LASTEAIAPETAJATE JA LAPSEVANEMATE THUS KOOST Projekt Kiusamisest vaba

LASTEAIAÕPETAJATE JA LAPSEVANEMATE TÕHUS KOOSTÖÖ (Projekt - Kiusamisest vaba lasteaed) Auli Andersalu-Targo Pedase, 16. 02. 2011

Lapsed on oma olemuselt heatahtlikud ja loovad ning tahavad olla teistega sõbralikes, meeldivates suhetes, kuid alati seda ei oska! Täiskasvanu vastutusel on omavahel koostööd teha ja anda lastele teada vastuvõetamatutest käitumistest ning pakkuda asemele vastuvõetavaid käitumisi.

Peab suurte peale vaatamat alt üles. Ka siis, kui istud põlvel neil või süles. Kuid nemad seda märgata ei taha, vaid harva kükitavad maha. Ja selge see, et nõnda kael jääb kangeks. Kuid suured tahavad, et kangekaelsus langeks. Ott Arder “Väikemehe probleem”

LASTEAIA KOOSTÖÖ VANEMATEGA. . . • . . . on oluline, et luua lapsele hea kasvukeskkond. • . . . on oluline, et märgata õigeaegselt probleeme. • . . . on oluline, et anda tagasisidet sellest, mis on hästi.

RÜHMATÖÖ KÜSIMUS • Millised on võimalikud positiivsed ja negatiivsed põhjused koostöö vajaduse tekkimiseks? • Positiivse kontakti kogemused on oluliseks eelduseks, mis tulevikus aitavad teha koostööd keerulistes olukordades!

TÄISKASVANU VASTUTUS LASPE ARNEGU TAGAMISEL • Täiskasvanu on lapsest psühholoogiliselt suurem – tal on võimalused, teadmised ja oskused lapse vajaduste rahuldamiseks. • Täiskasvanutel on vastutus selles, kas ja kuidas last ümbritsevad inimesed koostööd teevad – see on olulise mõjuga lapse arengule ja heaolule.

KUI KOOSTÖÖ EI ÕNNESTU. . . • 1. Lapsevanemad arvavad, et probleemi pole. Vanemad ei tunnista probleemi olemasolu, sest nad ei oska sellega toime tulla ja kardavad alateadlikult olla läbikukkunud, ebaõnnestunud lapsevanemad. • 2. Lapsevanemad süüdistavad lasteaeda. Vaenulikkuse ja vastupanu taga on tavaliselt suur mure ja ärevus oma lapse pärast.

KÄITUMISAKEN * Käitumisaken – läbi selle näeme teise inimese käitumisi ja ütlusi, millest osad on meile vastuvõetavad ja osa mitte. * Käitumisakna probleemideta ala – selles suhtlevad inimesed vabalt, selles saab toimuda koostöö ning selle suurendamine aitab hoida positiivseid suhteid.

KELLEL ON PROBLEEM? * Mõistes seda, kellel on esmane probleem, saab õpetaja otsustada, milliseid abistamis- ehk suhtlemisoskusi kasutada, et vanemaga paremat kontakti saada. * Tõhusa suhtlemise ja koostöö reeglid: kuulata seda, kel on probleem; kasutada selget eneseväljendust; konfliktis leida rahuldamata vajadused ja seeläbi ühised lahendused.

AKTIIVNE KUULAMINE • AK peegeldab minu muljet sellest, mida teine inimene kogeb, mitte sellest, mida vestluspartner otseselt väljendab. • AK on tagasiside kõnelejale, mille abil. . . • . . . annan talle teada, et kuulan teda. • . . . kontrollin, kas sain tema sõnumist õigesti aru. • . . . aitan tal enda mõtet paremini väljendada.

AKTIIVNE KUULAMINE AK tähendab: 1) ümbersõnastamist lapsevanema jutu üle kordamine oma sõnadega „Teie arvates. . . “, “Mulle tundub, et Te. . . ”, „Kui ma Teist õigesti aru sain, siis. . . “ 2) tunnete peegeldamist- lapsevanema tunde sõnastamine, mis aitab vältida tunnete kuhjumist „Te olete. . . “, „Teile tundub. . . “

MINA – SÕNUMID • MS kasutatakse suhtlemise probleemideta ala suurendamiseks. Sellega väljendan, mida MINA arvan, tunnen, vajan, mõtlen. • MS muudavad suhtlemise selgemaks. • MS abil mõistab suhtluspartner kergemini, mida ma temalt ootan.

MINA-SÕNUMID 1. Teatavad MS – arvamused, eelistused jne. 2. Ennetavad MS – tuleviku vajadused, soovid. 3. Äraütlevad MS – palvetest keeldumine. 4. Positiivsed MS – positiivsed tunded, hoolimine

KEHTESTAV MINA-SÕNUM • KMS kasutatakse olukorras, kus rääkijal on probleem ja ta annab suhtluspartnerile selgelt teada, mis talle muret valmistab. • KMS. . . • . . . annab teisele teada, milline käitumine mulle ei sobi ja miks. • . . . ei mõju teist osapoolt süüdistavalt. • . . . on selge ja ei kahjusta suhteid.

KEHTESTAV MINA-SÕNUM * Kehtestav MS on 3 -osaline: 1) mittesallitava käitumise hinnanguvaba kirjeldus; 2) selle käitumise otsene, konkreetne, käegakatsutav mõju rääkijale; 3) täiskasvanu tunded seoses vastuvõetamatu käitumisega. * Kehtestav MS aitab säilitada suhtluspartnerite väärikust nende tundeid riivamata.

SOOVITATAV KIRJANDUS *„Lapsed vajavad piire, vanemad seavad piire“, Jan-Uwe Rogge, 2002 *„Millist last tahate teie? “, Thomas Gordon, 2003 *„Tark lapsevanem“, Thomas Gordon, 2003 *„Vägivallatu suhtlemine. Elu keel“, Marshall B. Rosenberg, 2005 *„Minu armas marakratt“, Ben Furman, 2010

SOOVITATAV KIRJANDUS • “Kuidas piire seada” Elizabeth C. Vinton, 1999 • “Sinu tark laps” Jesper Juul, 2010 • “Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid” Michael Winterhoff, 2010 • “Õpetajate kool” Thomas Gordon, 2006 • Foorum lapsevanematele, noortele ja õpetajatele: www. sinamina. ee