Liigsmine ja lekaalulisus Marii Tohv Mis on liigsmine

Liigsöömine ja ülekaalulisus Marii Tohv

Mis on liigsöömine? • Liigsöömine (mida ka buliimiaks nimetatakse) on psüühilise kompensatsiooni mehhanism ning psühhiaatrid liigitavad selle oma haiguste klassifikaatoris söömishäirete alla. • Liigsöömist peetakse ühelt poolt stressi tagajärjeks, teiselt poolt aga üheks selle põhjustajaks. • Liigsöömine on lohutav mõnuallikas, mille nautimine lubab ajutiselt vabaneda närvipingest, unustada oma hädad ja alaväärsustunne. Põgenemine söömisesse loob illusiooni, et nõnda varutakse jõudu raskustega toimetulekuks. Söömine leevendab tühjustunnet, vähendab erutust. Tegemist on mugava asendustegevusega, mis lubab tegelikud probleemid eemale peletada. • Liigsöömine võib ilmneda nii magusa kui soolase eelistamisena.

Mis on ülekaalulisus? • Inimeste pikkus ja kehaehitus on erinev. Pole olemas üht kindlat kaalu, mis sobiks ühele kindlale pikkusele. Sellega tuleb ülekaalulise väljaselgitamisel arvestada. Ühe lihtsa arvutusega saab välja selgitada, kas te kaalute liiga palju: arvutades välja niinimetatud kehamassiindeksi (KMI). • KMI arvutatakse välja järgmise valemi abil: • Kehakaal (kilogrammides) Pikkus (meetrites) x pikkus (meetrites) • KMI – – <18, 5 alakaaluline 18, 5 -24, 9 normaalkaalus 25 -29, 9 ülekaaluline >30 rasvunud

Mis on ülekaalulisus? • Kaalus võetakse juurde siis, kui süüakse rohkem kaloreid kui kulutatakse. • On ka palju erinevaid asjaolusid, mis mõjutavad kalorite manustamist ja nende kulutamist. Mõnedel inimestel on näiteks teatud geneetiline soodumus ülekaaluliseks muutuda - mh. sellepärast, et neil on kehv ainevahetus ja nende organism põletab rasvu halvemini. • Enamik ülekaalulisi süüdistab oma kaaluprobleemides pärilikkust. Nii see sageli tundubki olevat – tüsedate vanemate järeltulijad on enamasti keskmisest ümaramad. Teaduslikud uuringud aga väidavad, et geenid mängivad rolli vähem kui pooltel juhtudest. Seega on ülejäänud juhtudel tegemist vale elustiiliga. • Inimestel, kes söövad kõrge rasvasisaldusega ja vähese süsivesikutesisaldusega toitu ja kes on samal ajal füüsiliselt väheaktiivsed, on suurem risk kaalus liigselt juurde võtta.

Mis haigused võivad kaasneda ülekaaluga? • Üsna harva on ülekaalulisuse põhjuseks endokriinhaigus, näiteks kilpnäärme alatalitlus. • Liigne kehakaal mängib keskset osa tänapäeva ühiskonna peamiste «surmatõbede» , diabeedi ja kardiovaskulaarhaiguste tekkes. • On teada, et vanemas eas tekkivasse teise tüübi diabeeti haigestuvad enam ülekaalulised ning et kehakaalu normaliseerimine aitab haiguse progresseerumist vältida. Suhkurtõbi ehk diabeet suurendab omakorda südame veresoonkonnahaiguste tekkeriski. • Ülekaaluga kipub kaasnema kolesteroolitaseme ja vererõhu tõus, mis samuti südant ja veresoonkonda kahjustavad.

Mis haigused võivad kaasneda ülekaaluga? II • Uuringud näitavad, et ülekaalulistel on suurem risk haigestuda pahaloomulistesse haigustesse. Näiteks esineb ülekaalulistel naistel normkaalulistest suguõdedest enam menopausijärgset rinna- ja emakavähki. • Ülekaaluga kaasnevatest seedetraktihaigustest väärivad äramärkimist sapikivitõbi ja reflukshaigus, rahvakeeli kõrvetised. Seda häda esineb ka normaalse kehakaaluga inimestel, kuid ülekaalulistel soodustab refluksi ehk toidu tagasiheite teket maost söögitorusse suurenenud rõhk kõhuõõnes. • Vanemas eas tekkiv osteoartroos ehk liigeste «kulumine» kiusab samuti rohkem ülekaalulisi. Mehaaniline ülekoormus mõjub kõige enam just puusa-ja põlveliigestele. Vanemaealist ülekaalulist kipuvad vaevama ka pöiavõlvi lamenemisest tingitud jalavalud, võimalikud on tromboosid ja embooliad.

Kuidas ülesöömist vältida • Esiteks, soovitav süüa sageli, aga vähe korraga. • Kindlasti peab sööma kergeid vahepalasid, kui on vahe söögikordade vahel on rohkem kui 4 tundi. Muidu nälg automaatselt sunnib Teid tarbima suuremaid koguseid. • Vahepaladeks sobivad rasvata jogurtid, puuviljad, näkileivad, toorsalatid. • Ei tohi ennast piirata järsult kõigis – muidu ei pea kaua vastu. Alguses, näiteks, harjuge vältima saiakesi, kooke, suhkrut ja magusaid mahlasid. Edaspidi – vaikselt lülitage välja palju rasva sisaldavaid toite. Lõpuks, kui soovite rohkem kaalust alla võtta, vähendage kartuli, valge riisi ja makaronide koguseid. • Kord kuus tehke enda jaoks midagi „head“ – sööge, midagi, mida „hing ihkab “mõõdukas koguses.

Kuidas ülesöömist vältida • Tervisliku toitumise ivad: 1. välista oma toitumisratsioonist kergelt omastatavaid süsivesikuid, nagu suhkur, taignast tehtud tooted (küpsised ja koogid), valge leib, sai, šokolaad, kommid jne.

Kuidas ülesöömist vältida • Tervisliku toitumise ivad: – 2. söö vähem rasva: või, pekk, majonees. Piira taimse rasva tarbimist (söö vähem praetud toite, eelista neid keedetuna). Söö mitte pehmet, vaid tahket juustu, aga väikses koguses. Ära tarbi kohukesi ja magusaid jogurteid ja kohupiimamassi. Eelista rasvata piimatooteid ning juurviljasuppe (mitte lihapuljongil).

Kuidas ülesöömist vältida • Tervisliku toitumise ivad: – 3. Toitumisratsioonis peavad kindlasti olema valgud. Sobib linnuliha, kala ja munad. Hea kombinatsioon: valku sisaldav toit + juurviljad + puuviljad (mõõdukas koguses).

Kasutatud allikad • http: //minuoma. ee/tervis/? p=112 • http: //shaping. ee/? page=materials&lang=e st • http: //dansukker. com/Default. aspx? ID=462