Limuste himkond Mollusca ldiseloomustus sstemaatika ehitus elupaigad ja

Limuste hõimkond (Mollusca) Üldiseloomustus, süstemaatika, ehitus, elupaigad ja mitmekesisus. Karl Pütsepp 2013 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi , , Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti CC BY-SA 3. 0” alusel.

1. Üldiseloomustus • Limused ehk molluskid on üks liigirikkamaid loomahõimkondi. • Lihtsustatul võib limused jaotada kolme rühma: 1. Teod 2. Karbid 3. Peajalgsed

Üldiseloomustus • Välimus mitmekesine – alustades Tasmaania rannikul elavast 1 mm pikkusest karbist lõpetades hiidkalmaariga, kes koos kombitsatega on lausa 18 m pikk. • Ka elupaigad on neil mitmekesised – neid leidub nii ookeanides, rannikul kui ka aedades. • Teod on ainukesed, kes saavad ka maismaal elada. • Enamik veelimuseid eelistab soolast vett.

2. Teod ehk kõhtjalgsed • Tigude ehk kõhtjalgsete (Gastropoda) klass. • Elutsevad nii maismaal kui ka Salu-vööttigu (Cepaea nemoralis) vees. on Eestis harilik liik • Seotud niiskete elupaikadega. • Tegutsevad peamiselt öösel. • Talveks lähevad teod maasse või jäävad kõdunenud lehtede alla. Ebasoodsatel aegadel tekib karbi ava ette koorik.

Teod ehk kõhtjalgsed • Keha koosneb peast, kerest ja jalast. • Kojast ulatuvad välja pea ja jalg. • Peas on kombitsad ja silmad. • Herbivoorid. • Maismaateod ja osa veetigusid hingavad kopsudega, teised veeteod aga lõpustega. • On liitsugulised.

Tigude morfoloogia Silmad Koda Kombitsad Jalg

Tigude siseehitus Süda Suguelund Maks Kops Neer Magu Eritusava Pärak Peaaju Veresooned Suu Neel Närviväädid Hõõrel Tigude veri on sinakas, sest see ei sisalda mitte hemoglobiini vaid vaserikast hemotsüaniini, mõnede maismaatigude veri on siiski punane.

Hõõrel • On suus asuv väikeste hambakestega moodustis, millega tigu peenestab toitu.

Näiteid Eesti tigudest: • Kiritigu (Arianta arbustorum) • Viinamäetigu (Helix pomatia) - kaitseall • Mudatigu (Lymnaea stagnalis)

Nälkjad • Kojata teod. • Nende keha kaitseb paks limakiht. • Eestis näiteks suur seatigu (Limax maximus).

Tigude tähtsus ja kaitse 1. Toiduks teistele loomadel ja ka inimesele. 2. Töötavad ümber suure osa taimsest massist. 3. Vaheperemeheks mitmesugustele parasiitussidele. • Kuna paljude tigude karbid on väga huvitava välimusega on neid ammustest aegadest kasutatud ehete ja suveniiridena. • Viinamäetigu on ohualdis liik (looduskaitse mõttes), sest seda teoliiki kasutatakse söögiks.

3. Karbid • ~30 000 liiki. • Karpide ehk liistaklõpuseliste (Bivalvia) klass. • Elavad vees. • Keha katab kahepoolne koda – karp. • Keha koosneb kerest ja jalast. • Toituvad hõljumist. • Lõpused hingamiseks. • On lahksugulised.

Karbid • Arenevad moondega. • Mageveekarpide vastsed parasiteerivad kaladel. • Avatud vereringe. EESTIS ELAVAD NÄITEKS: - Söödav rannakarp - Südakarp - Balti-lamekarp - Suur järvekarp - Rändkarp - Ebajärvekarp

EBAPÄRLIKARP • Margaritifera margaritifera • Väga ohustatud. • Võivad moodustuda ebapärlid. • Parasiteerivad jõeforelli lõpustel. • Eestis olevad kolooniad salastatud.

Karpide morfoloogia Karbi kupp

Karpide anatoomia

Karpide tähtsus Toiduks teistele loomadele • saarmas • merisk Toituvad hõljumist Ehted ja nööbid • Puhastavad vett • Hoiavad vetikate arvukust kontrolli all • pärlid

4. Peajalgsed • • • Cephalopoda ~600 liiki Elavad soojades ookeanides. Kõige arenenumad limused. Enamikel koda puudub. Keha kotikujuline. Jalg puudub. Suu ümber kombitsad. Suured silmad – hea nägemine. Tindinääre. Hästi arenenud närvisüsteem.

Peajalgsed • • Röövloomad Saagiks kalad ja vähid ning teised mereloomad. Hõõrel Lahksugulised Kehasisene viljastumine Munevad Lõimetishoole Peale järglaste koorumist surevad.

Peajalgsed SEEPIAD KAHEKSAJALAD KALMAARID

Tähtsus - Toiduks suurtele mereselgroogsetele. - Toituvad mereloomadest. - Toiduks inimesele. https: //www. youtube. com/watch? v=lw. Aqh. Thd_EQ https: //www. youtube. com/watch? v=T 8 cf 7 t. Po. N 5 o

Pildiallikad • • • • • • • http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: Cepaea_nemoralis_%28 Linnaeus_1758%29. jpg http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Grapevinesnail_01. jpg http: //www. snail-world. com/Snail-Anatomy. html http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Helix_pomatia_89 a. jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Snail_black_on_grass 2. jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Water_snail_Rex_1. jpg http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: Limax_maximus_5. jpg http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: Limax_maximus_Estonia_2. jpg http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Clams. JPG http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Notodoris_minor. jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Schnecke. Woblitz 06. jpg http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Giant_clam_black%26 white_komodo. jpg http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Tridacna_crocea. jpg http: //www. looduseomnibuss. ee/content/looduse-aasta-foto-2011 -0 entsyklopeedia. ee http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Margaritifera_margaritifera-buiten. jpg http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: Group_of_Margaritifera_margaritifera. jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Three_Mussels_Margaritifera_margaritifera_in_hand. JPG w 3. shorecrest. org http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Octopus 3. jpg http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Cuttlefishhead. jpg http: //www. georgiaaquarium. org/newsroom/photo-library/td. aspx http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Histioteuthis_NOAA. jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Octopus_vulgaris. 003_-_Aquarium_Finisterrae. JPG http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Octopus_vulgaris_Merculiano. jpg http: //www. examiner. com/article/death-threats-against-paul-the-octopus-say-it-isn-t-so