Looduskaitse maailmas ja Eestis M Agasild 2015 Uued

Looduskaitse maailmas ja Eestis M. Agasild, 2015

Uued suunad • Elurikkus väheneb kuna inimkond kasvab. • On vaja rahvusvahelisis meetmeid.

1992 – Rio de Janiero ÜRO keskkonna- ja arengukonverents • 4 kokkulepet • Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ( Eestis jõustus 1994) • ÜRO kliimamuutuste konventsioon • Agenda 21 - ülemaailmne säästav arengu tegevuskava kuni 2030 aastani • Metsadeklarastioon

CITES – WASHINGTONI konventsioon • Ohustatud taime- ja loomaliikidega kauplemise keekustamise konventsioon. • Eesti liitus 1992. • https: //www. youtube. com/watch? v=C_Wpcb 7 G 52 I

Eesti on liitunud veel: • AEWA - rändliikide kaitset reguleeriva rahvusvahelise kokkuleppega (Aafrika ja Euraasia rändveelinude kaitse lepe). • EUROBATS ( nahkhiirte kaitse lepe) • Ramsari konventsiooniga – märgalade säilitamise, kaitse ja säästliku kasutamise konventsiooniga ( Eesti liitus 1993 aastal: kokku on liitunud 158 riiki ). • Helsingi konventsiooniga – Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooniga ( Eesti liitus 1992 aastal)

Eestis • 1995 jõustus Eesti Agenda 21 põhimõtetele toetuv säästva arengu saedus, mis sätestab peamislet looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. • Välja on töötatud 2 olulist dokumenti: Säästva arengu riiklik strateegia aastani 2030 e. Säästev Eesti 21 ning keskkonnastrateegia aastani 2030

SÄÄSTEV EESTI 21 • 1. Eesti kultuuri elujõulisus • 2. Inimeste heaolu kasv • 3. Sotsiaalselt sidus ühiskond • 4. Ökoloogilne tasakaal

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 Valdkonnad: 1. Keskkond, tervis, elukvaliteet 2. Kliimamuutuste ärahoidmine ja õhu kvaliteet 3. Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine 4. Loodusvarade säästev kasutamine ja jäätmetekke vähendamine