Lksudest vlja Eesti Inimarengu Aruanne 20142015 Ellu Saar

Lõksudest välja: Eesti Inimarengu Aruanne 2014/2015 Ellu Saar Tallinna Ülikool

Eesti Inimarengu Aruanne 2014/205 • http: //www. kogu. ee/olemus-ja-roll/eesti-inimarenguaruanne/eesti-inimarengu-aruanne-20142015/ • 300 lk. • 5 osa: Heaolu kasv, selle mõju ja perspektiivid; Sotsiaalne sidusus (Haridus, Ränne); Keskkond ja inimene; Eesti kultuuriruumi areng; Jätkusuutliku poliitika kujundamine • 56 autorit • Põhimärksõnad: sotsiaalsed lõksud, võimestamine

Sotsiaalsed lõksud • Lõksu sattumine märgistab indiviidi või grupi võimetust parandada oma positsiooni sotsiaalses hierarhias mis tahes pingutuste kiuste (Vetik, 295)

Hariduse kasutegur

Kõrgharidusega palgavaeste protsent mõnevõrra suurenenud

Haridus ja ränne • Pendelrändes osalejate osakaal suurem kui kogu rahvastikus: vastavalt 44% ja 30% – 64% Viimsi, 59% Harku ja 55% Rae vallast Tallinnas tööl käijatest kõrgharidus – Sobivate töökohtade puudumine

Kõrgharidusega töötajad ametiala ja asukohariigi järgi Kõrgharidusega inimesed teevad välismaal tihti haridustasemele mittevastavat tööd: 18% kõrgharidust omavatest Soomes töötavatest inimestest töötas tippspetsialistina

Matteuse efekt – paremuse või halvemuse kumuleerumine

Selektiivsed koolid

Soovitused (Põder ja Lauri) • Võrdseid võimalusi soodustav valikupoliitika – Pedagoogiline mitmekesisus – Kooreriisumise vältimine – Informeeritud valikute toetamine Rootsi poliitika: sõltumata kooli omandivormist rahastatakse koolikohti universaalse osakuga Tsentraalselt disainitud valikuprintsiibid, osalised kvoodid piirkonna lastele ning haavatamatele peredele; suurem pearaha koolidele, kes on vastu võtnud viletsama sotsiaalmajandusliku taustaga õpilasi Koolivaliku nõustamine, toetavad teenused (koolibuss, pikapäevarühm)

Eestikeelsele õppele üleminek • Eestikeelsele õppele ülemineku alustamine kõrghariduse ja siis gümnaasiumitasemelt tekitanud probleeme, mis oleksid olnud välditavad – Klaaslae lõks – venekeelsete noorte võimetus jõuda tööturul eestlastega samaväärsete kohtadeni – Piisav keeleoskus gümnaasiumis eesti keeles õppimiseks C 1 tase, seadus nõuab vaid B 1 taset, paljudel ei ole sedagi – Kontrast eestikeelsele õppele üleviimise võimaluste võrdsustamise eesmärgi ja reformis osalemise tulemusena tekkinud isiklikus konkurentsivõimes ilmneva ebakindluse vahel – noorte ebavõrdsuse teravdatud tajumine, umbusk laiemalt Eest riigi ja tema institutsioonide suhtes

Mida annaks õppida kutsehariduse eestikeelsele õppele üleviimise tarvis? • Lõhe nõrkade ja tugevate õpilaste vahel süveneb – kattub vanemate erinevate võimalustega lapsi toetada • Aitab kaasa HS selektiivsus: pärast põhikooli jätkavad tugevamad, vanemate ressurssidega enam toetatud, parema eesti keele oskusega noored gümnaasiumis, kutsekoolides ülejäänud • Lõhe mitte-eestlastest nõrkade ja tugevate õpilaste vahel eesti keele õppes kattub lõhega tasemeõppes • Oht väljalangevuse suurenemiseks kutsekoolidest • Kahe õppekeelepõhise haridusharu tihedam koostöö ja integreerumine

Võimestav heaoluriik • Üleminek seniselt jaotavalt ja kompenseerivalt heaoluriigilt võimestavale – Investeerivad teenused (võimekust parandavad): lastehoid, haridus, teadus, aktiivne tööturupoliitika, taastusravi – Kompenseerivad tulusiirded: pensionid, töövõimetus- ja tööturutoetused

Aitäh! saar@iiss. ee