Lnemere areng Holsteini jvaheaeg Holsteini jvaheaeg 350 430

  • Slides: 18
Download presentation
Läänemere areng

Läänemere areng

Holsteini jäävaheaeg • Holsteini jäävaheaeg (350– 430 tuh. a. t. ) • Holsteini jäävaheaja

Holsteini jäävaheaeg • Holsteini jäävaheaeg (350– 430 tuh. a. t. ) • Holsteini jäävaheaja kliima oli suhteliselt jahe ja niiske (sarnane tänapäevasega) • Läänemere nõos kujunes Holsteini meri

Eemi jäävaheaeg • Eemi jäävaheaeg (132– 122 tuh. a. t. ) • Eemi jäävaheajal

Eemi jäävaheaeg • Eemi jäävaheaeg (132– 122 tuh. a. t. ) • Eemi jäävaheajal oli kliima praegusest tunduvalt soojem ja niiskem • Läänemere nõos kujunes Eemi meri

Eemi meri

Eemi meri

Lõunabalti ja Ramsay jääpaisjärv • Jääpaisärvede teke liustiku ees algas u. 13 000 a.

Lõunabalti ja Ramsay jääpaisjärv • Jääpaisärvede teke liustiku ees algas u. 13 000 a. tagasi • Umbes 12 000 aastat tagasi oli välja kujunenud kaks ulatuslikku jääpaisjärve: – Lõunabalti jääpaisjärv – Ramsay jääpaisjärv

Lõunabalti ja Ramsay jääpaisjärv

Lõunabalti ja Ramsay jääpaisjärv

Balti jääpaisjärv • U. 12 000 a. tagasi ühinesid Lõunabalti jääpaisjärv ja Ramsay jääpaisjärv

Balti jääpaisjärv • U. 12 000 a. tagasi ühinesid Lõunabalti jääpaisjärv ja Ramsay jääpaisjärv Balti jääpaisjärveks • Balti paisjärve moodustumine sai võimalikuks pärast liustike taandumist Pandivere kõrgustikust põhja poole • 8213 e. Kr. toimus Kesk-Rootsis Billingeni mägedest põhja pool järve vete läbimurre Atlandi ookeani • Lühikese aja jooksul alanes järve veepind 25 -30 meetri võrra ja ühtlustus maailmamere tasemega

Balti jääpaisjärv

Balti jääpaisjärv

Joldiameri • 10 200 -9300 a. t. • Joldiameri suhteliselt väike veekogu • Joldiamere

Joldiameri • 10 200 -9300 a. t. • Joldiameri suhteliselt väike veekogu • Joldiamere soolsus oli madal (1 -2 promilli), sest veekogu põhjaosas voolasid merre veel liustiku sulamisveed, lõunaosas mõjustas suuri laguune aga jõgede vesi.

Joldiameri

Joldiameri

Antsülusjärv • 9300 -7500 a. t. • Antsülusjärv tekkis maakoore kerkimise tagajärjel, kui Kesk-Rootsis

Antsülusjärv • 9300 -7500 a. t. • Antsülusjärv tekkis maakoore kerkimise tagajärjel, kui Kesk-Rootsis asunud väin sulgus • Sissevoolavad jõed tõstsid aja jooksul veetaseme kuni 18 meetrit ookeani pinnast • Umbes 8500 aastat tagasi. toimus Antsülusjärve vete läbimurre Darssi künnisest Sundi väina suunas (skeem). Selle sündmuse tagajärjel alanes veepind paarikümne aasta jooksul kogu vesikonnas tunduvalt.

Antsülusjärv

Antsülusjärv

Litoriinameri • 7500 -4000 a. t. • Litoriinamere alguseks moodustus Taani väinade piirkonnas püsiv

Litoriinameri • 7500 -4000 a. t. • Litoriinamere alguseks moodustus Taani väinade piirkonnas püsiv ühendus maailmamerega. • Litoriinameri on Läänemere arenguloos kõige soolasema veega: Eesti rannikumeres kõikus soolsus 15 -18 promilli piires.

Litoriinameri

Litoriinameri

Limneameri • 4000 a. t. – tänapäev • Taani väinad hakkasid seoses maailmamere taseme

Limneameri • 4000 a. t. – tänapäev • Taani väinad hakkasid seoses maailmamere taseme alanemisega kitsenema, millega kaasnes soolsuse vähenemine Läänemere nõos.

Limneameri

Limneameri

Maapinna tõus Läänemere piirkonnas tänapäeval (mm/a)

Maapinna tõus Läänemere piirkonnas tänapäeval (mm/a)

 • http: //www. ut. ee/BGGM/eestigeol/l_merea reng. html

• http: //www. ut. ee/BGGM/eestigeol/l_merea reng. html