0 Siirdesoo- ja rabametsad SKV Keelatud igasugune veerežiimi rikkumine; võib lubada erandkorras vaid puistu keskmise kõrgusega läbimõõduga häilude raiumist külmunud pinnasega. Metsise mängualadel võib ette näha kuuse järelkasvu raiumist. Kuivendatud metsatüüpides on võimalik jätta kuivendussüsteem hooldamata ning ajapikku võiks teoreetiliselt taastuda looduslik veerežiim; võib kaaluda ka tammide rajamist

Nimi Vöönd Majandamine Kultuurpuistu, PL *91 E 0 Sanglepa ja hariliku saarega lammimetsad SKV Välistatud igasugused hüdroloogiliste tingimuste muutumist põhjustavad tegevused; võib kaaluda puistu keskmise kõrgusega läbimõõduga häilude raiumist ainult külmunud pinnasega; vajalik kobraste kontrolli alla hoidmine kuivenduskraavides. Võib olla vajalik tammide rajamine kuivendusvõrgule; võib kaaluda kuuse ja valitseva kase ja haava raiumist ning lamapuidu jätmist. 91 F 0 Hariliku tamme, SKV künnapuu, põldjalaka, hariliku saare või ahtalehise saarega lammimetsad suurte jõgede kaldavallidel Võib äärmisel juhul lubada puistu keskmise kõrgusega läbimõõduga häilude raiumist ainult külmunud pinnasega; vajalik kobraste kontrolli alla hoidmine kuivenduskraavides.

Kultuurpuistute looduslikkuse taastamine Väike vajadus – keskealised ja noored puhtkultuurid, kus on esindatud ka looduslikud kaaspuuliigid ja isehõrenemine on juba alanud Vajadus - keskealised ja noored puhtkultuurid või loodusliku tekkega puistud, mille looduslikku struktuuri ja koosseisu on majandmaisega pöördumatult muudetud puhtpuistuteks

Kaitsealuste liikide kaitse • Isendikaitse – Keelatud on loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal – I ja II kat taimede ja seente kahjustamine • Püsielupaigad (PEPid) või kaitsealad – I kaitsekategooria – 100% – II kaitsekategooria – 50% tuleks moodustada kaitselaad või PEPid – III kaitsekategooria – 10%

Liigikaitsealade majandamine Liigikaitsealade (s. h. ka pesapaikade ümbruste, mängualade jms. ) ja liikide leiukohtade majandamise kavandamisel tuleb lähtuda LKS-ist ja kaitse-eesmärkidest, kusjuures metsakorraldaja peaks soovitama kaitse korraldajale/maaomanikule sobivaimad majandusvõtted (valikraie, harvendus, valgustus vms. ). Kujundusraieid kavandab kaitseala valitseja.

Liigikaitsealadel

Liigikaitsealadel

Piiranguvööndite säästev majandamine Tavapärase (pole kaitsealuse liigi kasvukoht vms. ) piiranguvööndi režiimiga aladel tuleks planeerida majandusvõtteid vastavalt kaitseeeskirjas seatud piirangutele, püüdes säilitada maksimaalselt kasvukohale looduslikult omast puistu struktuuri

Probleemid. . . • probleem on selles, et kaitseala pole võimalik tsoneerida puistu tasemel ja reeglid metsa majandamiseks määratakse kogu vööndile. Seega võib tekkida olukord, kus pole otstarbekas uuendusraie keelamine näiteks kogu piiranguvööndis, kuid mõnes puistus oleks see kaitsekorralduslikult vajalik; • seadusandliku aluse (kinnitatud majandamisjuhiste) ja ka põhimõtteliste kokkulepete puudumine liigikaitse korraldamises majandusmetsades; • metsakorraldajate ühtse nägemuse puudumine; • 1. juulist automaatne metsateatiste menetlemine (prognoosimatute tagajärgedega);

. . . probleemid jätkuvad. • kaitse korraldajate vähesed teadmised majandamise võimalusest ja kogenematus pikaajaliste kaitse-eesmärkide seadmisel; • olemasolevate seaduste (piirangute ja võimaluste) mitmeti tõlgendamise võimalused; • suured vead seniste metsaelupaigatüüpide määramisel (kohtuvaidlused); • puuduvad tunnustatud/kalibreeritud eksperdid lõpliku otsuse langetamiseks; • Metsaomandikud ei pruugi teada omamaal kehtivaid kõiki piiranguid (vana kaitsekorraga alad, II kaitsekategooria liikide leiukohad).

Mida on tehtud kaitsealuste metsade majandamise reguleerimiseks? • 2004. a valmis Balti- ja Skandinaaviamaade ekspertide mitmeaastase koostöö tulemusena juhendmaterjal Natura 2000 aladele jäävate metsade majandamiseks • 2009. a. ilmus metsade looduslikkuse taastamise juhend • Keskkonnaamet on koondanud olemasoleva info ja kogemused kaitsealuste liikide bioloogiliste nõudluste kohta (tabel) ning sõnastanud nende põhjal soovituslikud metsamajanduslikud võtted ning nende rakendamise põhimõtted. Hetkel algamas testperiood. • Metsaseaduse muudatused (kujundusraied – MS 28 lg 4 punkt - tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitseeesmärgi saavutamiseks vastavalt kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks. )

Metsade väärtuspõhise majandamise juhised Väärtus eesti ladina keeles Väärtuse rühm Kaitse- Punase nimestiku kategooria kate(2008) gooria Praegune kaitstus SKV-des (%-des) Kaitse tegevuskava olemasolu 01. 04. 2013 Soovitav tsoneering (PV või SKV) Elupaiga nõudlus ja piiritlemine Ohud Standardiseeritud majandussoovitused Märkused ja kommentaarid standardiseeritud majandussoovituste rakendatavuse või vastuolude kohta praeguses õigusruumis Accipiter gentilis kanakull Linnud 2 Ohulähedane (7) Ke. M-i esitamine Pesapaik SKVsse, puhver vana okas- või segamets, rabamännik. LTK pt 1. 2 raietega pesitsus- ja toitumiselupaikade võib jääda ka PV-sse; liigi (lk 6 -9) elupaigalaik peaks hõlmama vähemalt 5 ha hävimine, killustumine; pesitsusaegne leiu korral PV-s peaks 60 -aastast või vanemat metsa; kui sellise metsa häirimine, toitumisalade maaparandus. Vt olema võimalik rakendada pindala on suurem, kaasatakse see vähemalt 300 m LTK pt 4. standardiseeritud ulatuses järgides metsaeraldisi või looduslikke piire; majandussoovitusi Vt LTK kui väiksem, siis kaasatakse see tervikuna pt 5. 3 olemasolevas ulatuses. Pindalalise objekti alamkirjena esitatakse pesa(de) koordinaadid. 50 m kaugusel pesapuust majandustegevus täielikult Tuleks laiendada PV metsadesse keelatud. 1. märtsist - 15. juulini keelatud väljaspool püsielupaiku kaitsealuse majandustegevus 300 m kaugusel pesapuust. 10 ha objekti valitseja õigust seada ajalisi suurusel alal pesapuu ümber lubatud küpsetes metsades raiepiiranguid ja täielikku raiekeeldu. ainult valikeraie MMEs sätestatud piirangutega (lubatud kuni 10% tagavarast aastas välja raiuda, rinnaspindala alampiirid ees). Sanitaarraie lubatud ainult MKE alusel, milles peab otsuse langetamisel arvestama liigikaitselisi vajadusi, st üksikuid lamapuid ei koristata ning ulatuslikumate tormikahjustuste likvideerimise loa väljastamisse kaastatakse liigiekspert. Soovitus säilitada gruppidena ülevalitsevaid üksikuid suure võraga puid vähemalt 15% raie-eelsest tagavarast. Nooremates metsades lubatud harvendusraie praeguse MME piirangutega). Accipiter nisus raudkull Linnud 3 Ohuväline (8) EI PV, kus peaks olema võimalik rakendada standardiseeritud majandussoovitusi noor tihe kuusik või kuuse-lehtpuu segamets. häirimine ja pesade hävimine raietega, Leiukoha piiritlemise põhimõtted pole kokku lepitud. niiskete laanemetsade kraavitamine ja raie (harvendamine) 15. aprillist - 31. augustini keelatud majandustegevus Tuleks laiendada PV metsadesse 100 m kaugusel pesapuust. Soovitus säilitada kuusikute väljaspool püsielupaiku kaitsealuse harvendusraietel ca 0, 1 ha suurusi harvendamata alasid objekti valitseja õigust seada ajalisi raiepiiranguid. Aegolius funereus karvasjalg-kakk Linnud 2 Ohualdis (6) EI PV, kus peaks olema võimalik rakendada standardiseeritud majandussoovitusi vana mets, vajalikud musträhni tehtud õõnsused (pesitseb ka pesakastides), toitumisaladeks vajalikud ka hiljutised, võsastumata raiesmikud. Väldib händkaku pesapaiga lähedust. Leiukoha piiritlemise põhimõtted pole kokku lepitud. 15 m kaugusel pesapuust lageraie keelatud. 15. märtsist 30. juunini keelatud majandustegevus 25 m kaugusel pesapuust, (uuendusraiel) jätta säilikpuid (20 tk/ha). Soovitus säilitada puistutes õõnsustega puid, harvendusraietel ca 0, 1 ha suurusi harvendamata alasid raietega pesitsus- ja toitumiselupaikade hävimine, häirimine Tuleks laiendada PV metsadesse väljaspool püsielupaiku kaitsealuse objekti valitseja õigust seada ajalisi raiepiiranguid.

Metsakorraldajal on suur tähtsus metsade loodusväärtuste kaitsel • Metsakorraldaja kirjeldab puistu takseernäitajad ning kavandab ette antud piirangute raames puistu majandamist; • Metsakorraldajal on võimalus teha lähtuvalt kehtivatest piirangutest maaomanikule või maa haldajale ettepanekuid erinevate majandamisvõtete rakendamiseks (N: vastavalt kaitse-eesmärgile); • Tugev metsakorraldaja suudab eristada kõrge loodusväärtusega puistuid (vääriselupaikasid, loodusdirektiivi elupaigatüüpe, kaitsealuste liikide kasvukohti ja elupaiku), mida tuleks majandada tavapärasest erinevate majandamisvõtetega.

KÜSIMUSI? Tänan tähelepanu eest!