Leht ja fotosntees Miks on lehti vaja Fotosnteesi

Leht ja fotosüntees

Miks on lehti vaja? �Fotosünteesi toimumis kohaks �Läbi lehtede toimub vee aurumine, mis paneb vee taimes ülespoole liikuma

Väliskuju �Lehelaba – lame ja õhuke, tänu sellele saavad leherakud palju valgust �Leheroots – selle abil kinnitub leht varrele �Liitleht – siis kui rootsule kinnitub mitu lehekest �Leherood – lehe pinnal olevad jämedamad ja peenemad sooned, mööda neid liiguvad vees lahustunud ained

�Keheidulehelistel taimedel on jäme keskrood, mis haruneb peenemateks roodudeks , nt kask, vaher �Üheidulehelistel taimedel on rood lehes rööbiti või kaarjalt, ega harune. Nt kõrrelised, maikellukesed

Lehe siseehitus �Lehte katab mittemärguv vahajas kiht, mille ülesandeks on kaitsta lehte välismõjude eest �Vahakihi all on kattekude, mille see on avad, mida nimetatakse õhulõhedeks. �Õhulõhed asuvad enamasti lehe allosas. �Läbi õhulõhede liigub süsihappegaas lehte ning fotosünteesil moodustunud hapnik ning veeaur välja. �Kattekoe all on kahesugust põhikude.

�Ülemise kihi rakud sisaldavad palju kloroplaste ja on taimes peamised fotosünteesijad. �Läbi põhikoe kulgevad juhtkimbud, mida lehe pinnal näemegi roodudena. �Õhulõhe moodustavad 2 tavalist oakujulist sulgrakku, mille vahel on pilu. �Sulgrakud avavad ja sulgevad õhulõhe.

Miks on fotosüntees elu alus? �Fotosünteesiks nimetatakse päikeseenergia toimel orgaaniliste ainete valmistamist lihtsatest anorgaanilistest ainetest: süsihappegaasist ja veest. �Fotosünteesist sõltub elu, sest selle käigus moodustuv orgaaniline aine on toiduks nii taimedele kui ka enamikule teistele organismidele. �Ka hapnik moodustub fotosünteesi teel.

Mida on vaja fotosünteesiks? �Fotosüntees toimub ainult kloroplaste sisaldavates rohelistes taimeosades, peamiselt lehtedes. �Fotosüntees saab toimuda vaid valguse käes, sest päikesevalgusest saab selleks vajaliku energia. �Fotosünteesiks vajalik vesi jõuab taime juurte kaudu mullast, ning süsihappegaas õhust. �Lehte jõudnud vesi ja süsihappegaas liiguvad kloroplastidesse, kus nendest sünteesitakse valgusenergiat kasutades glükoos ja kõrvalproduktina eraldub hapnik.

Fotosüntees � 6 CO 2 + 6 H 2 O = C 6 H 12 O 6 + 6 O 2 Valgusenergia Süsihappegaas + vesi Glükoos + hapnik Klorofüll

Mida saab glükoosist? �Energia saamiseks �Teiste ainete sünteesiks (valgud, rasvad, õlid) �Tärklise sünteesiks (varuaine) �Muundatakse tselluloosiks

Mis mõjutab fotosünteesi? �Õhus oleva süsihappegaasi hulk �Mullas oleva vee hhulk �Õhu soojus �Valguse hulk �Parim temperatuur fotosünteesiks on 20° – 35°

Ka taimed hingavad �Eluks vajalik energia vabaneb hingamisel, st glükoosi lõhustamisel mitokondrites. �Erinevalt fotosünteesist, mis toimub vaid valguse käes, toimub hingamine koguaeg. �Hingamine on fotosünteesi vastupidine protsess. Hingamisel kulub hapnik ja eraldub süsihappegaas, mis läheb atmosfääri.

Fotosüntees Hingamine Toimub ainult valguse käes Toimub nii valguse kui käes kui ka pimedas Moodustub glükoos Glükoos lõhustatakse On vaja süsihappegaasi On vaja hapnikku Eraldub hapnik Eraldub süsihappegaas On vaja energiat Energia vabaneb

Milleks lehti kasutatakse? �Toiduks (nt kapsa lehed) �Tee valmistatamiseks (ka raviteed) �Tooraine parfümeeritööstusele �Ehitusmaterjal (troopikas) �Loomasööt