Lnemere rannikud Koostaja Reet Tuisk Avaldatud Creative Commonsi

Läänemere rannikud Koostaja: Reet Tuisk Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti (CC BY-SA 3. 0)“ alusel, vt http: //creativecommons. org/licenses/by-sa/3. 0/ee/ http: //www. travel. lt/index. php/neringa/21455

Tuletame mõisted meelde rannabarrid Selgita joonise abil mõiste “rannik” tähendust. Kas rannajoon on alati samas kohas? Selgita. Mis tegurid lisaks lainetusele mõjutavad veel ranniku pinnamoodi? http: //www. vkg. werro. ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/meri/rannik. html#top

Veidi keerukam. . . ajuvesi Keskmine veetase paguvesi rannabarrid Mis on ranna ja ranniku erinevus? http: //et. wikipedia. org/wiki/Rannik

Sõber tuul. . . Ajuvesi Paguvesi Keskmine veetase Selgita joonise abil, mida tähendavad ajuvesi ja paguvesi? Mis tegurid mõjutavad veetaseme muutusi? http: //eestirannik. ut. ee/ranniku-areng

Põhjarannikul: skäärid. . . ehk kaljusaared on levinud Botnia lahes ja Läänemere läänerannikul Selline ongi kilbiala – puuduvad settekivimid http: //marie-herringblogspot. com/2005_06_01_archive. html http: //sites. google. com/site/beddhist 2/sweden 2005

Turu skäärsaarestik Jurmo islan http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Saaristo. png http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Sch%C 3%A 4 ren. Turku. jpg http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Jurmo-by-2005. jpg

Maakoore tõusul tekib skääre aina juurde. . . Mandrijää kulutas, voolis ja lihvis - skääridel paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid. http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/2/2 b/Lilla_Nassa. JPG http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Huvudskar_fyr. JPG

Stockholmi arhipelaag . . . on rootslaste meelispuhkepiirkond. Siin kurseerivad kruiisilaevad ja tuhanded jahid. Saartele on rajatud puhkemajad. Üle 30 000 saare http: //www. sunvil. co. uk/discovery/sweden/stockholm-and-sormland/map http: //www. visitsweden. com/sweden/Attractions/Outdoor-activities/Water-activites/Cruise-Sweden/ http: //www. svenskaturistforeningen. se/en/Discover-Sweden/Facilities-and-activities/Uppland 1/Vandrarhem/STF-Hostel-Stora-Kalholmen/

Åland - Ahvenamaa on Soomele kuuluv piirkond, mille rahvastik on valdavalt rootsikeelne ja millel on teatud autonoomsus http: //www. evs-islands. com/2007/04/1 -where-in-world-are-these-islands_11. html http: //www. arrivalguides. com/de/Travelguides/Europe/Finland/ALAND http: //www. sepacstamps. eu/portal/index. php? option=com_content&view=article&id=5&Itemid=5

Lõunarannikul: maasääred Väljaulatuv poolsaar või neem, mida lainetus kulutab Suubuvad jõed toovad setteid Piki rannikut kulgev hoovus ja pikilainetus kannavad setteid edasi, mis aja jooksul settivad Läänemere lõunarannikule on iseloomulikud rannikuga paralleelselt kulgevad kitsad poolsaared, mille taha on kujunenud merest eraldatud laguunid http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: Baltic_spits. png

Luiteline Kura ehk Nida poolsaar Ligi 100 km pikkune ja vaid mõne km laiune poolsaar, mida jagavad omavahel Leedu ja Venemaa, on UNESCO kaitse all. http: //et. wikipedia. org/wiki/Kura_s%C 3%A 4 r http: //ievarapaliute. blogas. lt/lietuviskasis-egipas-nida-29. html http: //olivia 2010 kroth. wordpress. com/2010/02/09/isthme-de-courlande-curonian-spit/

Randa on vaja lainete eest kaitsta Jurmalas ja Palangas kaitseb randa pajuokstest punutud aiakeste võrgustik. Nida maasäärel istutatakse ka mägimände, mis on vähenõudlikud ja juurduvad kiiresti. Venemaale kuuluval osal tegutsevad tuul ja lainetus omatahtsi. http: //jeremytaylor. pagesperso-orange. fr/palanga/pal 11 b. jpg http: //www. sciencephoto. com/media/148390/enlarge

Slowinski RP Luited liiguvad sisemaa suunas 3 – 10 m aastas Tuul on kuhjanud liiva üle 30 m kõrgusteks luideteks ligi 20 km pikkusel rannalõigul http: //www. geolocation. ws/v/P/14371008/posko/en http: //www. safaris. com. pl/trojmiasto/welcome_Tri_City_Region. html http: //es. wikipedia. org/wiki/Archivo: S%C 5%82 owi%C 5%84 ski_PN-wydmy. jpg

Läänemere keskosa rannikud Moreenrand Papes Lätis Devoni klindiastang Ruhnus Klibuvallid Osmussaarel Kulutus- kuhjerand Jüüti poolsaare põhjaosas Türisalu pank . . . on kõige mitmekesisemad http: //www. panoramio. com/photo/41894027? source=wapi&referrer=www. panoramio. com : //www. lk. envir. ee/aewa/index. php? id=18 http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Baltic_sea_coast_of_skagen. JPG http: //www. looduskalender. ee/klint/est/5. html http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: T%C 3%BCrisalu_cliff, _Dec_2009_2. jpg

Keskosa pankrannikud ehk klindid Ordoviitsiumi ja Siluri pankrannikud Uuri, mis on kahe pankranniku erinevused? http: //www. klint. envir. ee/klint/est/4. html

Põhja-Eesti klint Valaste juga Eesti kõrgeim Ontika panga kõrgus 56 m http: //www. klint. envir. ee/klint/est/17. html http: //krabuli. weebly. com/asukoht. html http: //www. galerii. ee/panoraam/eesti/e_sisu. html? id=88

Osmussaare pankrannik. . . on osa ~ 300 km pikkusest Põhja-Eest klindist. Osmussaarel, Pakri saartel ja Pakri poolsaarel ulatub pangaastang vahetult mereni. Balti klint asub Fennoskandia kilbi ja Ida-Euroopa platvormi piiril, kus kohtuvad tugevad kristalsed ja pehmemad settekivimid. Klindi kogupikkus on umbes 1200 km http: //www. looduskalender. ee/klint/est/11. html http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Osmussaar_2001. jpg

Maailma stabiilseim pank: ~ 400 milj aastat peaaegu muutumatuna püsinud ning sisaldab kümneid miljoneid aastaid Maa ajaloo kroonikat Juhtub, et loodus rikub tasakaalu – miks? 2008. a kevadel toimunud varingu jäljed Pakri poolsaarel http: //fotoalbum. ee/photos/tulp/22380649/ http: //www. looduskalender. ee/klint/est/12. html

Balti klint Läänemere põhjas ~ 500 km Ölandilt Osmussaareni kulgeb klint Läänemere põhjas. Ta on sügavusel 10 – 50 m, keskosas kuni 150 m. Astang on vee all laugem ja setete alla mattunud, kuid kõrgus on 100 – 160 m http: //www. klint. envir. ee/klint/est/4. html

Siluri klint algab Gotlandil ja Färö saarel on klindiastang kõrgem kui Saaremaal ja Muhus, ulatudes kuni 50 m üle merepinna http: //www. cartinafinland. fi/en/picture/62460/Stora+Karlso+island+-+Gotland, +Sweden. html http: //www. panoramio. com/photo/23735471

Gotlandi – Lääne-Eesti klindi kogupikkus on umbes 500 km. Lääne-Eesti saartel paljandub ta ~ 90 km pikkuselt Saaremaal, Muhus, Kesselaiul. . . Kõrgus ulatub kuni 20 meetrini. Matsalu lahe lõunarannikul jätkub paekõvikute rida maismaal – Salevere salumägi, Lihula ja Kirbla pank, Mihkli Salumägi Kesselaiu panga pikkus rannal on ligikaudu 600 m, kõrgus kuni 8, 5 m Ohesaare pank Sõrve ps läänerannikul – pikkus u 700 m ja kõrgus 3, 5 m http: //www. geoeducation. info/geoturism/saare_pangad/kesselaiu_pank. jpg

Väinamere laiud Loopealne e alvar http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: Hiiumaa_laiud_kaardil. png http: //www. loodusmuuseum. ee/naitused/niidud_ylevaade. htm http: //album. rumba. ee/troll/Hanikatsi/HANIKATSI_RAND http: //wwx. sakala. ajaleht. ee/230807/esileht/5028178_foto. php

Eesti laiud on osa meie kultuurist • Laiud olid olulised punktid laevaliikluses ja peatuskohad taliteel • Laidudel karjatati loomi ja tehti heina – pärandkultuurimaastikud – rannaniidud ja loopealsed • Madal meri on kalarikas, laiud on pesitsuskohad lindudele ja puhkekohaks viiger- ning hallhüljestele • Laiud on salumetsade, eakate tammede, viinamäetigude ja käpaliste leviala, siin on suur liigiline mitmekesisus Hiiumaa laidude tunnuspildil on lambad. Väikesaartel jätkatakse vanu traditsioone ja pärandkoosluste hooldust. Püsiasustus kadus 1965 -1971 Kui tunned huvi: http: //www. geoeducation. info/cobweb/Materjalid/worksheet_BScoasts. html http: //eestirannik. ut. ee/rannatuubid http: //eestirannik. ut. ee/ http: //wwx. valgamaalane. ee/030508/esileht/25013730_foto 4. php

Kriidikaljud Saksamaal ja Taanis Rügeni saarel Kriidikaljud moodustavad võimsaid panku http: //en. wikipedia. org/wiki/File: 07. 18. R%C 3%BCgen_Kreidefelsen 4. jpg http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: Ruegen-kreidefelsen. jpg http: //dxing. at-communication. com/en/dl 2 agb-p_ruegen-island/

Møni saare kriidikaljud kerkivad otse merest kuni 161 m kõrgusele http: //en. wikipedia. org/wiki/File: M%C 3%B 8 ns_Klint_Cliffs. JPG http: //www. panoramio. com/photo/54622926

Rannad on pidevas muutumises 1995 1997 2011 2004 2009 Kiipsaare majakas Saaremaal ehitati ikka kindlale pinnale. Nüüdseks on lainetus ja setete ärakanne nihutanud poolsaart ida poole ja tuletorni aadress on muutunud. . . http: //www. lote. ut. ee/orb. aw/class=file/action=preview/id=707140/Kont. pdf http: //www. fanpop. com/spots/around-the-world/images/13362182/title/leaning-lighthouse-estonia-photo http: //ijafotoblogspot. com/2011_09_01_archive. html

1998 juuni 2005 juuli Rannad taganevad • Sügis-talvised tormid on muutunud tugevamaks ja sagenenud • Aasta keskmised ja maksimaalsed veetasemed on tõusnud • Merejää puudumine avab rannad lainete purustustele • Kõige enam avalduvad muutused merele avatud kuhjerandades • Inimtegevus ja sadamaehitised muudavad setete liikumist http: //www. lote. ut. ee/orb. aw/class=file/action=preview/id=707140/Kont. pdf

Tunne Eesti randu! http: //eestirannik. ut. ee/ulesanded/kaart#arva-ara-mis-koht

Kui meretase tõuseks. . . visioon http: //www. geo. ut. ee/kartool/upu. html