Lastekaitseseaduse eesmrk ja phimtted Lastekaitse korraldus ja osapoolte

Lastekaitseseaduse eesmärk ja põhimõtted. Lastekaitse korraldus ja osapoolte kohustused Tõnu Poopuu Sotsiaalministeeriumi lastekaitsepoliitika juht

Seaduse eesmärgiks on lapse väärtustamine ühiskonnas, milleks sätestatakse selged lapse õiguse ja heaolu tagamise põhimõtted. Seaduse keskmes on lapse heaolu – laps kui subjekt, õiguste kandja Seaduse jõustumiseks tehtavad peamised investeeringud: • Sotsiaalkindlustusameti baasil lastekaitse rakendusüksuse käivitamine kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöö kvaliteedi ja mõjusate teenuste kättesaadavuse parandamiseks; • Kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate töönõustamise (supervisiooni) korraldamine; • Lastekaitsetöötajatele täiendkoolituse korraldamine. Seadus jõustub 1. jaanuar 2016.

Uued põhimõtted lastekaitseseaduses Ennetamine Riik ja kohalikud omavalitsused peavad välja arendama meetmed lapse abivajaduse ennetamiseks ja olemasolevate probleemide vähendamiseks. Koostöö Riik ja kohalikud omavalitsused peavad tegema valdkondadeüleselt koostööd kõigi lastele suunatud meetmete planeerimisel, rahastamisel ja rakendamisel. Teavitamine Riik ja kohalikud omavalitused peavad tagama elanikkonna teavitamise lastekaitsemeetmetest, pöörates erilist tähelepanu abivajava või hädaohus oleva lapse abistamiseks vajaliku teabe avalikustamisele.

Lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted • Igal lapsel on sünnipärane õigus elule, ellujäämisele ja arengule (LÕK art 6); • Igal lapsel on õigus võrdsele kohtlemisele ilma igasuguse diskrimineerimiseta (LÕK art 2); • Kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid (LÕK art 3); • Igal lapsel on õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõikides teda puudutavates küsimustes ning õigus väljendada oma vaateid (LÕK art 12).

Lapse huvidest lähtumine Kõigi last mõjutavate otsuste tegemisel tuleb selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest, selleks: • selgitada välja kogu info, mis on vajalik, hindamaks otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule; • selgitada lapsele kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid, kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil; • kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis hinnates kujundada põhjendatud seisukoht lapse parima huvi osas. Lapsele tuleb selgitada tema arvamuse arvestamata jätmise põhjuseid.

Lapse väärkohtlemise keeld Lapse hooletusse jätmine, lapse vaimne, emotsionaalne, kehaline ja seksuaalne väärkohtlemine, sealhulgas lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine, samuti lapse karistamine mis tahes muul viisil, mis ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist, on keelatud. Tegu ei ole lapse väärkohtlemisega, kui lapse või teiste isikute tervise ja elu kaitseks tuleb lapse ohjeldamiseks kasutada füüsilist jõudu lapse liikumise või liigutuste piiramiseks määral, mis on proportsionaalne ja vähim vajalik teda ähvardava või temast lähtuva ohu tõrjumiseks. Füüsilist jõudu ei ole lubatud kasutada karistuse eesmärgil.

Lasteasutuses viibiva lapse arvamuse ja kaebuse esitamise õigus Lapsel on õigus sõltumatult võtta ühendust last kasvatava isiku, kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja ja õiguskantsleriga ning esitada neile lasteasutuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi. Lasteasutus peab selleks looma tingimused ja registreerima lapse arvamused ja kaebused ning andma viivitamata asjakohast tagasisidet. Vajadusel tuleb ette näha muudatused lasteasutuse igapäevaelu korralduses. Lasteasutus ei avalda lasteasutuse kohta arvamuse või kaebuse esitanud lapse isikut ega arvamuse või kaebuse esitamise fakti, välja arvatud süüteomenetluses.

Lastekaitse korraldus Vabariigi Valitsus Asjakohaste õigusaktide eelnõude ja riiklike strateegiate väljatöötamine ning jätkusuutliku rahastamise tagamine. Lastekaitse nõukogu Riigi lastekaitsepoliitika eesmärkide seadmine ja nende elluviimiseks vajalike tegevuste koordineerimine. Sotsiaalministeerium Lastekaitsepoliitika väljatöötamine ja selle rakendamine koordineerimine. Lastekaitsemeetmete planeerimine ja arendamine. Lastekaitsetöötajate täienduskoolituse korraldamine. Sotsiaalkindlustusamet KOV-ide nõustamine; rahvusvahelise lapsendamise korraldamine; ööpäevaringne nõustamine abivajava või hädaohus oleva lapse abistamiseks; riikliku ja haldusjärelevalve teostamine ning lastekaitsetöötajate töönõustamise korraldamine. Maavanem Riikliku järelevalve teostamine asendushooldusteenuse ja riigi rahastatava lapsehoiuteenuse osas. Kohalik omavalitsus Lapse õigusi ja heaolu tagavate arengukavade, programmide ja projektide väljatöötamine ning nende rakendamine. Jätkuvalt pakuvad kohalikud omavalitsused erinevaid lapsi ja peresid toetavaid teenuseid, toetusi ja muud abi.

Kohaliku omavalitsuse ülesanded lastekaitse korraldamisel • Lapse õiguste ja heaolu tagavate põhimõtete järgimine kohaliku omavalitsuse arengukavas; • Programmide ja projektide väljatöötamine ning nende rakendamine oma haldusterritooriumil last ohustavate riskide ennetamiseks ja vähendamiseks; • Abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamiseks meetmete pakkumine; • Perekonnast eraldatud lapsele ja tema perekonnale meetmete pakkumine; • Hallatavate lasteasutuste sisehindamise üle teenistusliku järelevalve korraldamine;

• Haldusterritooriumil vajaliku teabe kogumine laste ja perede olukorra ning vajaduste kohta; • Riikliku järelevalve teostamine käesolevas seaduses sätestatud alustel. Kohalik omavalitsus peab looma tingimused lastekaitsetöö tegemiseks eesmärgiga tagada eelloetletud ülesannete täitmine. Kohaliku omavalitsuse juurde moodustatakse vajaduse korral nõuandva organina laste ja perede komisjon.

Lastekaitsetöötaja ja lapsega töötav isik Lastekaitsetöötaja on Sotsiaalkindlustusameti, maavalitsuse või kohaliku omavalitsus ametnik, kes täidab talle käesoleva seaduse või muu õigusakti alusel pandud ülesandeid lapse õiguste ja heaolu tagamisel. Lapsega töötav isik on töös või kutsetegevuses lapsega vahetult kokku puutuv isik, samuti vabatahtlikus tegevuses, asendusteenistuses teenimisel, tööturuteenuste osutamisel või praktikandina lapsega vahetult kokku puutuv isik. Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna töötamise piirangud – karistatus alaealiste vastu suunatud kuriteo eest (alaealiste seksuaalne kuritarvitamine, lapsporno omamine, alaealiselt seksuaalteenuse ostmine); – karistatus seksuaalkuriteo eest (vägistamine, lapsporno levitamine, seksuaalvahekorraks sundimine, prostitutsioonile kaasaaitamine); – kehtiv karistatus vägivallakuriteo eest (tapmine, mõrv, tervisekahjustuse tekitamine, röövimine raskendavatel asjaoludel); – kehtiv karistatus narkokuriteo eest. Jõustumine: • Enne seaduse jõustumist tööle asunud lastekaitsetöötaja ja lapsega töötava isiku suhtes peavad eeltoodud nõuded olema täidetud hiljemalt 2017. aasta 1. jaanuariks

Lastekaitsetöötajale esitatavad nõuded Lastekaitsetöötajal peab olema erialane ettevalmistus ja kõrgharidus. Lastekaitsetöötaja peab hiljemalt kahe aasta jooksul alates lastekaitsetöötajana teenistusse asumisest omandama sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele. Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu poolt kinnitatud 12. 09. 2014 sotsiaaltöötaja kutsestandardi alusel antakse kutse 5 aastaks. Sotsiaaltöötaja kutsestandardiga on võimalik tutvuda Kutsekoja kodulehel: http: //kutsekoda. ee/et/kutseregister/kutsestandardid/ Jõustumine: • • Lastekaitsetöötajale esitatavad nõuded jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril; Enne käesoleva seaduse jõustumist tööle asunud lastekaitsetöötaja peab eeltoodud nõuded täitma hiljemalt 2022. aasta 1. jaanuariks.

Hetkel annab sotsiaaltöötaja kutset välja Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon ja nõuded kutse taotlejale on: • erialane bakalaureuse- või kutsekõrgharidus; • töökogemus spetsialiseerumise seotud valdkonnas Kutse taotlemiseks esitatavad dokumendid: • • • vormikohane avaldus; vormikohane CV; vormikohane eneseanalüüs; kõrgharidust tõendava dokumendi koopia; koopia isikut tõendavast dokumendist (pass või ID kaart). Kutsetunnistuse taotlemise hind on 115 eurot ja kutse taastõendamise hind 55 eurot.

Lastekaitsetöötaja täienduskoolituse korraldamine on Sotsiaalministeeriumi ülesanne, reaalselt hakkab seda korraldama Tervise Arengu Instituut. Eesmärgiks on toetada lastekaitsetöötajal omandada, täiendada või hoida oma erialases töös vajalikke kompetentse. Koolitus jaguneb: • põhikoolituseks (maht esialgselt kokku 80 tundi); • täiendavaks koolituseks Koolitused sisaldavad teoreetilist ja praktilist väljaõpet ning iseseisvat tööd. Lastekaitsetöötajal on õigus igal kalendriaastal 40 tunni ulatuses tasuta osaleda riigi rahastataval koolitustel.

Näited täienduskoolituse moodulitest Põhikoolituse moodulid: • Ennetus ja kogukonnatöö • Kohaliku tasandi lastekaitsetöö õiguslikud alused • Juhtumikorraldus ja lapse heaolu hindamine • Töö lapse ja perega Täiendavad koolitused: • Lapse heaolu hindamisraamistik; • Motiveeriv intervjuu; • Võrgustikutöö; • Lepitus ja selle erinevad vormid; • Hooldusõigus, sh piiriülesed juhtumid

Lasteasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik, kes seaduse või muude õigusaktide alusel osutab lastele sotsiaal-, haridus- või statsionaarseid tervishoiuteenuseid. Lasteasutuse sisehindamine Sisehindamise käigus hinnatakse lasteasutuse töökorraldust ja töökeskkonda ning tegevuste tulemuslikkust lapse õiguste ja heaolu tagamisel. Sisehindamist korraldab lasteasutuse juht.

Tänan! Tõnu Poopuu, 626 9233, tonu. poopuu@sm. ee