Liigesediski e liigeseketta e discus articularise funktsioon Anu

Liigesediski e. liigeseketta e. discus articularis’e funktsioon Anu Fedortšuk Tartu 2015

Liigesedisk • Moodustunud fibroossest sidekoest • Jaotab liigesõõne ülemiseks ja alumiseks osaks • Sagitaalsuunas jaotutud kolmeks osaks • Liigespea on kontaktis ainult diski tsentraalse osaga

Histoloogia • Fibroosne kõhrkude • Ekstratsellulaarne maatriks - kollageen, glükoosaminoglükaan ja proteoglükaanid • Rakud: fibroblastide-laadsed rakud, fibrokondrotsüüdid ja kondrotsüütide-laadsed rakud

Diski asetus liigeseõõnes Allikas: https: //web. duke. edu/anatomy/Lab 24/Lab 26 modified. Images/TMJ. jpg

Diski kuju • Bikonkaavne kuju • Määratatud processus condylaris’e ja fossa mandibularis’e morfoloogiaga • Eesvaates on diski mediaalosa paksem võrreldes lateraalosaga • Kergendab sobitumist liigestuvate pindadega • Suurendab liigesepindade kokkupuutumist diski pinnaga

Peamine funktsioon • Mälumisrõhu amortiseerimine! • Liigeseõõne jaotumine ülemiseks ja alumiseks kambriks • Ülemine liigesekamber – 1, 5 ml, alumine – 0, 5 ml

Veresooned, närvid • Tsentraalselt pole veresooni ega närve • Perifeerias varustatud veresoontega ja mõnevõrra innerveeritud

Diski häired • Vanuse kasvades Ca sisaldus diskis suureneb • Disk jäigem, väheneb suutlikkus katta liigesepähikut kõigil külgsuunalistel liikumistel • Funktsionaalne ülekoormus + mikrotrauma diski asendi häired • Iga trauma muudab diski mehaanilisi omadusi ja põhjustab diski mehaanilist väsimist • Parafunktsioon tekitab ebanormaalset kompressiooni ja on nihkepinge abil võimeline algatama diski asendi muutusi ning liigesepähiku ja liigeseköbrukese degeneratiivseid muutusi • M. pterygoideus lateralis’e hüperaktiivsus soodustab lihasevalu teket ja mõjutab omakorda hilisemat diski asendi muutust ning seega kõhre ja luukoe degeneratsiooni

Kasutatud materjalid • N. Kiga (2012) Histochemistry for studying structure and function of the articular disc of the human temporomandibular joint. Kättesaadav: http: //www. ncbi. nlm. nih. gov/pmc/articles/PMC 3352130/ • Tartu Ülikool. Voog ja Salum. (2007) Mälumisfüsioloogia, oklusiooniõpetus. Mastikatoorse süsteemi anatoomia. Kättesaadav: https: //moodle. ut. ee/pluginfile. php/4501/mod_resource/content/0/ loeng 4. pdf • E. Leibur, Ü. Voog-Oras (2009) Temporomandibulaarliigese osteoartriidi ravi võimalused. Kättesaadav: http: //www. eestiarst. ee/static/files/015/ea 0912 lk 802 -810. pdf

Tänan tähelepanu eest!