levaade astronoomia ajaloost Mario Mars Tallinna Thetorn marsstaff

Ülevaade astronoomia ajaloost Mario Mars Tallinna Tähetorn mars@staff. ttu. ee

Ürgaeg Teati : Tähed Rändtähed Aastaajad Päike & Kuu Varjutused Atmosfäärinähtused

Ürgaeg (vastamata küsimused) MIS ON TÄHED? KUS NAD ASUVAD? MIS PÕHJUSTAB PÄIKESE LIIKUMIST? KUS ON PÄIKE ÖÖSEL? MILLINE ROLL ON INIMESEL KÕIGES SELLES? KUIDAS SAI KÕIK ALGUSE?

Sademed & Kuu faasid Nigeerias

Rooma

Kronoloogia (valikuline) 6500 e. m. a. 5000 e. m. a. 3000 e. m. a. 2000 e. m. a. 1450 e. m. a. Kesk-Aafrikas ennustati Kuu järgi ilma Egiptuse Stonehenge Nabta Playa Stonehenge Suurbritannias (Tähtede tempel) Babüloonia Veenuse kujud “Enuma Elish” babüloonlaste müüt

Egyptian Stonehenge

Stonehenge

Kronoloogia 900 e. m. a. 700 e. m. a. 600 e. m. a. l l Homerose “Ilias ja Odüsseia” (tähtkujud) Babüloonlaste süsteemne kataloog. Sodiaak. Kreeka kosmoloogia Platon ja Aristoteles – Maa sfäärilisus Aristarhos Samoselt – Heliotsentriline süsteem

200 e. m. a. Eratostenes – Maa ümbermõõt Apollonios – epitsüklite teooria Hipparhos – tähekataloog, pretsessioon, tähesuurus 100 m. a. j. “Almagest” 1543 m. a. j. 1576 m. a. j. 1609 m. a. j. 1610 m. a. j. Ptolemaios Aleksandriast – N. Kopernik – De Revolutionibus T. Brahe Hveni Observatoorium J. Kepleri seadused G. Galilei – teleskoop

1680 m. a. j. I. Newtoni Principia 1810 m. a. j. Fraunhofer – Päikese spektrijooned 1835 m. a. j. esimene mõõdetud parallaks 1916 m. a. j. A. Einsteini üldrelatiivsus 1929 m. a. j. kosmoloogiline konstant 1932 m. a. j. K. Jansky – raadioastronoomia 1964 m. a. j. Suure Paugu kinnitus – reliktkiirgus

Aristarhos Samoselt (310 -230) Heliotsentriline maailmapilt Kuu peegeldab valgust Päikeselt Kuu ja Päikese kauguste hindamine

Eratostenes (276 -195) Teaduslik Maa ümbermõõdu hindamine – – Eeldas, et Aleksandria ja Aswan asuvad samal meridiaanil. Kõige pikem päev aastas on suvine pööripäev, kui Päike on kõige kõrgemal. Aswanis varjusid polnud. Samal ajal Aleksandrias olid varjud 7 kraadi. Eratostenes teadis Aleksandria ja Aswani vahemaad, 5000 staadioni. Ta järeldas Maa ümbermõõduks 250000 staadioni (~7 kraadi 5000, järelikult 360 kraadi ~250000 staadioni).

Aleksandria seniit Päike 22. juunil 7° Aswani seniit Aleksandria Aswan 7° Maa ümbermõõdu hindamine

Geotsentriline maailmapilt

Epitsüklite teooria

Tycho Brahe observatoorium Veni saarel 1598

Esimene teleskoop Jan Lippershey 1608. aastal Middelburgis, Hollandis 1609 aastal sai Galileo Galilei Paduas, Põhja-Itaalias teada, et Hollandis on leiutatud pikksilm. Ta valmistas ka endale nn “hollandi torni”. Astronoomilisi vaatlusi alustas 7. jaanuaril 1610 aastal.

Galileo Galilei (1564 -1642) Kasutas esimesena teleskoopi astronoomias. Esimesed märkmed Kuu kraatrite kohta. Avastas Jupiteri Kuud. Jälgis esimesena päikeseplekke.

Johanne Kepler (1571 -1630) Brahe õpilane ja matemaatik. Kepleri kolm seadust planeetide liikumise kohta elliptilistel orbiitidel ümber Päikese.

Kepleri I seadus Planeedid liiguvad ümber päikese mööda elliptilisi orbiite, mille ühes fookuses on Päike.

Kepleri II seadus Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad.

Isaac Newton (1643 -1727) Gravitatsiooniseadus Leiutas peegelteleskoobi Newtoni reflektor umbes aastast 1671 39 x

Albert Einstein 1879 -1955

Kosmoseajastu algus Venelaste esimene sputnik 1957. ja Juri Gagarini kosmoselend 1961. Apollo programmi alguseks loetakse 22. novembrit 1963 aastal, kui USA tolleaegne president J. Kennedy lubas veel enne 1970. aastat inimese Kuule saata.