LHENDAMINE Koostas Monika Limberg KASUTATUD Annika Kilgi ja

LÜHENDAMINE Koostas: Monika Limberg

KASUTATUD: • Annika Kilgi ja Viivi Maansoo õpikut “Keeleviit”

LÜHENDID JAGUNEVAD: • Algustähtlühendid • Katkendlühendid • Valiktähtlühendid

ALGUSTÄHTLÜHEND • kasutatakse sõna esitähte kas väikse või suurena, nt m (meeter), K (kesknädal) • liitsõna lühendamisel on lühendis iga sõna algustäht, nt lp (lugupeetud), lk (lehekülg) • sõnaühendite lühendamisel iga sõna algustäht, nt jt (ja teised) • esimene sõna lühendatakse, nt e-post (elektronpost)

KATKENDLÜHEND • moodustatakse sõna esitähtedest, tavaliselt algusest 2. või 3. silbi täishäälikuni, nt in (inimene), sept (september) • harva ka 1. silbi täishäälikuni, nt tr (trükk) • liitsõnades lühendatakse emba-kumba komponenti, nt rahvusvah (rahvusvaheline)

VALIKTÄHTLÜHEND • moodustamiseks võetakse sõnale iseloomulikumad tähed, nt rmtk (raamatukogu),

LÜHENDITE KÄÄNAMINE • käändelõpp lisatakse sidekriipsu abil, nt khk-s (kihelkonnas) • vajadusel lisatakse käändelõpu ette ka mitmuse tunnus nt kr-des (kroonides)

PUNKT LÜHENDITES • punkti lühendites üldiselt ei kasutata • kui punktita lühend langeb kokku mõne eestikeelse sõnaga, on soovitav panna lühendisse sõnavahet märkiv punkt, nt k. a (kaasa arvatud; käesoleval aastal)

LÜHENDITE LUGEMINE • loeme nii, nagu sõna või sõnaühendit oleksime lugenud enne selle lühendamist, nt jne (ja nii edasi) • loeme tähekaupa veerides, nt SRÜ (esserr-üü) • loeme välja sõnana, nt RAMilt (rammilt s. o rahvusmeeskoorilt)

KUIDAS LÜHENDAD? lehekülg Ühinenud Rahvaste Organisatsioon gümnaasium kroon sotsiaaldemokraatlik enne meie aega liiter sidejaoskond

KUIDAS LÜHENDAD? lehekülg- lk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon- ÜRO gümnaasium- gümn kroon- kr sotsiaaldemokraatlik- sots-dem enne meie aega- e. m. a liiter- l sidejaoskond- sjk