ldhariduskoolide pidamiseks antavad toetused Piret Sapp Haridus ja

Üldhariduskoolide pidamiseks antavad toetused Piret Sapp Haridus- ja Teadusministeerium / nõunik 18. 02. 2105 HOL, Kuusalu

Eilne konverents Tuulelohevajalikud reformid on pooleli või tegemata «Teie, sõgedad teejuhid, kurnate ära küll sääsed, aga kaameli neelate alla. Mõte on see, et me tegeleme pisiasjadega, » sõnas Karis täna peetaval konverentsil «Tuulelohe lend. » Kui räägime haldusreformist, siis see on toimunud viimased 20 aastat. Viimastel aastatel on siseministeerium kulutanud 126 000 eurot, tõmbekeskuste arutelule on kulutatud 176 000 eurot, rahandus- ja siseministeerium on saanud toetust 320 000 eurot ning tulemus on see, et 71 protsenti inimestest toetab haldusreformi.

Õpikäsitluse ja õpetaja rolli muutumine MIDA→ KUIDAS http: //opleht. ee/20696 -opikasitus-ja-koolikultuur/

Õpetajate tegelik keskmine palk maakonniti 2014 1, 120 1, 009 1, 003 993 986 980 975 970 959 956 951 947 928 Hiiu kokku 1, 012 Viljandi kokku 1, 019 1, 020 Lääne kokku 1, 056 Valga kokku 1, 069 Saare kokku 1, 070 920 870 Tegelik keskmine palk Põlva kokku Rapla kokku Lääne-Viru kokku Ida-Viru kokku Järva kokku Jõgeva kokku Võru kokku Pärnu kokku Tartu kokku Harju kokku 820 Eesti õpetajate tegelik keskmine palk (1026)

Munitsipaalüldhariduskoolide juhtide palk 2013. a 1, 600 1, 400 120. 0% 1, 392 1, 279 1, 254 1, 225 1, 185 1, 170 1, 156 1, 133 1, 122 1, 090 1, 081 1, 072 1, 060 1, 200 100. 0% 1, 013 1, 000 80. 0% 883 800 60. 0% 600 40. 0% 400 20. 0% 200 2013 keskmine juhi brutokuupalk 2013 õpetajate vs juhtide keskmine palk iu Hi a pl Ra lga Va lva Põ e ar Sa a Jõ ge v i nd lja Vi e Lä än nu Pä r ru Võ a rv Jä iru e. V än Lä sk m in e tu st i k e Ta r Ee a. Id Ha Vi ru 0. 0% rju 0

Harjumaa munitsipaalüldhariduskoolide õpetajate keskmine brutokuupalk 2014. aastal 1, 157 1, 200 1, 127 1, 092 1, 088 1, 080 1, 076 1, 061 1, 059 1, 051 1, 048 1, 100 1, 037 1, 022 1, 016 1, 007 1, 000 1, 100 988 971 962 958 954 945 1, 000 912 864 900 600 500 i Ku la li us nn al u Ke vald rn u va ld Ni ss i v a Sa ld Ae ue l in gv iid n u Ra va ld as iku va Ke ld ila Ha vald rk u va ld K i Jõ el ili v a äh tm ld e Pa va ld ld isk i Vi linn im si va Ra ld e v M aa ald rd u lin K os n Va e sa le val m m d a v An ald ija Pa vald di se va ld Ke llin Ta ks a l va Lo Sa ue va ku Sa n 700 in n 700 ld 800 Tegelik palk Summad on võetud saldoandmikust 16. 02. 2015, ametikohtade arv EHISest Eesti keskmine Harjumaa keskmine

Kui suur on riigieelarveline toetus kokku? MILLEKS? Õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja täienduskoolituseks, koolilõunaks, investeeringuteks ja õppevahenditeks ALUS: Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 82 l 3, § 42 l 4, riigieelarve seadus § 48 l 2. KUI PALJU? 2015. aastal kokku 237, 1 mln € sh KOV 226, 3 mln € + ERA 10, 8 mln €) KUIDAS JAGATAKSE? KOVidele tasandus- ja toetusfondi kaudu õpilaspõhiste määrade alusel, erakoolipidajatele HTMiga lepingud MILLEKS? Õpetajate tööjõukulude lisatoetusekskeelekümbluseks, uusimmigrantide, tagasipöördujate ja vene kodukeelega õpilaste toetamiseks KUI PALJU? 1 mln € KUIDAS JAGATAKSE? taotluste alusel, õpilasepõhised toetused, Innove ja KOVide lepingud MILLEKS? Õpetajate tööjõukulude toetuseks IB , vanglaõppe korralduseks ja Ida-Virumaa õpetajate tööjõukulude täiendavaks toetuseks KUI PALJU? Kokku 2015. a. 0, 87 mln € sh 0, 28 mln €+ 0, 47 mln €+ 0, 12 mln € KUIDAS JAGATAKSE? taotluste alusel, HTMi ja KOVide lepingud MILLEKS? Toimetulekuraskustes perede õpilastele õpilaskodu toetuseks KUI PALJU? 1, 37 mln € (1, 20 mln €+ 0, 174 mln €). KUIDAS JAGATAKSE? Ministri määruse alusel, HTMi ja KOVide lepingud MILLEKS? Andekate õpilaste ja õpetajate, haridusjuhtide täiendusõppeks ja koostööks KUI PALJU? Kokku 2015. a. 1, 67 mln € KUIDAS JAGATAKSE? Õpilasepõhine toetus+ baasraha , lepingud HTMi ja KOV maakondlikele liitudele, 4 suuremale linnaga

Kui suur on KOV üldhariduskoolides õpilaste arvu muutus 2014 vs 2015? Allikas: EHIS 10. 11. 2014 120. 00 3. 0% 2. 1% 2. 0% 100. 00 1. 0% 80. 00 0. 0% 60. 00 -1. 0% 40. 00 -3. 0% -2. 0% 20. 00 -3. 0% 107. 00 109. 21 24. 22 Õpilaste arv põhikoolis (tuh) 23. 51 Õpilaste arv Gümnaasiumis (tuh) 2014 2015 -4. 0%

Õpilaste arvu muutus eraüldhariduskoolides 2014 vs 2015 7, 000 18. 0 16. 0 6, 000 15. 3 14. 0 5, 000 13. 2 4, 000 12. 0 10. 0 8. 0 3, 000 6. 0 2, 000 4. 6 1, 000 0 4. 0 2. 0 4, 063 4, 686 PK õpilaste arv 1, 021 1, 068 Gümnaasiumi õpilaste arv 2014 2015 muutus % 5, 084 5, 754 KOKKU õpilaste arv 0. 0

Millised on toetuse arvestamise üldpõhimõtted ? • Toetuse jaotuse, kasutamise tingimused ja kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavas tasandus- ja toetusfondi tähtajatus määruses. Koolipidajatel on võimalik Vabariigi Valitsuse poolt eraldatava toetuse suurust pikemaks perioodiks prognoosida, ühe õpilase muutus seda ei mõjuta. • Iga-aastase Vabariigi Valitsuse korraldusega jagatakse toetussummad KOVide vahel. • Õpetajate tööjõukulude toetuse arvestamise aluseid ei muudeta, kehtima jäävad 2014. a. 4 viimasel kuu alused. Riigi toetus peab motiveerima võrgu korrastamisele, mille vältimatuks osaks on printsiibi „võrgu korrastamisest tekkiv sääst jäägu koolipidajale“ rakendamine.

Millised on toetuse arvestamise üldpõhimõtted ? • Kooliastmeti õpilasepõhise toetuse eristamist ei toimu. See soodustab 1 -2 kooliastme (1 -3 kl; 4 -6 kl) pidamist kodu lähedal, motiveerib koolipidajaid koostööle 3. kooliastme osas (7. -9 kl), võimaldab gümnaasiumiastmes pakkuda enam valikkursusi. • Sama klassitäituvusega eriklassides ja eriõppekaval olevatele HEV lastele samaväärne toetus. Toetuse andmisel ei eristata rahaliselt kas õpilane on integreeritud tavaklassi või loodud eraldi klass, selle otsustab koolipidaja. Jaotuse põhimõte soodustab kaasava hariduse põhimõtete laiemat rakendamist ja võimalusel õpilaste integreerimist tavaklassi. • Õpetaja tööjõukulu toetuse arvestamisel tagatakse, et ühelgi vallal või linnal ei vähene tööjõukulude toetus õpilase kohta võrreldes 2014. aasta tööjõukulude toetusega. • Kõikide toetuse komponentide lõikes arvestuse aluseks õpilasepõhised määrad.

Kui suured on õpilasepõhised toetuse määrad? • õpetajate tööjõukuludeks statsionaarses tavaõppes(1157€); • direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks (92€); • õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate täienduskoolituseks (12€); • õppevahenditeks (57€); • statsionaarses õppes põhi- ja gümnaasiumiharidust omandavate õpilaste koolilõunaks (136, 5€); • investeeringuteks (19, 7€);

Milline on toetuse kasv komponentide lõikes? 250, 000 25. 0 200, 000 19. 6 150, 000 100, 000 20. 0 15. 0 9. 1 8. 8 10. 0 8. 1 50, 000 5. 0 1. 1 0. 8 1. 1 Õppekirjandus Õpetajate ja juhtide täienduskoolitus Investeeringu komponent 0 Jaotatud toetus KOKKU Õpetaja tööjõukulu Direktori ja õppealajuhataja tööjõukulu 2014 2015 muutus 2014 vs 2015 % 0. 0 Koolilõuna

Kui suur on õpetajate tööjõukulude osakaal ja toetuse kasv? 1% 1% Õpetaja tööjõukulu 8% 3% Direktori ja õppealajuhataja tööjõukulu Õppekirjandus 6% 81% Õpetajate ja juhtide täienduskoolitus Investeeringu komponent Koolilõuna • Riigieelarvelise toetuse kasv 2015 vs 2014 on KOVidele 14, 8 mln € (kasv 8, 8 %). • Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud õpetaja töötasu alammääraks on 1. 01. 2015 900 eurot (kasv ca 12, 5%). • Riigieelarvest antav õpetajate tööjõukulude toetus on 20% suurem (1080€), et tööjõukulusid oleks võimalik kooli tasandil diferentseerida.

Kas toetuse alused toetavad maapiirkondades tugeva kodulähedase põhikooli pidamist? 208 põhikooliastmega kooli(de) pidajat sh - 81 KOVil õpetaja tööjõukulu toetuse määr õpilase kohta c 2 x kõrgem kui n Tallinnas, Tartus ; - 115 KOVil õpetaja tööjõukulu toetuse määr õpilase kohta kuni 92% suurem. - 10 KOVi õpetaja tööjõukulu toetuse määr õpilase kohta, lisatoetust ei anta.

Mis mõjutab õpetajate tegelikku töötasu? KOV Imavere vald Koigi vald Pühalepa vald Albu vald Vastse-Kuuste vald Kohtla-Nõmme vald Rakvere vald Konguta vald Õpilasi tegeliku Arvestuslik Tegelik õpetajate õpetaja keskmine palk Õpilasi ametikohtade arv ametikoha kohta ühe tegeliku 10. 11. 2014 ametikoha kohta 88 10, 3 8, 6 1 215 87 11, 3 7, 7 1 093 87 12, 6 6, 9 998 86 12, 6 6, 8 985 85 10, 7 8, 0 1 131 83 11, 1 7, 5 1 059 82 14, 2 5, 8 820 81 8, 8 9, 2 1 318

KOV Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Keila linn Keila vald Kernu vald Kiili vald Kose vald Kuusalu vald Loksa linn Maardu linn Nissi vald Padise vald Paldiski linn Raasiku vald Rae vald Saku vald Saue linn Saue vald Tallinn Vasalemma vald Viimsi vald Tegelik õpetajate ametikohtade arv 10. 11. 2014 7, 2 54, 0 91, 5 44, 3 103, 3 26, 1 20, 8 41, 9 70, 8 59, 0 34, 9 107, 5 27, 8 21, 1 39, 6 38, 6 146, 2 81, 0 57, 1 55, 3 2 683, 7 24, 3 160, 6 Õpilasi tegeliku õpetaja ametikoha kohta 8, 9 9, 6 15, 1 11, 1 14, 8 10, 4 9, 6 15, 4 10, 8 12, 4 9, 6 12, 9 9, 6 6, 1 12, 6 12, 4 13, 0 14, 4 15, 7 14, 6 15, 3 8, 7 13, 1 Arvestuslik keskmine palk ühe tegeliku ametikoha kohta 1 282 973 1 139 1 111 1 187 1 183 1 192 1 194 1 035 1 203 1 109 1 006 1 197 821 1 131 1 202 981 1 090 1 246 1 065 1 169 1 053 1 020

Kes vastutab? Keskvalitsus või omavalitsus? KESKVALITSUS KOV KOOLIPIDAJANA Õpetaja töötasu alammäära Igale täistööajaga töötavale õpetajale kasv. tagatud vähemalt riiklikult kehtestatud alammäär. Riigieelarvelise toetuse kasv, Õpetaja töötasu alammäärast arvestuslik töötasutoetus keskmiselt 20% kõrgemad 20% kõrgem alammäärast. palgavahendid kooli eelarves. Õpilasepõhine õpetaja Tegelike õpetajate ametikohtade tööjõukulu toetus arvu määratlemine. Õpetaja tööja Õpetaja töö- ja palgakorralduse palgakorraldust käsitleva aluste kooskõlastamine. PS! seadusandluse Palgakorralduse alused töötatakse

HEV eriõppekaval olevate õpilaste muutus 2014 vs 2015 3000 30 24 2500 25 20 20 15 2000 10 1500 5 3 0 -3 1000 -5 -10 500 -15 -18 0 -20 klassitäitumus 12 klassitäitumus 8 klassitäitumus 6 2014 2015 klassitäitumus 4 muutus % Üks-ühele õpe

HEV eriõppekaval olevate õpilaste osas õpetaja tööjõukulu määr 1, 79 -14, 3 x kõrgem • Riik toetab 2015. a. õpetajate tööjõukulude arvestuses kogumahus 14, 1 miljoni euroga enam kui 4 tuhandet eriklassides ja eriõppekaval olevat õpilast so ca 8 % tööjõukulude toetusest arvestuslikult 3% õpilaste õppekorralduse toetuseks. • Suuremat õpilasepõhist toetust saavad õpilased, kes on hooldus- toimetuleku-lihtsustatud eriõppekaval, kellele on vajalik õpe väikeklassis või rakendatakse ühele õpilasele keskendatud õpet. • Riik ei kata konkreetse klassi või kooli kulusid vaid annab õpilasepõhist toetust. Toetuse andmisel on HEV eriõppekaval olev õpilane, kes on integreeritud tavaklassi ja õpilane, kes on nn eriklassis, võrdväärse rahastusega.

Õpetajate tööjõukulude lisatoetus väikeste õpilaste arvudega gümnaasiumiastme pidajatele • Kohaliku omavalitsuse üksustele, kes peavad vaid ühte gümnaasiumi 43– 250 õpilasega, arvestatakse täiendavat koefitsienti vahemikus 0, 01– 1, 1. Kui 51 õpilase korral on täiendavaks koefitsiendiks 1, 1, siis iga täiendav õpilane muudab selle 0, 001 protsendipunkti võrra väiksemaks ning iga õpilane vähem kahandab täiendavat koefitsienti 0, 1 protsendipunkti. See aitab väiksemate õpilaste arvudega gümnaasiumide õppuritele pakkuda senisest suuremas mahus valikkursuseid vähemalt seni, kuni riigigümnaasiumide võrgustik on igas maakonnas välja arendatud. Täiendav Õpilaste arv • Lisatoetuse maht 0, 33, 49 KOVi koefitsient 43 44 45 46 47 48 49 50 51 250 1, 007 1, 02 1, 033 1, 046 1, 057 1, 069 1, 08 1, 09 1, 1 1, 005

Õpetajate tööjõukulude lisatoetus koolipidajatele, kus gümnaasiumiastmes õpe 60/40 printsiibil eesti ja vene keeles. • Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2014– 2015: Senistes vene õppekeelega gümnaasiumides tagada riiklikule õppekavale vastav kvaliteetne gümnaasiumiharidus, mis võimaldaks gümnaasiumilõpetajal omandada kõrg- või kutseharidust eestikeelsetel õppekavadel. • Lisatoetus neile kus eesti- ja venekeelsed õpilased õpivad ühes gümnaasiumis ning kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil ei ole teist osaliselt vene keeles õpetavat gümnaasiumi. See võimaldab ühtses gümnaasiumis pakkuda vene emakeelega õpilastele tuge lisakursuste kaudu, sh eesti keele õpet. • Lisatoetuse maht 0, 06 mln, 6 KOVi (lähtutakse KOVide otsustest, mis tehtud eelmise eelarveaasta 10. 11 seisuga). Õpetaja tööjõukulu KOV Loksa linn Kiviõli linn Paldiski linn Anija vald Tapa vald Valga linn KOKKU Õpilaste arv statsionaarses õppes 10. 11. 2014 63 106 49 53 110 166 547 lisatoetus koefitsindiga 1, 10 2015 7 289 12 264 5 669 6 132 12 727 19 206 63 287

Õpetaja tööjõukulu toetuse muutust 2014 vs 2015 mõjutavad tegurid: • Õpetajate töötasutoetuse kasv riigieelarves; • Õpilaste arvu sh HEV klassides ja eriõppekaval olevate õpilaste muutus; • 2014. a. 4 viimase kuu koefitsientide rakendumine tervele aastale; • PK ja G õpetaja tööjõukulumäära ühtlustamine õpilase kohta • 2014. a. said kõik KOVid 1, 5% ja 31 KOVi koolivõrgukorrastamiseks täiendavalt 5, 1%

Kuidas tagada koolijuhtidele konkurentsivõimeline töötasu? • Vähem ja kõrgemate kompetentsidega juhte kõrgema palgaga; • Koolijuhtide töö tasustamise aluste kokkuleppimine koolipidaja poolt; • Töötasustamise alused mõistlikus proportsioonis juhtide alluvuses töötavate inimeste palga, juhtimisulatusega; • Koolipidajate ja koolijuhtide vaheline koostöö koolijuhtide töö väärtustamise osas; • Maksta rohkem kui naaber! JAHT TALENTIDE PÄRAST ON JUBA ALANUD!

Kas ja kuidas toetatakse maakondlikku koostööd? - 1, 67 mln € andekate õpilaste ühistegevuse toetuseks ning õpetajate ja haridusasutuste juhtide täiendusõppeks ja ühistegevuseks; - Lepingud sõlmitakse KOV maakondlike liitude ja nelja suurema linnaga jaanuaris-veebruaris peale eelmise aasta aruande esitamist ja HTMi poolset kontrollimist; - 2014. a. toetuse kasutamise aruannete laekumise tähtaeg oli 20. 01. 2015. Tänaseks esitanud aruanded 19 st lepingupartnerist 15; - HTMi poolt juhendmaterjal sh üldised tingimused toetuse kasutamisele ja riiklikud prioriteedid, KOV liitude poolt koostöös aineühenduste ja haridusasutuste juhtidega lepitakse kokku detailses toetuse jaotuses.

Toetuse jaotus õpilasüritustele, õpetajate aineühenduste ja juhtide täiendusõppeks pearaha 8, 04 € / õpilane baasraha kriteerium 8 000 € / maakond õpilast maakonnas 5 000

Toetuse jaotus lasteaiaõpetajate koolituseks lasteaiaõpetajate koolituse pearaha 6, 59 erirühma laste pearaha 2 x kõrgem Hariduslike erivajadustega laste rühmades osalevad lapsed 2014/2015 arendusrühm (vaimse alaarenguga lastele) erirühm (erihooldust ja -õpet vajavad lapsed) kehapuudega laste rühm liitpuudega laste rühm meelepuudega laste rühm pervasiivsete arenguhäiretega rühm tasandusrühm (kõnehälvetega ja spetsiifiliste arenguhäiretega lastele) €/õpilane

Küsimused: • 2015 aastal kasutati endiselt haridusrahade jagamiseks nn koefitsiente ja võeti vastu pikaajaline määrus. Millised on HTM edasised plaanid haridustoetuse jagamisel? Kas jätkatakse koefitsientidega või muudetakse midagi? • Kas jätkatakse pearahaga, mis on võrdne kõikidele kooliastmetele (2015 aastal 1157 eurot) vaatamata, et kolmanda astme vajalikud kulud on suuremad ja esimene aste on üle makstud? Kas selline poliitika tähendab seda, et rahaga sunnitakse KOVidel III astet sulgema ja kodulähedane põhikool on 1 -6 klassi?

Aitäh! Piret Sapp piret. sapp@hm. ee