Lapse mistmine ja toetamine vanemlik mju Elen Kihl

Lapse mõistmine ja toetamine, vanemlik mõju Elen Kihl MA, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUS

SISSEJUHATUS w Kõikidel lastel on probleeme ja muresid. w On eluperioode ja olukordi, kus pinged avalduvad enam. w Probleemselt käituvad sageli ka täiskasvanud (liigne ärevus, ülemäärane muretsemine). w Lapsevanema ülesanne on last aidata, mõista ja toetada, olla tema jaoks vajalikul hetkel olemas. w Ei ole võimalik ega ka vajalik kaitsta last kõikide negatiivsete emotsioonide eest. 2

GENEETILINE MÕJU w Isiksuse omadused ja vaimsed võimed on kaasa sündinud. w Mõned lapsed vajavad juba väikesest peale rohkem tähelepanu ja on raskema temperamendiga. 3

KASVUKESKKOND w Ebaturvaline kodune keskkond. w Tülid, psüühiline ja füüsiline vägivald või selle tunnistajaks olemine. w Lapse jaoks ennustamatu olukord (ei ole teada, kes ja millal tuleb, millises seisundis, kas üldse tuleb, sageli kodus võõrad inimesed). w Laste omapead olemine. w Piiride ja reeglite puudumine. 4

SEOTUSSUHE w Lapseea suhted vanematega ja nende kvaliteet on baasiks, mille alusel kujunevad hoiakud iseendast, teistest inimestest ja suhetest. 5

VANEMLIKKUS w Peamised vanemlikud mõjutegurid lapse arengus on n lähedus (emotsionaalne ja füüsiline lähedus, soojus, reageerimine lapse vajadustele, kättesaadavus, hoolimise väljanäitamine) n kontroll (piiride seadmine, kindlad nõudmised, kokkulepped, lubadustest kinnipidamine) 6

VANEMLIKUD TÜÜBID w Autoritaarsed: lähedus madal, nõudlikkus kõrge. (kõrged ootused, vähe soojust, ülemäärane kontroll, madal toetus iseseisvaks tegutsemiseks) w Lubavad/järeleandlikud: lähedus kõrge, nõudlikkus madal. (madalad ootused, palju soojust, vähene kontroll, lubav lapse erinevate tegemiste suhtes, piirid puuduvad või on neid vähe) 7

VANEMLIKUD TÜÜBID w Hoolimatud: lähedus madal, nõudlikkus madal. (madalad ootused, vähe soojust, vähene kontroll, ükskõiksus lapse tegemiste suhtes) w Autoriteetsed: lähedus kõrge, nõudlikkus kõrge. (kõrged ootused, palju soojust, asjakohane kontroll, toetus lapse tegemiste suhtes) 8

VANEMLIKU TÜÜBI MÕJU w Autoritaarne lapsevanem: võivad olla väga tublid lapsed, kuid neil on vähe sisemist motivatsiooni tegutsemiseks; vähe oskusi otsuseid vastu võtta riskantsetes situatsioonides väljaspool peret. Teismelise eas oht ülemäärasele mässumeelsusele. w Kõikelubav/järeleandlik lapsevanem: laps kontrollib perekonna tegevust; vähe oskusi teha otsuseid piiride sees, kuna on seatud vähe piire; võib muutuda agressiivseks, kui tema nõudmisi ei täideta. 9

w Hoolimatu lapsevanem: laps on segaduses, kuna vanemal on jäänud puudu järjekindlusest, tema käitumine tuleneb tema enda mugavusest, piirid muutuvad ebareeglipäraselt ja võivad tuleneda hetkeemotsioonist, lapse tegevused suheldes lapsevanemaga on katse-eksituse meetodil. w Autoriteetne lapsevanem: laps oskab teha otsuseid seatud piiride sees, kuna vanemlikkus põhineb põhjendatud piiridel; arenevad välja oskused, mis aitavad probleeme lahendada ja otsuseid vastu võtta, kuna peres on palju ühiseid arutelusid. 10

HEA EMOTSIONAALSE SEOTUSE NÄITAJAD w Vanem pakub lapsele lähedust ning probleemide puhul kiiret ja kohest abi (mitte ülereageerimine). w Vanem hoolitseb järjekindlalt lapse eest, arendab ja õpetab. w Vanem väljendab oma armastust ja hoolimist. w Vanem on lapsele kättesaadav, füüsiliselt ja emotsionaalselt. 11

HALVA EMOTSIONAALSE SEOTUSE TAGAJÄRJED w Raskused suhete loomisel (sõprussuhted, paarisuhted). w Laps on trotslik ja käitub ettearvamatult. w Võib esineda agressiivset käitumist. w Negatiivsed uskumused enda ja teiste kohta. w Psüühika- ja käitumishäirete esinemise suurem risk läbi elu. 12

VANEMLIK SUHE JA SÕPRUSSUHE Laps ja lapsevanem ei ole sõbrad. Nad saavad sõbralikult läbi. Sõprus on võrdne suhe. Lapsevanem on lapsele ema ja isa, kes seab piire, kehtestab reegleid, lohutab, aitab ja toetab. Lapsevanem ei toetu oma isiklike probleemide lahendamises lapsele. Lapsevanem peab olema lapsele turvaliseks isikuks. 13

MIKS ON VAJA PIIRE? w Piirid on lapsele täiskasvanu poolt seatud mõistlikud nõudmised ja reeglid. w See loob lapsele turvalise ja rahuliku kasvukeskkonna. w Lapsevanem võtab vastutuse asjade eest, mida laps ei ole ise veel võimeline tegema. 14

KUIDAS PIIRE SEADA? w On asju, mille üle ei vaielda (söök, uni, õppimine). w Andke lapsele ette variandid, mille vahel valida. w Saavutage kompromiss, tehke järeleandmisi läbirääkimiste ajal, mitte siis, kui asi on juba käigus. w Reeglitel on mõtet üksnes siis, kui suudate kontrollida nende täitmist. 15

RASKUSED PIIRIDE SEADMISEL w Lapsed püüavad piire laiendada ja neist üle astuda. w Järjekindlus nõuab lapsevanemalt aega ja energiat. w Ei tohi karta lapse negatiivseid emotsioone ja tüli. 16

OSKAMATUS OMA OOTUSI LAPSELE EDASI ANDA w Lapsed ei täida korraldusi, kui vanem ei oska neid korralikult esitada. w Vead, mida tehakse korralduste andmisel - Liiga palju korraga. - Liiga rasked. - Halvasti ajastatud, üleõla ja muuseas öeldud. - Liiga ebaselged. - Instruktsioon ei lähe kokku kehakeelega. w Tõusva hääletooniga korralduste andmine õpetab ka lapsele, et kui vanem kohe aru ei saa, karju kõvemini. 17

LAPSED ÕPIVAD KÄITUMIST TEISI VAADATES JA JÄLJENDADES w Kui vanemad lahendavad probleeme karjudes, süüdistades, ironiseerides, teevad seda tõenäoliselt ka lapsed. w Kui vanemad hädaldavad ja vinguvad, teevad seda ka lapsed. w Koolis õpitakse kaaslaste käitumist ja täiskasvanute reaktsioone jälgides. 18

ISIKLIK EESKUJU w Suitsetamine (ema). w Alkoholi tarvitamise harjumused ja hoiakud. w Vaimne ja füüsiline vägivald. w Suhtumine erinevatesse teemadesse (politsei, vanemad inimesed, õpetajad, endast nõrgemad ja teistsugused. . . ). 19

KARISTAMINE w Karistusel on väga vähene mõju inimese käitumisele oodatud suunas ja võib olla vastupidine mõju. w Karistus ebasobivale käitumisele peab järgnema kohe ja olema vastavuses teo raskusega. w Sobivad karistused: “aeg maha”, teistest eraldamine, millestki ilma jätmine. w Ebasobivad karistused: füüsiline karistamine, alandamine, toidust ilma jätmine, pikaks ajaks üksi jätmine, hirmutamine ja ähvardamine. 20

PREMEERIMINE w Oodatud käitumine kordub suurema w w tõenäosusega, kui inimene saab selle eest tasu. Tasu peab olema lapse jaoks motiveeriv. Sobivad preemiad: igal lapsel erinev, mõnikord raske leida. Materiaalse preemiaga peab kaasnema kiitus. Mõelge selle üle, mida te ise tahaksite preemiaks saada? 21

KOKKUVÕTE w Kõige olulisemad inimesed lapse jaoks on w w tema vanemad. Laps vajab oma vanematelt emotsionaalset lähedust ja kindlaid piire. Laps jäljendab täiskasvanute käitumist, mitte juttu õige käitumise kohta. Karistamisele tuleks eelistada premeerimist. Olge järjekindlad ja lapse jaoks olemas. 22