Liustikud Koostas Vaike Rootsmaa Avaldatud Creative Commonsi litsentsi

Liustikud Koostas: Vaike Rootsmaa Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti (CC BY-SA 3. 0)“ alusel, vt http: //creativecommons. org/licenses/bysa/3. 0/ee/ Vaike Rootsmaa foto Jökulsárlón´i liustikulaguunist Islandil Töödeldud http: //www. lunapic. com/editor/ Jökulsárlón

Väljavõte õppekavast • Liustikud, nende teke, levik ja tähtsus – teab liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks, liustike levikut. • Liustike roll kliima ja pinnamoe kujunemises – selgitab liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes; – selgitab liustike tegevust pinnamoe kujunemisel, toob näiteid liustikutekkelistest pinnavormidest.

Liustikest üldiselt • Tänapäeval on liustikega kaetud ~10% maismaast – Antarktikas 12, 5 milj km 2, Gröönimaal 1, 7 milj km 2 – Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest • Minevikus toimunud mandrijäätumised on hõlmanud tunduvalt suuremaid alasid – Jäätumiste vaheajal oli jää ulatus tänapäevasele lähedane • Glatsioloogia on jääliustikke uuriv teadusharu – Glatsiaalgeomorfoloogia uurib pinnavorme, mida jää on tekitanud

Liustike tekkepõhjused Sademeid peab olema piisavalt Temperatuur peab olema alla 0 o. C Soojal perioodil ei tohi kogu lumi/jää ära sulada

Liustike teke • Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks • Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke – Liustik on suur liikuv jääkeha • Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala, allpool lumepiiri liustikud sulavad • Lumepiiri kõrgus sõltub kliimavöötmest

Liustike tüübid Mandriliustikud Jäämütsid Jääkilbid Oskulaarsed liustikud Mäeliustikud Šelfiliustikud Jalamiliustikud Alpi liustikud Kaari e orvandiliustikud Rippliustikud

Mandri- ja mäeliustikud Mandriliustik Antarktises Mandriliustikud võib jagada jääkilpideks ja jäämütsideks. Jääkilbid on Antarktises ja Gröönimaal. Jäämütsid on väiksema ulatusega. Aletch’i liustik Alpides Mäeliustikud libisevad mägedest mööda orgusid alla – seepärast nimetatakse neid ka oruliustikeks http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/3/39/Gletscher. MM. jpg http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/a/a 1/Grosser_Aletschgletscher_3196. JPG

Mandriliustiku kuju ei sõltu pinnamoest Gröönimaal on jääkilbi all üle 80% maast, jää on 2 -3 km paks. Antarktikas on jääga kaetud 98% maast, mis kohati üle 4 km paks. Mandrijää kuhjub keskosas, ülemiste jääkihtide survel hakkavad alumised kihid keskosast väljapoole liikuma. http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/4/4 f/Greenland_42. 74746 W_71. 57394 N. jpg http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/e/e 0/Antarctica_6400 px_from_Blue_Marble. jpg

Vatnajökull on Islandi jäämüts < Jalamiliustik Liustikukeel > Sandurtasandik Google Earth satelliidipilt Vatnajökulli liustikust Islandil

Nunatakid on jääliustikust väljaulatuvad mäetipud Pildil Gröönimaa idaosa Oskulaarliustik sarnaneb Alpi liustikule, kuid toitub mandrijääst Pildil Vatnajökulli kaguosa Liustikust välja sulanud moreen http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/b/b 9/Eastcoastgreenland 1. jpg Vaike Rootsmaa foto Vatnajökulli haruliustikust Islandil

Šelfiliustik ujub mandrilava kohal meres Ekströmi šelfiliustik • Šelfiliustik kinnitub mäevõi mandriliustiku külge – Toetub šelfile või ujub meres • Vee liikumine tõusu ja mõõna tõttu liigutab ka šelfiliustikku – See soodustab suurte jäälahmakate ehk jäämägede lahtimurdumist Šelf e mandrilava on mandri veealune jätk http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/7/71/Shelf-ice_edge_hg. jpg http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/d/d 5/Moa_iceshelves. jpg

Jäämägi on liustiku küljest murdunud tükk Jää 920 kg/m³ Merevesi 1025 kg/m³ • Jää tihedus on veidi väiksem kui veel – Seepärast hulbib suurem osa jäämäest vee sees ja ainult 1/10 on nähtaval – Veealune osa võib veepealsest palju kaugemale ulatuda • Jäämäe veealune osa sulab kiiremini kui veepealne osa – Jäämäed võivad seepärast end kummuli keerata ja olla ohtlikud http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/a/ac/Iceberg. jpg http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/c/ce/Iceberg_1_1997_08_07. jpg

Siin oli kunagi mäe- ehk oruliustik tsirkusorg orvand ruhiorg fjord Lumi koguneb mäel olevatesse lohkudesse. Allapoole liikudes kulutab liustik U-kujulise ruhioru e troogi. Fjordid on ruhiorud, mis jääajajärgse mere taseme tõusuga veega täitusid. Vaike Rootsmaa foto vaatega Digermuleni mäelt Lofootidele

Fjordid on pikad, kitsad ja sügavad ruhiorud Trollfjord Norra Lofootide rannikul Vaike Rootsmaa foto

Liikudes mõjutab liustik pinnamoodi • Toitumisalal, lumepiirist ülevalpool toimub tahkete sademete tihenemine ja ümberkristalliseerumine jääks en • Raskusjõu mõjul hakkab mäeliustik e r mo a n allapoole liikuma pin d e lõh jää liustikujärv otsamoreen liustikulaud uala l o o ärav reen o m a j põh toitumisala lumepiir ik t us li l e e uk • Jää võtab mägedest kaasa erineva suurusega kivimitükke – moreeni, mis liustikulaual välja sulab • Sulaveed kogunevad liustikujärve ja toidavad jõgesid

Liustiku pind on lõhesid täis moreen Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullist Islandil

Liustikust väljasulanud külgmoreen Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullil

Liustikul liikumine on ohtlik, selleks on vaja abivahendeid – kasse, kirkat, kiivrit, köit. . . Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullil

Kunagi oli jääd palju rohkem • Kvaternaari mandrijäätumine algas umbes miljon aastat tagasi • Jäätumisstaadiumid vaheldusid jäävaheaegadega • Viimase jäätumisstaadiumi jää hakkas Eesti aladelt taanduma ~13 tuhat aastat tagasi Viimase mandrijäätumise ajal oli mandrijääga kaetud enamus Põhja. Ameerika ja Euroopa põhjaosast. Sademete vähesuse tõttu olid Siberis jääkatted väiksema ulatusega. http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Northern_icesheet_hg. png • Kunagist jää ulatust on võimalik rekonstrueerida setete ja pinnavormide alusel • Vaata, kuidas Eesti alad jääst vabanesid!

Mandrijäätekkelised pinnavormid Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1), jääsulamisveetekkelisi ehk fluvioglatsiaalseid (2) ja jääpaisjärvetekkelisi pinnavorme http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/4/4 a/Receding_glacier-de. svg

Glatsiaalsed pinnavormid Kulutusvormid • Jääkriimud (näitavad liustiku liikumise suunda) • Silekaljud (“oinapead”) • Käharkaljud (silekaljude rühmad, skäärrannik) • Kaljuvoored (väga suurte mõõtmetega silekaljud) • Kulutusnõod ja -vagumused (nt Skandinaavia järvenõod, Võrtsjärve ja Peipsi nõgu) Kuhjevormid Kulutuskuhjevormid • Moreentasandikud (pinnakatteks moreen) • Otsamoreenid (survelised ja puistelised) • Moreenkünkad • Voored (moreensed ja aluspõhjalise tuumikuga)

Näiteid glatsiaalsetest pinnavormidest Hiljuti liustiku alt vabanenud künklik moreentasandik , küngastevahelistesse nõgudesse võivad kujuneda järved Saadjärve voorestik on liustikujää kuhje-kulutusvorm, voortevahelistesse nõgudesse on tekkinud järved ja sood Vaike Rootsmaa foto Islandi lõunaosa maastikust Vatnajökulli naabruses http: //xgis. maaamet. ee/x. GIS/XGis

Silekaljud ja kaljuvoored Skäärranniku käharkaljud (silekaljude rühmad) on kujunenud liustiku kulutuse tulemusena Vaike Rootsmaa fotod Helgingi skääridest ja Luppioberget ‘ilt Põhja-Rootsis Kaljuvoored meenutavad kujult voort, aga tekkelt väga suuri silekaljusid

Glatsiofluviaalsed pinnavormid Kulutusvormid Kuhjevormid • Jääsulamisvee uuristus- ja äravoolu orud (ürgorud, mattunud orud) • Oosid (kujunevad mandrijää lõhedes) • Sandurid (kujunevad liustikuserva ees) • Glatsiofluviaalsed mõhnad • Glatsiofluviaalsed deltad

Jääsulamisvee kulutusvorm Emajõe ürgorg on liustiku sulavete poolt aluspõhjakivimitesse kulutatud org Ürgoru edela-kirdesuunaline profiil Tartu laululava kohalt m SW NE Profiil joonestatud programmiga http: //www. geocontext. org/publ/2010/04/profiler/ru/

Jääsulamisvee kuhjevormid Rakvere vallimägi on tekkelt jäälõhes liustiku sulavete poolt tekitatud vallseljak e oos Vallimäe profiil W-E m W Vaike Rootsmaa foto Rakvere vallimäest Profiil joonestatud programmiga http: //www. geocontext. org/publ/2010/04/profiler/ru/ E

Sandurtasandik Kihilistest liivadest ja kruusadest koosnev kaldpindne lainjas tasandik, mis moodustub liustikujõe setetest liustikuserva ees Vaike Rootsmaa foto Islandi lõunaosa sandurtasandikust

Liustikud sulavad Viimastel aastakümnetel on täheldatud liustike ja merejääga kaetud ala kiiret vähenemist. Kas see võiks olla tingitud inimtegevusest või on tegemist loodusliku protsessiga? Mis kasu on liustikest? http: //www. grida. no/graphic. aspx? f=series/vg-arctic/large/fig 22. jpg

Mis muutub, kui sulavad ka mäeliustikud? Google Earth satelliidipilt Kilimanjaro liustikest (veebr. 2003) Võrdle lumiste ja lumekatteta alade albeedot. • Kui suur osa kogu maakera veest sisaldub liustikes? • Kuidas mõjutavad jäätunud alad üldist veeringet? • Nimeta maailma jõgesid, mis toituvad põhiliselt liustike sulaveest. – Mis juhtub, kui mäeliustikud sulavad?

Selgita liustike osa üldises veeringes http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/a/a 2/Mass_balance_atmospheric_circulation. png

Mere taseme muutused Holotseenis ja viimasel sajandil Mere tase on viimasel sajandil tõusnud 200 mm ehk 2 mm/aastas Millest on tingitud meretaseme muutused? http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/0/0 f/Recent_Sea_Level_Rise. png http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Holocene_Sea_Level. png

Millised tagajärjed on sellel, kui ennustused lähevad täide? http: //maps. grida. no/go/graphic/temperature-increases-in-the-antarctic-due-to-climate -change-2090 -ncar-ccm 3 -sres-a 2 -experiment http: //www. grida. no/graphic. aspx? f=series/vg-arctic/large/fig 23. jpg

Kuidas mõjutab jää sulamine elustikku? • Millised muutused toimuksid polaaralade ökosüsteemis? • Milliste rahvaste igapäevaelu ja traditsioonid on seotud polaaraladega? • Kuidas võiks polaarjää ja liustike sulamine mõjutada Eesti inimest? Peter Prokosch kollektsioonist Polar Bears in Svalbard and Melting Sea Ice http: //www. grida. no/photolib/detail/polar-bear-ursus-maritimusobserving-the-ice-norway_0103. aspx

Kas Anto Raukasel on õigus? “Astronoomilistest faktoritest tulenevalt saabub uus jääaeg kui mitte varem, siis kindlasti 60 000 aasta pärast, mil üheaegselt esinevad kolm tegurit: - Maa asetseb oma orbiidil Päikesest kõige kaugemal, ajal, kui põhjapoolkeral algab suvi. - Maa orbiidi ekstsentrilisus on suurim. - Maa pöörlemistelje kalle orbiidi tasandi suhtes on suurim. “ Loe lisaks: A. Raukas, 2006. Kliima ja teadusmüüdid meie ümber. Horisont nr 4. http: //www. loodusajakiri. ee/horisont/artikkel 728_710. html

Koosta ülevaade igikeltsa kohta Miks ja millistel aladel esineb igikeltsa? Miks on seal palju järvi? Mis on termokarst? Kuidas tekib söll? Google Earth satelliidipilt Taimõri poolsaarelt Vaike Rootsmaa foto soliflukatsioonist Too näiteid igikeltsa aladele iseloomulikest protsessidest? Millega peab inimene igikeltsa esinemise aladel arvestama?

Kasutatud allikad • Kirsimäe, K. & T. Hang, 2008/09. Jää geoloogiline tegevus, liustikud. TÜ õppematerjal, "Maateaduste alused I“ http: //lepo. it. da. ut. ee/~a rps/maateadus/MT_lius tikud_1. htm • http: //et. wikipedia. org/w iki/Liustik Vaike Rootsmaa foto sulavetest liustiku pinnal